2-11-20643/8 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Legislator summary
AI generatedML esitas 03.05.2011.a Harju Maakohtule hagiavalduse MSL vastu elatise vähendamise ja elatissumma võlgnevuse kustutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt mõisteti Tallinna Ringkonnakohtu 20.06.2008.a otsusega tsiviilasjas nr 2-06-29476 hagejalt kostja kasuks välja igakuine elatissummas 262,04 eurot. 11.10.2010.a määrusega on ML G OÜ (registrikood XXX) avaldus pankroti väljakuulutamiseks Harju Maakohtu määrusega menetlusse võetud ning määratud ajutine haldur (tsiviilasi nr 2-10-43269). Hageja on ML G OÜ asutaja, osanik ja juhatuse liige. Kuivõrd hageja kuu sissetulek on hagi esitamisel ajal 278,02 eurot, siis palub hageja määrata ML igakuine elatisraha MSL kasuks 139,01 eurot. Lisaks palub hageja kustutada tagasiulatuvalt hageja võlgnevus 492,12 eurot alates ML G OÜ pankrotiavalduse menetlussevõtmisest, so alates oktoobrist 2010.a.
Legislator headnote
AI generated2-11-20643/8 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Fred Fisker Määruse tegemise aeg ja koht 6.oktoober 2011. a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-20643 Tsiviilasi ML hagi MSL vastu elatise vähendamise ja elatissumma võlgnevuse kustutamise nõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: ML(isikukood XXX, elukoht XXX);
Kostja: MSL(isikukood XX, elukoht XXX);
Kostja seaduslik esindaja: TL(isikukood XXX, elukoht XXX).
Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Mare Lust, Viruvärava Advokaadibüroo, Ravi 14-1, 10138 Tallinn, e-post: viruab@uninet.ee
Asja läbivaatamine Kohtuistungil 04.10.2011 a Kohtuistungil osalesid: ML– hageja Vandeadvokaat Mare Lust – kostja lepinguline esindaja RESOLUTSIOON
1. Kinnitada ML(hageja) ning MSL(kostja) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:
1.1. MSL ei suurenda käesoleva kohtumääruse jõustumisest 12 (kaksteist) kalendrikuu jooksul ilma põhjendatud hädavajaduseta, milleks on MSL tervislik seisund, mis nõuaks lapse igakuiste kulutuste suurendamist vähemalt 50% ulatuses, elatise suurendamist.
1.2. Menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda.
1.3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-11-20643. Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.
I ASJAOLUD
1. ML esitas 03.05.2011.a Harju Maakohtule hagiavalduse MSL vastu elatise vähendamise ja elatissumma võlgnevuse kustutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt mõisteti Tallinna Ringkonnakohtu 20.06.2008.a otsusega tsiviilasjas nr 2-06-29476 hagejalt kostja kasuks välja igakuine elatissummas 262,04 eurot. 11.10.2010.a määrusega on ML G OÜ (registrikood XXX) avaldus pankroti väljakuulutamiseks Harju Maakohtu määrusega menetlusse võetud ning määratud ajutine haldur (tsiviilasi nr 2-10-43269). Hageja on ML G OÜ asutaja, osanik ja juhatuse liige. Kuivõrd hageja kuu sissetulek on hagi esitamisel ajal 278,02 eurot, siis palub hageja määrata ML igakuine elatisraha MSL kasuks 139,01 eurot. Lisaks palub hageja kustutada tagasiulatuvalt hageja võlgnevus 492,12 eurot alates ML G OÜ pankrotiavalduse menetlussevõtmisest, so alates oktoobrist 2010.a.
Kohus jättis hagiavalduse 11.05.2011.a käiguta, sest hagiavaldus oli esitatud puudustega. Kohus leidis, et hageja peab kohtule selgitama, millele tuginedes on hagejal elatissumma võlgnevuse kustutamise nõue kostja vastu ning selgitas, et juhul, kui kohus peab võimalikuks võtta hagi selgitamist vajava nõude osas menetlusse, tuleb hagejal tasuda riigilõivu. Kohus andis hagejale puuduste kõrvaldamiseks aega 7 päeva alates käigutajätmise määruse kättesaamisest alates. Hageja kinnitas kohtumääruse kättesaamist 23.05.2011.a. Hageja puuduseid tähtaegselt ei kõrvaldanud. Harju Maakohus keeldus menetlemast 03.06.2011 a määrusega elatissumma võlgnevuse kustutamise nõuet. Maakohus võttis 07.06.2011 a menetlusse nõude - elatise suuruse vähendamiseks. 04.10.2011 a kohtuistungil jõudsid pooled kokkuleppele, sõlmisid kompromissi, mille palusid kohtul kinnitada.
II KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
2. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik.
Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.
Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes
8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel.
Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1).
TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et menetluskulud jäävad poolte enda kanda.
Fred Fisker Kohtunik