2-10-42008/12 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U O T S U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Otsuse tegemise aeg ja koht 04.oktoober 2011.a. Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12 Tsiviilasja number 2-10-42008 Tsiviilasi J. K. , J. K. J. R. hagi M. K. elatise suurendamiseks Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad 690,12 eurot

Hagejad: J. K. xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxx x xxxx) J. K. xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxx x xxxx ) J. R. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxx x xxxx) Hagejate seaduslik esindaja A. K. xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxx x xxxx xxxx)

Kostja: M. K. xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx xxxxxxxxxx xxxxxx) Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Hagi elatise suurendamiseks rahuldada osaliselt. 1.1 Välja mõista M. K. J. K. kasuks alates 31.08.2010.a. 164 (ükssada kuuskümmend neli) eurot 57 senti kuni J. K. täisealiseks saamiseni so kuni xx.xx.xxxx.x.
.2 Välja mõista M. K. J. K. alates 31.08.2010.a. 156 (ükssada viiskümmend kuus) eurot 59 senti kuni J. K. saamiseni so kuni xx.xx.xxxx.x.
.3 Välja mõista M. K. J. R. kasuks alates 31.08.2010.a. 156 (ükssada viiskümmend kuus) eurot 59 senti kuni J. R. täisealiseks saamiseni so kuni xx.xx.xxxx.x.. Jätta menetluskulud neid kandnud poole enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest so alates 04.10.2011.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Hagejate nõue ja põhjendused

2 (5)

J. K. , J. K. J. R. seaduslik esindaja A. K. Tartu Maakohtule 31.08.2010.a. esitanud hagi M. K. elatise suurendamiseks. Avalduse kohaselt on lapsed sündinud A. K. kostja kooselust. Kostja peab tasuma elatist Tartu Maakohtu 05.08.2008.a. otsuse alusel 2175 krooni kuus lapse kohta. Seoses laste kasvamisega ning elukalliduse tõusuga on kulutused lastele suurenenud. Hagis on palutud iga lapse ülalpidamiseks kostjalt välja mõista 2575 krooni ( so käesoleval ajal 164,57 eurot).

Kostja seisukoht

Kostja on 24.11.2010.a. esitanud hagile kirjaliku vastuse ( tl 26), milles vaidleb hagile vastu. Kostjal puudub sissetulek ja elatise suurendamine ei aita kuidagi kaasa tekkinud olukorra lahendamisele. Enne hagi esitamist võinuks A. K. kostjaga kokkulepet saavutada, mida aga ta ei teinud. Kostja arvates on asi võimalik lahendada kohtuväliselt.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused

Kuni 30.06.2010.a. kehtinud PkS § 61 lg 1 kohaselt mõisteti elatis lapse ülalpidamiseks välja tema vanema nõudel. Alates 01.07.2010.a. kehtiva PkS §-de 96 ja 97 p 1 kohaselt on oma vanemalt ülalpidamist õigustatud saavaks isikuks alaealine laps. Tulenevalt PkS §-s 97 p 1 sätestatust käsitleb kohus hagejatena J. K. , J. K. J. R. ning kohtusse pöördunud isikut A. K. seadusliku esindajana, kelle õigus pöörduda kohtusse tuleneb TsMS § 3 lõikest 2.

Kohus leiab, et asja on võimalik lahendada kirjalikus menetluses TsMS § 403 lg 1 alusel. Kostja oma vastuses on avaldanud nõusolekut asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Eelistungil 22.08.2011.a. ( tl 54) kinnitas ka hagejate esindaja , et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus on pooltele teinud ettepaneku esitada soovi korral täiendavaid avaldusi, dokumente hiljemalt 22.09.2011.a. Kohtu poolt antud tähtajaks ega käesoleva ajani pooled kohtule midagi täiendavalt esitanud ei ole, mistõttu kohus lahendab asja tsiviilasjas seni olemasoleva alusel.

