3-10-2918/15 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

ÄRAKIRI

Kohus

Kohtunik

Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised Menetlusvorm

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitad jooksul kohtuotsuse avalikult te

ASJAOLUD JA MENETLUSE

1. J.R pöördus 06.05.2010 Viru V Taotlust põhjendas kaebaja selleg soovis ta esitada teistmisavaldu vandeadvokaadi kaudu ning tema

2. xx.xx.xxxx jättis Viru Vangla k

3. J.R esitas 09.11.2010 Tartu H tunnistada õigusvastaseks Viru V Samuti taotles kaebaja riigilõivu t

4. Kaebuses esinevate puuduste alates kohtumääruse kättesaamise

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Tartu Halduskohus

Mare Krull

10. oktoober, Jõhvi kohtumaja

3-10-2918 J.R kaebus Viru Vangla xx.xx.x xx õigusvastaseks tunnistamisek kaebuse esitaja J.R, vastustaja V

kirjalik menetlus

jätta kaebus rahuldamata da apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonna eatavakstegemisest arvates. KÄIK Vangla poole taotlusega erakorralise valjasõid ga, et seoses uute ilmnenud asjaoludega lõppe use Riigikohtule. Kaebaja kavatses esitad ga kohtumiseks taotles ta erakorralist väljasõ käskkirjaga nr xx.xx.xxxx kaebaja taotluse rah Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse, mil Vangla xx.xx.xxxx käskkiri nr xx ja sellega tasumisest vabastamist seoses tema maksejõu tõttu anti kaebajale aega puuduste kõrvald est. 3-10-2918 1(4)

xxxx käskkirja nr ks Viru Vangla akohtule 30 päeva du võimaldamiseks. enud kriminaalasjas da teistmisavalduse itu. huldamata. lles ta palus kohtul a seonduv tegevus. uetusega. damiseks 15 päeva

3-10-2918 2(4)

5. 08.03.2011 laekus kohtusse kaebaja vastus 15.02.2011 kohtumäärusele, milles ta selgitas, et kaebus ei sisalda muud nõuet peale Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirja nr xx õigusvastaseks tunnistamist, mida ta on ka kohtult taotlenud.

6. 17.03.2011 vabastas kohus kaebaja riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel ning võttis asja menetlusse.

KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS

7. Kaebaja arvates ei ole vangla otsuse tegemisel arvestanud kõiki asjaolusid, mida näeb ette justiitsministri määrus nr. 72 ja vangla sissekorraeeskiri § 82 lg 7. Kaebaja selgitab, et kui vangla takistab kinnipeetavat leidmast lahendust tema probleemile, siis see mõjutab kinnipeetavat negatiivselt. J. R taotleb Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirja nr xx õigusvastaseks tunnistamist ning tema põhjendatud huvi nimetatud käskkirja õigusvastasuse tuvastamiseks seisneb tulevikus kahjunõude esitamises Viru Vanglale.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

8. Viru Vangla arvates on kaebus põhjendamatu. Taotlus lühiajaliseks väljasõiduks esitati J. R poolt 06.05.2011, mille ta pealkirjastas taotlusena erakorraliseks väljasõiduks. Vastustaja täpsustab, et vangistusseadus (edaspidi VangS) näeb ette erakorralise lühiajalise väljasõidu võimaldamist vaid perekondlikel põhjustel, mistõttu vandeadvokaadiga kohtumist ei saa pidada erakorraliseks väljasõiduks.

9. Vastustaja märgib, et lühiajalise väljasõidu võimaldamist kinnipeetavale reguleerib VangS §

32 ja vangla sisekorraeeskirja (edaspidi VSkE) § 83.

VSkE § 83 kohaselt võib vangla direktor keelduda väljasõiduloa andmisest, kui kinnipeetav on taotluses või sellele lisatud dokumentides teadlikult esitanud valeandmeid; lähedalasuvatesse piirkondadesse samal ajal väljasõiduks on esitanud taotluse rohkem kui üks kinnipeetav ja on alust arvata, et kinnipeetavad hakkavad väljasõidu ajal omavahel suhtlema; kinnipeetava väljasõiduplaanis ei ole piisavalt kajastatud, milliseid toiminguid missugusel eesmärgil peab kinnipeetav väljasõidu ajal tegema; kinnipeetavale kohaldatud distsiplinaarkaristus kehtib; vangla direktoril on muul põhjusel alust arvata, et väljasõit on vastuolus vangistuse täideviimise eesmärkidega.

10. VangS § 32 ja VSkE § 82 tuleneb, et lühiajalise väljasõidu võimalus ei ole käsitatav kinnipeetava subjektiivse õigusena ning selle otsustamisel on vangla direktoril kaalutlusõigus. Sellest tuleneb, et lühiajalise väljasõidu keelamisega antud juhul ei riku vangla kaebaja õigusi.

11. Vastustaja märgib, et haldusmenetluse läbiviimise käigus arvestati kaebaja kehtivate distsiplinaarkaristustega, mistõttu vanglal puudus kindel veendumus, et kaebaja käitub väljasõidu ajal õiguskuulekalt. Samuti analüüsiti vangla poolt kaebaja väljasõidu eesmärki ning anti hinnang väljasõidu vajalikkusele. Eeltoodut aluseks võttes vastustaja leidis, et kaebaja saab lühiajalise väljasõidu eesmärgi saavutada ka väljasõitu sooritamata.

