2-11-9419/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-11-9419

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht 13. oktoober 2011, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Tsiviilasi Aleksei Sidorovi hagi KÜ Ehituspartner OÜ vastu töövaidluses Tsiviilasja hind 1 725.61 eurot (27 000 krooni) Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Aleksei Sidorov XXXX kostja KÜ Ehituspartner OÜ, rk 11005414, asukoht Betooni 2A, Tartu, juhatuse liige Meelis Tuul, kohtukutse kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes Kohtuistungi toimumise aeg 6. oktoober 2011 Protokollija istungisekretär Tiia Lepp

RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. 2. Tunnustada Aleksei Sidorovi õigust KÜ Ehituspartner OÜ-ga 01.10.2010 sõlmitud töölepingu nr 13 erakorraliseks ülesütlemiseks 27. detsembrist 2010 TLS § 91 lg 2 p 2 alusel. 3. Välja mõista osaühingult KÜ Ehituspartner Aleksei Sidorovi kasuks hüvitis 1 725 (üks tuhat seitsesada kakskümmend viis) eurot 61 senti (27 000 krooni). 4. Välja mõista osaühingult KÜ Ehituspartner Aleksei Sidorovi kasuks viivis hüvitiselt 1 725.61 eurot alates 13.10.2011 kuni põhivõla täieliku tasumiseni protsendina VÕS §-s 113 2. lauses sätestatud määras (EKP intress + 7 % aastas). 5. Tagaseljaotsus on viivitamata täidetav. 6. Aleksei Sidorovil menetluskulude nõuet ei ole. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui kohtukutse oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded teistkordse ilmumise päevast. Tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei ilmunud kohtuistungile. Seetõttu tuleb kostjal kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning ärakirjad vastavalt menetlusosaliste arvule.

2 Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja hageja nõue Hageja sõlmis kostjaga 01.10.2010 töölepingu nr 13 tähtajaga 22.12.2010, mille kohaselt hageja asus tööle ehitustöölisena. Detsembris töötas hageja üksikutel päevadel, kui tööandja esindaja M. Tuul teda tööle kutsus. Hageja kutsuti tööle ka 23.12.2010. Sellel päeval töötamine on tuvastatud Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni töövaidluskomisjoni otsusega 04.02.2011, mille kohaselt on A. Sidorovi kasuks välja mõistetud töötasu 23.12.2010 töötatud aja eest ning selles osas on otsus jõustunud. Töövaidluskomisjon jättis rahuldamata hageja nõude tuvastada töölepingu muutumine tähtajatuks ja sellest tulenevalt hageja poolt 27.12.2010 esitatud töölepingu erakorraline ülesütlemine põhjendatuks. Hageja esitas töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse põhjusel, et tööandja viivitas töötasu maksmisega, mis pidi lepingu kohaselt toimuma 15.-ndal kuupäeval. Töötaja ei saanud jõuludeks kätte novembrikuu töötasu, millega oli arvestanud. Hageja palub TLS § 100 lg 4 alusel välja mõista töölepingu erakorralise ülesütlemise tõttu hüvitis 3 kuu keskmise palga ulatuses. Töövaidluskomisjonile ja kohtule esitatud nõudest töövõimetuslehe vastuvõtmiseks, täitmiseks ja haigekassale esitamiseks hageja kohtuistungil loobus. Kostjale on menetlusdokumendid ja kutse kohtuistungile kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Kohtuistungile kostja esindaja ei ilmunud, mitteilmumise seaduslikust takistusest kohut ei ole teavitanud. Hageja taotles asjas tagaseljaotsuse tegemist. Töövaidluskomisjoni otsusega välja mõistetud töötasu ei ole hageja käesoleva ajani kätte saanud, hoolimata pöördumisest kohtutäituri poole. Kostja on ilmselt varatu ja juhatajaga kontakti ei saa.

Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 5 p 2 kohaselt võib teha tagaseljaotsuse poole kahjuks üksnes siis, kui poolt on sellest hoiatatud. Kostjat on hoiatatud kostja kahjuks tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kohtukutsel. TsMS § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hageja nõue põhineb kirjalikul tähtajalisel töölepingul ja asjaolul, et hageja jätkas töötamist pärast töölepingu tähtaja saabumist, sest kostja juhatuse liige kutsus ta tööle. Hageja töötamine pärast töölepingu tähtaja saabumist, so 23. detsembril 2010 on tuvastatud töövaidluskomisjoni jõustunud otsusega. Töölepingu seaduse (TLS) § 80 lg 3 kohaselt kui töötaja jätkab töö tegemist pärast lepingu tähtaja möödumist, loetakse leping tähtajatuks, välja arvatud kui tööandja avaldas teistsugust tahet viie tööpäeva jooksul arvates ajast, millal ta sai teada või pidi teada saama, et töötaja jätkab töölepingu täitmist. Kohus on seisukohal, et tööandja, kutsudes töötaja tööle järgmisel päeval pärast töölepingu tähtaja saabumist ning jättes seejärel avaldamata teistsuguse tahte, aktsepteeris töötaja töö jätkamist, mille tõttu tuleb 01.10.2010 poolte vahel sõlmitud tööleping nr 13 lugeda tähtajatuks.

3 Kostja ei ole vaidlustanud töölepingu erakorralist ülesütlemist TLS § 105 lg 1 märgitud tähtaja, so 30 päeva jooksul. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui ülesütlemist tähtaegselt ei vaidlustata, on see algusest peale kehtiv ja tööleping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval. Hageja on töölepingu erakorraliselt üles öelnud alates 27.12.2010 põhjusel, et tööandja on viivitanud töötasu maksmisega. TLS § 100 lg 4 kohaselt kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja poolt nõutava keskmise töötasu suurusele ja kolme kuu ulatuses hüvitise maksmise nõuetele. Kohus on seisukohal, et võib hüvitise suurust muuta ainult vastavate vastuväidete olemasolul. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodu alusel tuvastab kohus poolte vahel 01.10.2010 sõlmitud tähtajalise töölepingu muutumise tähtajatuks, tähtajatu töölepingu erakorralise ülesütlemise töötaja poolt põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud ja sellest tulenevalt töötajale hüvitise maksmise kohustuse. TsMS 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse.

Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kohus on seisukohal, et hagi rahuldamise tõttu tuleb hageja menetluskulud kanda kostjal. Samas on hageja kohtule kinnitanud, et temal mingeid menetluskulusid ei ole.

Kohtunik