PkS § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Koopiad sünnitunnistustest ( tl 5-7 ) tõendavad, et J. K. ( sünd. xx.xx.xxxx.x.), J. K. . xx.xx.xxxx.x. J. R. ( sünd. xx.xx.xxxx.x.) vanemateks on A. K. M. K. ( praegune perekonnanimi K. ). Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et lapsed elavad oma isa A. K. . Tartu Maakohtu 30.03.2007.a. määrusega ( väljatrükk tl 47-49) on kinnitatud poolte kompromiss muuhulgas selles, et M. K. tasub igakuiselt laste J. K. , J. J. R. ülalpidamiseks 1000 krooni alates 01.11.2006.a. kuni laste täisealiseks saamiseni. Tartu Maakohtu 05.02.2008.a. otsusega on rahuldatud A. K. M. K. elatise suurendamiseks. M. K. iga lapse ülalpidamiseks elatisena välja mõistetud alates 26.06.2007.a. kuni 31.12.2007.a. 1800 krooni ja alates 01.01.2007.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni 2175 krooni. PkS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009.a. määruse nr 90 Töötasu alamäära kehtestamine (alates 01.01.2011.a. kehtivas redaktsioonis) töötasu alamäär kuus on 278,02 eurot. Seega on PkS § 101 lg 1 kohaselt elatise alammäär käesoleval ajal 139,01 eurot. Tartu Maakohtu 05.02.2008.a. otsuse alusel peab kostja tasuma elatist seaduses ettenähtud alammääras. Hagejad nõuavad elatise suurendamist 400 krooni ulatuses so üle seaduses ettenähtud alammäära 25,56 euro ulatuses so igakuiselt 164,57 eurot.

3 (5) Hindamaks hageja nõude suuruse põhjendatust, tuleb kõigepealt tuleb kindlaks teha tema mõistlikud vajadused ja nende vajaduste rahuldamiseks vajalike kulutuste põhjendatud suurus. PkS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Hagejate seadusliku esindaja arvestuste kohaselt ( tl 46) on J. K. vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused kuus kokku 6200 krooni ( so 396,25 eurot), J. K. J. R. vajadused kuus 5200 krooni ( so 332,34 eurot) kummagi lapse kohta. Hagejate seadusliku esindaja A. K. poole lastele tehtavatest kulutustest kannab A. K. ja poole kandmist nõuavad hagejad kostjalt. Kulutustena on hagejate seaduslik esindaja A. K. järgimisi kulutusi: eluasemekulud iga lapse puhul 600 krooni; kulutused toidule J. K. 3000 krooni ( sh koolitoidu maksumus), teistel lastel 2200 krooni kummalgi; kulutused transpordile J. K. 500 krooni, teistel lastel 300 krooni kummalgi; sidekulud J. K. 300 krooni, teistel lastel 200 krooni kummalgi; kulutused tervishoiule J. K. 200 krooni, teistel lastel 400 krooni kummalgi; kulutused hügieenitarvetele igal lapsel 200 krooni; kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks J. K. 600 krooni, teistel lastel 300 krooni kummalgi; kulutused riietele ja jalanõudele igal lapsel 600 krooni; muud vältimatud püsikulutused ( kultuur, huviringid) J. K. 200 krooni ja teistel lastel 400 krooni kummalgi. Kulutuste suuruse tõendamiseks on hagejate esindaja kohtule esitanud kaubatšekke ja kviitungeid ( koopiad tl 8-14) erinevate kaupade ja teenuste eest tasumise kohta peamiselt 2010.a. augustis.

On eluliselt usutav, et alates elatise väljamõistmisest ja viimasest suurendamisest on laste vajadused nende suuremaks kasvamise ja vanemaks saamise tõttu samuti suurenenud. Ka on üldiselt teadaolev asjaolu kaupade ja teenuste hindade kasv viimastel aastatel Eesti Vabariigis. Seetõttu on iseenesest põhjendatud hagejate nõue kostjalt väljamõistetava elatise suurendamiseks. Samas peab kohus mõningaid hagejate näidatud kulutusi põhjendamatult ülepaisutatuks. Nii leiab kohus, et hagejad on põhjendamatult suurtena näidanud kulutusi transpordile ja koolikohustuse täitmiseks. Hagejad elavad xxxx piires. Seega on eluliselt usutav, et sõidukulud koolikohustuse täitmiseks või huvialadega tegelemiseks ei saa olla nii suured nagu näiteks maalastel. Ka võib eeldada, et laste autoga kooli viimisel tekib ühine kulu kolme lapse kohta, mitte igal lapsel eraldi. Seetõttu loeb kohus hagejate transpordikulu mõistlikuks kulu suuruseks J. K. 250 krooni ja teistel hagejatel 150 krooni kuus. Ka ei pea kohus eluliselt usutavaks, et igakuiselt kogu aasta vältel kulub koolikohutuse täitmisega seonduvalt J. K. 600 krooni ja teistel hagejatel 300 krooni. Kooliõpilaste vaheaeg suvel kestab ligi kolm kuud. Võib eeldada, et siis mingeid väljaminekuid kooliga seonduvalt ei ole. Üldiselt teadaolevalt on suuremad väljaminekud õppeaasta alguses ja hiljem selliseid suuremaid regulaarseid väljaminekuid enam ei ole. Seetõttu loeb kohus hagejate koolikohustuse täitmisega seotud mõistlikuks kulu suuruseks J. K. 300 krooni ja teistel hagejatel 150 krooni kuus. Seega hagejate vajaduste rahuldamise mõistlik suuruseks loeb kohus J. K. 5650 krooni so 361,10 eurot kuus, J. K. ja J. R. 4900 krooni so 313,17 eurot kuus. Kohtu arvates ei ole põhjendatud suuremal määral hagejate kulutusi vähendada. On ilmne, et lapse kasvatamisega seotud kuludest suurema osa, s.h igasugused erakorralised kulud kannab üldjuhul vanem, kelle juures laps elab ning lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahuselaval vanemal.

