2-11-13537/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-11-13537

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

10. oktoober 2011, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-13537

Tsiviilasi

Julianus

Inkasso OÜ

hagi

Siret

Meroneni

vastu

725,53 euro nõudes

Tsiviilasja hind

362,79 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553; asukoht

A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn), esindaja Ene Solovjev

(OÜ Julianuse

Õigusbüroo;

A. Weizenbergi 20,

10150

Tallinn; tel 681 4400; e-post jurist@julianus.ee);

kostja Siret Meronen

Kohtuistungi toimumise aeg

lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Julianus Inkasso OÜ hagi Siret Meroneni vastu.

2. Välja mõista Siret Meronenilt Julianus Inkasso OÜ kasuks 725 (seitsesada

kakskümmend viis) eurot ja 53 senti, millest 362,79 eurot on põhinõue ja 362,74 eurot

viivis.

3. Jätta poolte menetluskulud Siret Meroneni kanda.

4. Välja mõista Siret Meronenilt Julianus Inkasso OÜ kasuks menetluskulud 140

(ükssada nelikümmend) eurot ja 60 senti.

5. Välja mõista Siret Meronenilt Julianus Inkasso OÜ kasuks viivis menetluskulult

140,60 eurolt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni

VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas).

6. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

7. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja

arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse (TsMS § 405 lg 1 p 3, § 1741 lg 4).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

2(3)

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Julianus Inkasso OÜ (hageja) esitas 25.03.2011 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse (tl 5-6), millele Siret Meronen (kostja) esitas 29.04.2011 vastuväite (tl 7).

2. 07.06.2011 määrusega (tl 8) lõpetati maksekäsu kiirmenetlus nõude hagimenetlusse

üleandmisega.

3. 29.06.2011 esitas hageja kohtule hagi (tl 14-16, 19-21).

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Elisa Eesti AS ja kostja 20.11.2007 liitumislepingu nr 1641058,

mille alusel Elisa Eesti AS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja

kohustus saadud teenuste ja/või kaupade (mobiiltelefon) eest vastavalt esitatud arvetele

õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi

nõuetekohaselt ja Elisa Eesti AS loovutas 30.09.2010 nõude hagejale põhisummas 362,79 eurot

koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

Hageja nõuab kostjalt võlgnevuse 725,53 euro väljamõistmist. Hageja nõue sisaldab tarbitud

teenuste maksumust summas 362,79 eurot (põhinõue) ja viivist summas 362,74 eurot. Viivise

arvutamisel on hageja lähtunud lepingus fikseeritud määrast 0,15% iga maksmisega viivitatud

päeva eest. Hageja on arvestanud viivist põhinõudelt alates 18.06.2008 kuni 28.06.2011, saades

võlgnetava viivise suuruseks 601,32 eurot, mida hageja vähendab 362,74 euroni. Samuti palub

hageja, et kohus jätaks menetluskulud kostja kanda ja mõistaks hageja kasuks välja

menetluskuludena 290,79 eurot (riigilõiv 124,62 eurot ja tasu õigusabi eest 166,17 eurot).

Hageja esitas oma nõude põhjendamiseks kohtule koopiad 20.11.2007 liitumislepingust

nr 1641058 (tl 24), kostjale saadetud arvetest (tl 25-32), Elisa Mobiilsideteenused AS teenuste

kasutamise üldtingimustest (tl 33-44) ning 30.09.2010 teatisest nõude loovutamise kohta (tl 45).

4. 11.07.2011 esitas kostja hagile kirjaliku vastuse (tl 50), milles võtab hagi õigeks ja tunnistab

tema vastu suunatud nõudeid. Kostja märgib, et soovib võlgnevust tasuda maksegraafiku alusel.

Menetluskulud tuleks kostja arvates jagada võrdselt.

