2-11-12164/21 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

2-11-12164 1 (5) Ärakiri

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Määruse tegemise aeg ja koht Rakvere, 10.10.2011.a. Tsiviilasja number 2-11-12164 Tsiviilasi I H avaldus ja A K´i vastu ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja A K´i vastuavaldus lastega suhlemiskorra määramiseks. Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ning avalduses ja vastuavalduses ja menetluse lõpetamine Menetlusosalised

Istungi toimumise aeg

Istungil osalenud isikud Avaldaja (vastuavalduses puudutatud isik): I H (isikukood xxxx, elukoht: xxxx), lepinguline esindaja Irina Solovjova (OÜ IS Hea Nõuanne, registrikood 10973867, asukoht: Nooruse 2-37, Tabasalu, Harku vald, Harju maakond; e-post: irina.solovjova@mail.ee);

Asjast puudutatud isik (vastuavalduses avaldaja): A K (isikukood xxxx, elukoht: xxxx), lepinguline esindaja: Maarika Kutser, asukoht: Koidula 1, 44308 Rakvere, e-post: maarika.kutser@gmail.com ).

26.09.2011.a

Avaldaja I H ning tema lepinguline esindaja Irina Solovjova;

Pudutatud isik A K ning tema lepinguline esindaja Maarika Kutser

2-11-12164 2 (5) Resolutsioon

1. Lõpetada menetlus I H avalduses A K´i vastu ühise hooldusõiguse lõpetamises ja ainuhooldusõiguse andmise osas ning kinnitada poolte vahel 28.09.2011.a. sõlmitud kompromiss tsiviilasjas nr 2-11-12164 alljärgnevas: a. Lõpetada I H (isikukood xxxx) ja A K´i (isikukood xxxx) ühine hooldusõigus laste K K’i (isikukood xxxx) ja A K´i (isikukood xxxx) suhtes osaliselt. b. Anda I H`le laste K K´i ja A K´i suhtes ainuhooldusõigus alljärgnevates küsimustes: 1) valida ja määrata elukoht xxxx; 2) taotleda isikuja muid dokumente; 3) taotleda dokumendid/õigused sotsiaalhoolekande osas; 4) teha otsuseid kooli/õppeasutuse valiku osas; 5) otsustada küsimusi, mis tekivad meditsiinilise abi osutamise käigus; 6) anda nõusolekuid ja kooskõlastusi, mis on seotud välisreisidega; 7) avada laste nimel kontod krediidiasutustes; 8) anda kõiki muid nõusolekuid, kui nende andmine tuleneb xxxx seadustest. c. Muus osas jääb vanematele alles ühine hooldusõigus.

2. Lõpetada menetlus A K´i vastuavalduses I H vastu lastega suhlemiskorra määramise osas ja kinnitada poolte vahel 28.09.2011.a. sõlmitud kompromiss tsiviilasjas nr 2-11- 12164 järgmistel tingimustel: 3. A K suhtleb oma alaealiste lastega K K´iga (i.k xxxx) ja A K´iga (i.k xxxx) alljärgnevalt: a. Lapsed veedavad isa juures ühe kuu suvevaheajast (05.06-09.08) ja ühe nädala talvevaheajast (23.12-08.01). b. Lapsed veedavad koos isaga ka mõned päevad sügisvaheajal (24.10-30.10) ja kevadvaheajal (20.02-26.02). c. 2011.a. aasta Jõulud veedavad lapsed isa juures. d. Eelneval kokkuleppel I Hga ja 3 nädalase etteteatamisega võib isa kohtuda ja olla lastega nende elukohas xxxx. e. Laste sõidukulud xxxx ja tagasi kannavad A K ja I H võrdsetes osades põhimõttel, et kui eelmise sõidu kulud on kantud ema poolt, siis järgmise sõidu kulud kannab isa f. Lastega kokkusaamiste aja ja kestvuse planeerimisel peavad vanemad arvestama laste soovidega.

4. Menetlusosalised loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest.

5. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

6. Saata kohtumäärus menetlusosaliste esindajatele teadmiseks.

Edasikaebamise kord Vastavalt TsMS § 661 lg 4 ei kuulu kohtumäärus edasikaebamisele.

