2-11-5916/7 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis Kohtunik Fred Fisker

Määruse tegemise aeg ja koht

10. oktoober 2011.a, Tallinn

Tsiviilasja number 2-11-5916 Tsiviilasi

M S hagi V S vastu elatise suuruse vähendamiseks ning elatusraha võlgnevuse tasumisest vabastamiseks.

Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine, riigilõivu riigituludesse tasumisest vabastamine ning elatissumma võlgnevuse tasumisest vabastamise nõude läbivaatamata jätmine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja M S (isikukood xxx, elukoht xxx);

Kostja V S (isikukood xxx, elukoht: xxx); Kostja seaduslik esindaja IG(isikukood xxx, elukoht Xxx). Kohtuistungi toimumise aeg

3. oktoobril 2011.a. Kohtuistungil osalenud isikud

• Hageja: M S

• Kostja seaduslik esindaja: IG

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada M S (hageja) ja V S (kostja) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:

1.1 M S (isikukood xxx) kohustub tasuma V S´le (isikukood xxx) igakuist elatist summas 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot ja 01 senti alates hagiavalduse esitamisest (14.02.2011.a) kuni V S täisealiseks saamiseni. 1.2 M S kohustub tasuma käesoleva määruse punktis 1.1 märgitud igakuise elatissumma

IG(isikukood xxx) arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxx AS-s SEB Pank.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-11-5916.

3. Jätta M S hagi V S vastu elatissumma võlgnevuse tasumisest vabastamise nõudes läbi vaatamata.

4. Menetluskulud tuleb jätta poolte enda kanda.

5. Vabastada hageja LMS(isikukood XXX) täielikult menetluskulude (riigilõivu) tasumise kohustusest tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 190 lg 7 alusel.

6. Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte ja saata pärast jõustumist Rahandusministeeriumile.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul arvates kohtumääruse menetlusosalistele kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem, kui

5 (viis) kuu möödumisel määruse tegemisest.

Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25,56 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-s või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-s SEB Pank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-11-5916, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.

MENETLUSE KÄIK

M S esitas 14.02.2011.a Harju Maakohtule hagi IG vastu elatise suuruse vähendamiseks ning elatusraha võlgnevuse tasumisest vabastamiseks. Koos hagiavaldusega esitas M S ka menetlusabi taotluse, milles palub end vabastada riigilõivu tasumisest hagi esitamisel.

Kohus rahuldas hageja taotles ning vabastas ta 22.03.2011.a määrusega riigilõivu summas 639,11 euro tasumisest. Ühtlasi võttis kohus hagi 28.03.2011.a määrusega menetlusse kohustades kostjat hagile vastama.

Kostja vastas hagile 19.04.2011.a. Vastuses kostja hagi ei tunnistanud ning palus selle jätta rahuldamata.

Pooled esitasid 28.09.2010.a Harju Maakohtule kompromissi, milles taotlevad kompromissi kinnitamist määrusega ning tsiviilasja lõpetamist. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 432 sätestatud kompromissiga menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohus kinnitas 03.10.2011.a kohtuistungil, et poolte vahel sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada poolte poolt esitatud tingimustel 10.10.2011.a kell 16:00. Kohus määras, et kompromissi kinnitav määrus tuleb saata hagejale postiga ning kostja seaduslikule esindajale e-postiga.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.

Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1).

Kohus võib jätta hagi läbi vaatamata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada (TsMS § 423 lg 2 p 2). Kohus selgitab hagejale, et elatissumma võlgnevuse tasumisest vabastamise nõude esitamiseks puudub õiguslik alus. Nimelt perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 kohaselt on alaealisel lapsel õigus saada ülalpidamist. PKS § 102 lg

2 sätestab, et vanemad ei vabane sama paragrahvi lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse § 2 lg 1 järgi elatisnõuete puhul võimaldatakse võlgade ümberkujundamise menetluses üksnes täitmise tähtaja pikendamist ja osadena täitmist. Seega puudub elatise võlgnevuse kustutamiseks õiguslik alus, mistõttu tuleb hageja nõue V S vastu elatissumma võlgnevuse tasumisest vabastamise nõudes jätta läbi vaatamata.

TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole kompromissis menetluskulude jaotuses teisiti kokku leppinud. Hagi läbi vaatamata jätmise korral kannab hageja menetluskulud (TsMS § 168 lg 2). Seetõttu tuleb jätta poolte menetluskulud poolte enda kanda.

TsMS § 190 lg 4 sätestab, et kui hageja või tema poolel menetluses olev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Sama paragrahvi lõike 7 järgi võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Hageja esitas kohtule menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kohus rahuldas 22.03.2011.a määrusega hageja menetlusabi taotluse ning vabastas ta riigilõivu tasumisest summas 639,11 eurot. Pooled esitasid 28.09.2011.a kohtule kompromissi, mille kinnitamist määrusega taotlesid. Hageja elatissumma võlgnevuse tasumisest vabastamise nõue tuleb kohtu hinnangul jätta läbi vaatamata, kuna selle esitamiseks puudub õiguslik alus. Ühtlasi leiab kohus, et hageja menetluskulude tasumisest vabastamisel omab olulist tähtsust TsMS § 150 lg 1 p-s 3 sätestatud, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldus jäetakse läbivaatamata, ning elatise vähendamise nõude osas oleks hagejal TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel õigus riigilõivu tagastamisele, kuna elatise vähendamise nõudelt ei tule riigilõivu tasuda. Seega, kuna hageja menetlusabi taotluses taotleti riigilõivu tasumisest vabastamist elatise vähendamise nõudelt, mis on riigilõivu vaba, ning elatise võlgnevuse vabastamise nõudelt, mille kohus jätab läbi vaatamata, tuleb hageja vabastada riigilõivu tasumisest riigituludesse TsMS § 190 lg 7 alusel.

Fred Fisker Kohtunik