2-11-40588/3 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (2) Tsiviilasi nr 2-11-40588

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht

07. oktoober 2011. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-40588 Tsiviilasi Exxxxxxxx Hxxxxxhagi Kxxxxx Hxxxx vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Exxxxxxxx Hxxxx(isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Hageja seaduslik esindaja: Txxxx Hxxxx(isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post: ); Kostja: Kxxxxx Hxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post: x Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada kostja õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Välja mõista Kxxxxx Hxxxxxxx tütar Exxxxxxxx Hxxxxxxülalpidamiseks elatis

200 (kakssada) eurot kuus alates 01.11.2011. a kuni lapse täisealiseks saamiseni.

3. Kxxxxx Hxxxxxxxtuleb elatis tasuda Txxxx Hxxxxx arveldusarvele nr 10010276607013 AS-is SEB Pank.

Menetluskulude jaotus

Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu)

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Txxxx HxxxxExxxxxxxxxHxxxx seadusliku esindajana esitas kohtule hagiavalduse Kxxxxx Hxxxx vastu elatise nõudes. Hagiavalduse põhjal on Txxxx Hxxxxxxja Kxxxxx Hxxxxx alaealine laps Exxxxxxxx Hxxxx sündinud xxxxxxxxx. a. Kuna Txxxx Hxxx ja xxxxx Hxxx

2 (2) lahutavad abielu ja laps jääb elama ema juurde, siis palub Txxxx Hxxxxkohtul Kxxxxx Hxxxxxx välja mõista lapsele elatis 200 eurot kuus alates 1. novembrist 2011. a.

Kxxxxx Hxxxxteatas 21.09.2011. a kirjalikus vastuses, et on hagiga nõus. Kostja kui isa kohustus on last Exxxxxxxx Hxxxx üleval pidada.

KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada kostja õigeksvõtul põhineva otsusega. TsMS § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 2 kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses.

Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus tegi kindlaks, et Txxxx Hxxxxx ja Kxxxxx Hxxxxx on ühine alaealine laps Exxxxxxxx Hxxx, sündinud xxxxxxxxxx. a. Txxxx Hxxx ja Kxxxxx Hxxxxlahutavad ning laps jääb elama ema juurde. Vastavalt PkS § 97 p-le 1 on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PkS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kehtiva PkS § 99 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja seejuures arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PkS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009. a määrusega nr

90 on alates 01.07.2009.a ühe kuu töötasu alammääraks kehtestatud 278,02 eurot. Seega peab lapsele makstav elatis olema vähemalt 139,01 eurot kuus. Txxxx Hxxx lapse esindajana nõuab elatist summas 200 eurot kuus. Kostja on nõude õigeks võtnud ja ei ole esitanud sellele vastuväiteid. Lähtudes eeltoodust mõistab kohus kostjalt lapse ülalpidamiseks välja elatise 200 eurot kuus alates 01.11.2011.a kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kohus mõistab elatise välja lapse kasuks, sest laps on õigustatud isikuks vastavalt PkS § 97 p

1. Kohus määrab elatise tasumise osas kindlaks otsuse täitmise korra vastavalt TsMS § 445 lg 1: lapse kasuks välja mõistetud elatis tuleb tasuda igakuiselt ema Txxxx Hxxxx arveldusarvele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt määrab kohus muu hulgas kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral otsuses lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja on hagi kohe õigeks võtnud ja hagimaterjalidest ei nähtu, et ta oleks andnud põhjust hagi esitamiseks, seega tuleks TsMS § 168 lg 6 alusel jätta menetluskulud hageja kanda. Kostjal ei ole tekkinud menetluskulusid ja kostja ei taotlenud menetluskulude hüvitamist hagejalt, seega jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.

Ülle Raag Kohtunik