2-11-12164 3 (5) ASJAOLUD 1. 18.03.2011.a. esitatud avalduse kohaselt on avaldaja ja asjast puudutatud isiku kooselust sündinud lapsed K K ja A K. Kooselu lõppes suurte erimeelsuste ja lahkhelide tõttu 01.05.2007.a. Kuni lahkuminekuni elas pere koos aadressil xxxx. Peale kooselu lõppemist elas avaldaja oma õe korteris aadressil xxxx, kuid käesoleval hetkel on materiaalsetel kaalutlustel asunud koos lastega elama xxxx. Laste isa oli xxxx kolimise plaanist teadlik ega esitanud vastuväiteid. Kuna koos avaldajaga pidid xxxx kolima ka alaealised lapsed, vajas avaldaja selleks laste isa kirjalikku notariaalselt tõestatud nõusolekut. A K keeldus esmalt nõusoleku andmisest, kuid läbirääkimiste tulemusena oli nõus nõusoleku andma. Kokku oli lepitud aeg notari juures, kuid laste isa muutis meelt ja ei andnud nõusolekut. Avaldaja kolis koos lastega xxxx. Avaldaja lisas, et laste isa nõusolek on vajalik selleks, et seadustada laste xxxx elamise õigus, mis hõlmab nii isikukoodi andmist kui ka kõiki sotsiaalõigusi (s.h ravikindlustus, lastetoetused jne.).

2. Avaldaja palus lõpetada I H ja A K´i ühine hooldusõigus laste K K´i ja A K´i suhtes ning anda avaldajale täielik hooldusõigus laste suhtes.

PUUDUTATUD ISIKU VASTUVÄITED 3. 08.04.2011.a esitatud vastuses puudutatud ei nõustunud avaldusega ja teatas, et kuigi nad ei ela juba pikemat aega koos, ei tähenda see seda, et puudutatud isik ei tunneks oma laste vastu huvi ega tahaks nende elus osaleda ning lisas, et ei ole põhjendatud hooldusõiguse lõpetamine põhjusel, et laste vanemad elavad lahus. Puudutatud isik soovis, et tal säiliks avaldajaga laste suhtes ühine hooldusõigus. Puudutatud isik märkis, et ei vasta tõele tema keeldumine notari juures nõusoleku andmisest ning et oli huvitatud avaldajaga kokkuleppest sõlmida suhtlemiskord. Puudutatud isik ei vaidle vastu sellele, et avaldajal on õigus otsustada, kus ta koos lastega elab, küll ta aga tahab ta lastega kohtuda.

A K´I VASTUAVALDUS 4. 08.04.2011.a. esitas puudutatud isik (vastuavalduses avaldaja) A K kohtule vastuavalduse lastega suhtlemiskorra määramiseks. Kuna lapsed elavad xxxx ja tema ise Eestis, peab ta mõistlikuks, et tal oleks võimalik lastega kohtuda kuus korda aastas tema elukohas. Avaldaja soovis, et kaks kohtumist oleks pikemad, et ta saaks veeta lastega suvevaheajal 1 kuu ja laste talvevaheajast 1 nädala. Lisaks soovis avaldaja kohtuda lastega vähemalt ühe nädalavahetuse septembris, novembris, veebruaris ja aprillis.

PUUDUTATUD ISIKU VASTUS VASTUAVALDUSELE 5. 11.05.2011.a. esitatud vastuses I H märkis, et A K´il puudus vajadus kohtusse pöörduda lastega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks ning kohtusse pöördumine oleks õigustatud siis, kui üks vanematest teeb takistusi lastega suhtlemisel või kahjustab laste suhet teise vanemaga. Puudutatud isik lisas, et vastavaldus tuli talle üllatusena, kuna laste isa ei ole nimetatud küsimust temaga arutanud ning ei ole näidanud üles ka initsiatiivi vahetuks kontaktiks lastega. Puudutatud isik märkis, et ei ole teinud kunagi mingeid takistusi laste ja laste isa vaheliseks suhtlemiseks ega tee ka edaspidi, kuid arvesse tuleb võtta olukorda, et laste koolivaheajad Soomes ei lange kokku laste koolivaheaegadega Eestis.

2-11-12164 4 (5) AVALDAJA VASTUS PUUDUTATUD ISIKU ARVAMUSELE 6. 27.05.2011.a. esitas A K kohtule omapoolse vastuse, milles märkis, et tal puudub võimalus laste emaga ja pojaga suhelda, kuna telefoninumbrid on vahetunud. Avaldaja märkis, et tütrega räägib ta korra nädalas ning lisas, et on nõus arvestama laste koolivaheaegadega ning laste soovidega.

KOHTUISTUNG 7. 26.09.2011. toimunud kohtuistungil leidsid menetlusosalised, et võimalik on nii hooldusõigusekui ka otsustusõiguse küsimused lahendada kompromissiga ning palusid tähtaega läbirääkimiste pidamiseks ja kompromissi esitamiseks.