Samal seisukohal on kostja 07.07.2011 ja 09.08.2011 kohtule saadetud elektronkirjades (tl 51,

52). Täiendavalt märgib kostja, et ta on töövõimetuspensionär, kelle igakuine sissetulek on

218 eurot. Lisaks nõutavale võlgnevusele on kostjal veel 11 võlga, mida ta tasub

maksegraafikute alusel. Seetõttu jääb kostjale endale elamisrahaks kätte 89,52 eurot. Kostja

palub maksegraafikut põhjusel, et ei ole võimeline hagejale kogu võlgnevust korraga tasuma.

Kostja on nõus maksma hagejale iga kuu 7 eurot.

5. 15.09.2011 esitas hageja kirjaliku seisukoha kostja vastusele (tl 60-61) koos omapoolsete

kompromissi tingimustega. Hageja ei nõustu kostja poolt pakutud igakuise maksega summas

7 eurot, olles valmis sõlmima kostjaga kompromissi mõistliku kuumaksega maksimaalselt

neljaks aastaks. Kui kostja hageja tingimustega ei nõustu, siis palub hageja hagi rahuldada täies

ulatuses ja jätta menetluskulud kostja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis

vastab 2000 eurole.

Pooltele on kätte toimetatud 30.08.2011 kohtumäärus (tl 53-54) hagi menetlemise kohta

lihtsustatud korras (tl 56, 58). Pooled ei ole kohtule teatanud enda ärakuulamise soovist, mistõttu

asub kohus seisukohale, et pooled ei soovi enda ärakuulamist. Samuti ei ole pooled esitanud

kohtule kinnitamiseks nende poolt allkirjastatud kompromissilepingut.

7. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada.

3(3)

TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja

nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja on võtnud hagi õigeks ja tunnistanud hageja nõuet

täies ulatuses (tl 50), mistõttu tuleb Julianus Inkasso OÜ hagi rahuldada ning mõista kostjalt

hageja kasuks välja 362,79 eurot põhinõude ja 362,74 eurot viivisenõude katteks. Kuivõrd kostja

ei täitnud oma lepingulisi kohustusi, jäädes tarbitud teenuste eest võlgu ja olles sedasi viivituses

oma rahalise kohustuse täitmisega, siis on hageja õigustatud nõudma nii kohustuse täitmist kui

ka viivist vastavalt lepingule ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100,

§ 101 lg 1 p 1 ja 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja § 619 sätestatule.

Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse

725,53 eurot, millest 362,79 eurot on põhinõue ja 362,74 eurot viivis.

Arvestades kostja majanduslikku olukorda, märgib kohus selgituseks, et poolte kokkuleppel on

võimalik

ka

kohtuotsuse

täitmine

osamaksetena

(maksegraafiku

alusel),

vältimaks

sundtäitmisega kaasnevaid täitekulusid, kuid selleks peab kostja pöörduma hageja poole

kokkuleppe sõlmimiseks.

8. TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162

lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud

kostja kanda.

TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel määrab kohus otsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud.

Hageja märgib, et tema menetluskuluks on riigilõiv 124,62 eurot ja õigusabikulu 166,17 eurot,

kokku seega 290,79 eurot.

Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks riigilõiv 76,69 eurot (maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud 47,93 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud

28,76 eurot), mis vastab hagihinnale. Seega on hageja tasunud riigilõivu seaduses sätestatud

määras.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava

kohtulahendi kohaselt kandma ka teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja

keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud

suuruses kostjalt välja mõistmist. Antud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse

korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Arvestades nõude

olemust, hagiavalduse sisu ja asjaolu, et kostja võttis hagi õigeks ning tsiviilasi ei olnud

keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust ning kohus lahendas asja lihtmenetluses,

peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks 63,91 eurot.

Kohus, rahuldades hagi, mõistab TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel kostjalt hageja kasuks välja

menetluskuluna riigilõivu 76,69 eurot ja lepingulise esindaja tasu 63,91 eurot, kokku seega

140,60 eurot (76,69 + 63,91).

Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise

menetluskulult 140,60 eurolt käesoleva otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude

tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas).

Kohtunik