PkS §-s 102 lg 1 on sätestatud, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vastavalt PkS §-le 102 lg 2 aga ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Nimetatud

4 (5) säte näeb ette, et kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige laste huvidest. Vanema ülesanne on täita oma kohustused laste ülalpidamisel. Oma väljaminekute planeerimisel peab vanem laste ülalpidamisekohustuse täitmisega arvestama. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva, kuid väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12.03. 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 p 12 ja 07.12.2009.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09 p 12). Hagejate huvides on kostjalt elatist saada vähemalt pooles ulatuses oma vajaduste rahuldamiseks tehtavatest kulutustest. J. K. oleks see 188,55 eurot ja teistel hagejatel 156,59 eurot. Kuna kohus on seotud hageja nõudega, ei saa J. K. kasuks väljamõistetav elatis ületada hageja poolt nõutavat so 164,57 eurot kuus. J. K. Jan-Roland-K. põhjendatud vajadustest tulenevalt saab kostjalt välja mõista elatisena 156,59 eurot. Kostja näol on tegemist täiel määral töövõimelise isikuga, kellel tervisest või muudest asjaoludest tulenevalt ei ole takistusi töötamisel. Sissetulekute puudumine ei vabastada vanemat lapse ülalpidamiskohustuse täitmisest. Kostja ülalpidamisel ei ole peale hagejate teisi isikuid. Neid asjaolusid arvestades ei ole elatise maksmine J. K. 164,57 euro ulatuses kuus ja teistele hagejatele 156,59 euro ulatuses kuus kohtu arvates kostjale ebamõistlikult koormav ja tema toimetulekut takistav.

PkS § 108 mõttest tulenevalt elatist mõistetakse reeglina välja alates elatishagi kohtule esitamisest. Sama põhimõtet rakendades tuleb ka elatist suurendada vastava hagi esitamisest alates. Käesolev hagi on kohtule esitatud 31.08.2010.a. Seega tuleb kostjalt käesoleva otsusega suurendatud elatis välja mõista alates 31.08.2010.a.

Seoses kostja kirjalikus vastuses avaldatud sooviga asi lahendada kompromissiga, märgib kohus järgmist. Asja lahendamine kompromissiga TsMS § 430 lg 1 alusel eeldab poolte vahel kompromissilepingu sõlmimist, mida kohtule käesoleva ajani esitatud ei ole. Kompromissilepingu sõlmimine omakorda eeldab ühe või teise poole või mõlema teatud järeleandmisi. Kostja oma kirjalikus vastuses on hagile täielikult vastu vaielnud. Hagejad ei ole oma nõuet vähendanud. Seega puuduvad igasugused väljavaated asja lahendamiseks kompromissiga. Üksnes kostja soov asja lahendada kohtuväliselt või kompromissiga ei anna alust hagi jätta rahuldamata.

TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS-s 163 lg 1 on sätestatud, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus on hagejate nõude kostjalt väljamõistetava elatise suurendamiseks rahuldanud, kuid hagejate nõutust väiksemas ulutuses. Seetõttu on tegemist hagi osalise rahuldamisega, mistõttu kohus peab põhjendatuks TsMs § 163 lg 1 alusel poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.

5 (5) TsMS § 442 lg 2 p 5-1 kohaselt peab otsuse sissejuhatuses märkima tsiviilasja hinna. TsMS § 129 lg 2 kohaselt seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Käesoleva tsiviilasja hind TsMS § 129 lg 2 kohaselt on 690,12 eurot. Hagis on soovitud iga lapse ülalpidamiseks väljamõistetud elatist suurendada 400 krooni ( so 25,56 eurot) võrra. 3 x 25,56 x 9 on 690,12 eurot.

Kohtunik Rita Kulberg