KOPROMISS 8. 03.10.2011.a. esitas avaldaja esindaja kohtule menetlusosaliste vahel 28.09.2011.a. sõlmitud kompromisslepingud ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise ja ainuhooldusõiguse andmise ning lastega suhtlemiskorra määramise osas. 05.10.2011.a. esitas A K´i esindaja kohtule I H ja A K´i vahel 28.09.2011.a. sõlmitud kompromisslepingud ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise ja ainuhooldusõiguse andmise ning lastega suhtlemiskorra määramise osas.

9. Kompromisside kohaselt leppisid menetlusosalised kokku järgmiselt: Lõpetada I H ja A K´i ühine hooldusõigus laste K K ja A K´i suhtes osaliselt. Anda I H`le laste K Ki ja A K´i suhtes ainuhooldusõigus valida ja määrata elukoht xxxx; taotleda isikuja muid dokumente; taotleda dokumendid/õigused sotsiaalhoolekande osas; teha otsuseid kooli/õppeasutuse valiku osas; otsustada küsimusi, mis tekivad meditsiinilise abi osutamise käigus; anda nõusolekuid ja kooskõlastusi, mis on seotud välisreisidega; avada laste nimel kontod krediidiasutustes; anda kõiki muid nõusolekuid, kui nende andmine tuleneb xxxx seadustest. Muus osas jääb vanematele alles ühine hooldusõigus.

Samuti leppisid menetlusosalised kokku suhtlemiskorra, mille kohaselt: 1) lapsed veedavad isa juures ühe kuu suvevaheajast (05.06-09.08) ja ühe nädala talvevaheajast (23.12-08.01); 2). lapsed veedavad koos isaga ka mõned päevad sügisvaheajal (24.10-30.10) ja kevadvaheajal (20.02- 26.02); 3) 2011.a. aasta Jõulud veedavad lapsed isa juures; 4) eelneval kokkuleppel laste emaga ja 3 nädalase etteteatamisega võib isa kohtuda ja olla lastega nende elukohas xxxx; 5) laste sõidukulud xxxx ja tagasi kannavad A K ja I H võrdsetes osades põhimõttel, et kui eelmise sõidu kulud on kantud ema poolt, siis järgmise sõidu kulud kannab isa; 6) lastega kokkusaamiste aja ja kestvuse planeerimisel peavad vanemad arvestama laste soovidega.

10. Menetlusosalised on soovinud kompromissid kinnitada kirjalikult ilma kohtuistungit pidamata. Nad on teadlikud kompromisside kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Menetlusosalised loobuvad kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õigusest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 11. Kohus tutvunud menetlusosaliste kompromissidega, tsiviilasja toimikuga, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, leidis, et taotlus kompromissi kinnitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

12. Tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 550 lg 1 p 2 kohaselt toimub kohtus vanema õiguste määramine lapse suhtes hagita menetluse korras. TsMS § 477 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

2-11-12164 5 (5)

13. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 561 lg 1 esimese lause kohaselt last puudutavas menetluses peab kohus nii vara kui võimalik ja igas menetlusstaadiumis püüdma suunata asjaosalisi asja kokkuleppel lahendama. TsMS § 430 lg 3 sätestatud kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid antud juhul ei esine, kuna kompromissid on sõlmitud alaealiste lapse huvides ning on vanemate poolt kokkulepitud tingimustel ka täidetav.

14. TsMS § 431 lg 1 kohaselt kohus on menetlusosalistele selgitanud menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi ning märgib, et vastavalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega, ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi.

15. TsMS § 563 lg 1 kohaselt, kui vanem teatab kohtule, et teine vanem rikub lapsega suhtlemist korraldavat määrust või raskendab selle täitmist, võib kohus vanema avalduse alusel kutsuda vanemad enda juurde last puudutava lahkheli kokkuleppel lahendamiseks.

16. Kuna menetlusosalised on loobunud määruskaebuse esitamise õigusest, siis TsMS § 661 lg 4 alusel ei ole neil õigust määruse edasikaebamiseks.

17. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 168 lg 3 alusel kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

18. Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 428 lg 1 p 4, § 430, § 431 lg 1, § 433, § 463, § 465 ja § 661 lg 4 sätete kohaselt.

Kohtunik

(allkiri)

Ifret Mamedguseinov

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtumäärus jõustus 10. oktoobril 2011. a. Nooremreferent

Lea Herne