2-11-39560/5 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (hagi õigeksvõtmisel põhinev)

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Otsuse tegemise aeg ja koht 04.oktoober 2011.a. Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12 Tsiviilasja number 2-11-39560 Tsiviilasi

A. T. A. T. elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad 1251,09 eurot Hageja: A. T. : xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxx xxxxxxxxx xx-xx) Seaduslik esindaja: K. L. : xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxx xxxxxxxxx xx-xx) Kostja: A. T. : xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxx xxxx x-xx) Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

1.1. Välja mõista A. T. A. T. xx.xx.xxxx.x.) ülalpidamiseks alates xx.xx.xxxx.x. igakuiselt 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot 01 senti kuni A. T. saamiseni s.o kuni 22.07.2029.a., kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

1.2. Elatis kanda A. T. esindaja K. L. nr xxxxxxxxxx iga kuu 12.kuupäevaks.

2. Menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda.

3. Tunnistada käesolev otsus viivitamatult täidetavaks.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest so alates 04.10.2011.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

2 (3) pikendamise eesmärgil.

Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt on K. L. A. T. xx.xx.xxxx.x. sündinud poeg A. T. . Ehkki laps oli kahepoolselt planeeritud, ei ole kostja last viimase sünnist alates materiaalselt toetanud. Kostja soovil 08.08.2011.a. tehtud DNA-test kinnitas kostja isadust. Kuna vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, taotleb hageja oma seadusliku esindaja kaudu kostjalt igakuise elatise väljamõistmist summas 139,01 eurot ja seda tagasiulatuvalt alates lapse sünnist ülekandmisega hageja seadusliku esindaja K. L. iga kuu 10.kuupäevaks.

Kostja vastuväited Kostja on hagi kohta 14.09.2011.a. saatnud kohtule kirjaliku vastuse (tl 12), milles teatab, et võtab hagi õigeks ja tunnistab enda vastu suunatud nõuet. Kostja palub võimaldada elatise maksmist iga kuu 12.kuupäevaks seoses tema töötasu laekumisega. Kuna kostja ülalpidamisel on veel kaks last, palub ta menetluskulud jätta poolte kanda.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused

Kohus leiab, et käesolevat asja saab lahendada kirjalikus menetluses tulenevalt TsMS §-st 440 lg 3. Viimases on sätestatud, et kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kostja A. T. kohtule eelmenetluse käigus avaldanud, et võtab hagi õigeks. Seetõttu esineb TsMS §-s 440 lg 3 sätestatud alus asja lahendamiseks kirjalikus menetluses.

Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Vastavalt PkS §-dele 96 ja 97 p 1 on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma vanemalt. PkS § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Sünni tõendist (tl 5) nähtuvalt on A. T. K. L. .xx.xxxx.x. sündinud poeg A. T. . PkS §-dest

96 ja 97 p 1 on kostja kohustatud hagejat ülal pidama. Tulenevalt kostja kirjalikust vastusest, milles ta elatise nõudele vastu ei vaidle, leiab kohus, et kostja on sisuliselt õigeks võtnud, et ta ei ole lapse ülalpidamises osalenud. Seega on elatise väljamõistmine kostjalt kohtuotsusega põhjendatud.

PkS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PkS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009.a. määruse nr 90 Töötasu alamäära kehtestamine (alates 01.01.2011.a. kehtivas redaktsioonis) töötasu alamäär kuus on 278,02 eurot. Seega on PkS § 101 lg 1 kohaselt elatise alammäär käesoleval ajal 139,01 eurot. Hageja nõuab kostjalt elatist seaduses ettenähtud alammääras. Kuna hageja nõuab elatist seaduses ettenähtud alammääras, ei pea lapsele tehtavaid kulutusi käesolevas asjas eraldi tõendama. On mõistetav, et seaduses sätestatud elatise alammäär hõlmab lapse kõige hädavajalikumaid kulutusi. Kostja ei ole elatise maksmisele seaduses ettenähtud alamääras vastu vaielnud. Seega pole alust arvata, et lapsele seaduses ettenähtud alamääras so 139,01 euro suuruse elatise maksmine oleks kostjale ebamõistlikult koormav või tema toimetulekut takistav. Kostjalt tuleb hageja kasuks elatis 139,01 eurot kuus välja mõista.

3 (3) PkS § 108 kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Seega elatis mõistetakse reeglina välja alates elatisehagi kohtule esitamisest. Hageja on soovinud elatise väljamõistmist alates lapse sünnist. Kostja pole ka sellele hageja nõudele vastu vaielnud. PkS § 108 alusel mõistab kohus kostjalt elatise välja alates xx.xx.xxxx.x. Kuna laps alaealisena eelduslikult ise oma ülalpidamisega ei tegele, on põhjendatud elatise faktiline maksmine tema seadusliku esindaja pangakontole. Hageja seaduslik esindaja on oma seisukohas kostja vastusele nõustunud kostja taotlusega maksta elatist iga kuu 12.kuupäevaks.

TsMS §-s 468 lg 1 p 1 sätestatust tulenevalt kuulub hagi õigeksvõtmisel põhinev otsus tagatiseta viivitamatult täitmisele.

TsMS § 442 lg 2 p 5-1 kohaselt peab otsuse sissejuhatuses märkima tsiviilasja hinna. TsMS §

129 lg 2 kohaselt seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Käesoleva tsiviilasja hind TsMS § 129 lg 2 kohaselt on 1251,09 eurot (139,01 x 9).

Kuna kohus hagi rahuldab, tuleks kõik menetluskulud TsMS §-st 162 lg 1 tulenevalt jätta kostja kanda. Kuna aga hageja seaduslik esindaja on oma seisukohas kostja vastusele nõustunud kostja taotlusega menetluskulude jätmiseks poolte kanda, oleks antud olukorras menetluskulude kostja kanda jätmine ebamõistlik. Seetõttu jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel kummagi poole enda kanda.

Kohtunik Rita Kulberg