12. Vastustaja leiab, et otsuse tegemisel on kaalutud kõiki olulisi asjaolusid, nii kaebaja väljasõidu eesmärke kui ka vangistuse täideviimise eesmärke.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

3-10-2918 3(4)

13. J. R esitas 09.05.2011 Viru Vanglale taotluse erakorraliseks väljasõiduks. Kaebaja väljasõidu eesmärgiks oli vandeadvokaadiga kohtumine ja teistmisavalduse esitamine Riigikohtule. Xx.xx.xxxx jättis Viru Vangla esitatud taotluse rahuldamata. Kaebaja leiab, et taotluse läbivaatamisel ei ole vangla piisavalt arvestanud väljasõidu eesmärgi tähtsust ja muid asjaolusid ning tegi seetõttu õigusvastase otsuse nr xx.

14. Erakorralise väljasõidu korda reguleerib VangS ja VSkE. VangS § 32 lg-st 5 tuleneb, et abikaasa, isa, ema, vanaisa, vanaema, lapse, lapsendaja, lapsendatu, venna või õe parandamatult raske haiguse või surma või muu erakorralise perekondliku sündmuse korral võib vanglateenistuse ametnik anda kinnipeetavale loa kuni seitsmepäevaseks väljasõiduks.

J. R poolt 09.05.2011 esitatud taotlus erakorraliseks väljasõiduks oli valesti pealkirjastatud, kuna VangS § 32 kohaselt ei saa olla kaebaja soov vandeadvokaadiga kohtumiseks erakorralise väljasõidu põhjuseks. Seega taotluse läbivaatamisel pidas vangla õigesti J. Reinomägi poolt esitatud taotlust lühiajaliseks väljasõiduks.

15. Kaebaja arvab, et otsuse tegemisel ei ole vangla arvestanud kõiki asjaolusid, mida näeb ette justiitsministri määrus nr. 72 ja VSkE § 82 lg 7. Vastavalt VSkE § 82 taotluse rahuldamist otsustades arvestab vangla direktor kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo laadi, kinnipeetava isiksuseomadusi või kriminogeenseid riske, kinnipeetava käitumist vanglas, väljasõiduplaani täitmist eelmiste väljasõitude ajal, individuaalse täitmiskava järgimist, väljasõidu eesmärki ja väljasõidu eeldatavat mõju kinnipeetavale.

Vastustaja vastusest kaebusele nähtub, et Viru Vangla otsuse nr xx andmisel arvestati kaebaja kehtiva distsiplinaarkaristusega, mistõttu vastustaja ei saanud olla kindel, et kaebaja käitub väljasõidu ajal õiguskuulekalt. Vangla analüüsis kaebaja väljasõidu eesmärki ning andis omapoolse hinnangu väljasõidu vajalikkusele, mille tulemusena asus seisukohale, et kaebaja saab kohtuda oma esindajaga ka ilma väljasõitu sooritamata.

16. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et J. R saaks oma eesmärgi saavutada vanglast väljasõitu sooritamata, kuna vandeadvokaadiga, kellega kohtumist väljasõiduajal kaebaja soovis, võiks kaebaja võtta ühendust kirja või telefoni teel . Samuti oli kaebajal võimalus kohtuda vandeadvokaadiga vanglas lühiajalisel kokkusaamisel. Kaebaja märkis, et ainult erakorraline väljasõit tagab talle võimaluse leida vandeadvokaat Riigikohtule teistmisavalduse esitamiseks, kuid jättis eeltoodud seisukoha põhjendamata.

17. VSkE § 83 p 4 kohaselt võib vangla direktor keelduda loa andmisest, kui vangla direktoril on alust arvata, et väljasõit on vastuolus vangistuse täideviimise eesmärkidega. Kohus nõustub vastustajaga, et kinnipeetaval puudub seadusest tulenev õigus nõuda lühiajalise väljasõidu võimaldamist. Vangla direktoril on lühiajalise väljasõidu loa andmise otsustamisel kaalutlusõigus, kusjuures direktor peab otsuse tegemisel lähtuma vangistuse täideviimise eesmärkidest, milleks VangS § 6 lg 1 kohaselt on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Kuna kinnipeetaval ei ole õigust nõuda talle sobival ajal väljasõidu võimaldamist, siis on kaebaja taotluse rahuldamata jätmine põhjendatud.

Tulenevalt VSkE §-st 82 on vangla direktoril lähtudes kaalutusõigusest õigus otsustada, kas rahuldada kinnipeetava taotlus või jätta see rahuldamata. Isiku varasem korduv karistatus ei ole iseenesest alus loa andmisest keeldumiseks, kuid koosmõjus muude asjaoludega otsustab loa andmise vangla direktor kaalutusõiguse alusel (Tallinna Ringkonnakohus 20.09.2006 haldusasi nr. 3-05-892). Viru Vangla põhjendas kaebajale väljasõidu loa andmisest keeldumist sellega, et kaebajal on kehtivad distsiplinaarkaristused, mille tõttu vanglal puudub veendumus kaebaja õiguskuulekale käitumisele väljasõidu ajal. Kohus on seisukohal, et J. R taotluse rahuldamata jätmisel tugines vastustaja pigem sellele, et soovitatav väljasõit on vastuolus vangistuse

3-10-2918 4(4) täideviimise eesmärkidega. Ilmselge on, et väljasõidu eesmärgi võiks J. R saavutada vanglast väljumata. Samuti ei ole kaebaja tõendanud, miks ainult lühiajaline väljasõit aitab tal vandeadvokaadiga kokkulepet saavutada ja teistmisavaldust esitada, kuna selleks on kaebajal olemas kõik võimalused ka vanglast lahkumata.

18. Haldusmenetluse seaduse §-s 52 kindlaksmääratud haldusakti õiguspärasuse tingimused. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

Viru Vangla xx.xx.xxxxx käskkiri nr xx on välja antud vangla direktori asetäitja poolt, kes haldusakti väljaandmise ajal täitis Viru Vangla direktori ülesanded. Käskkirja nr xx väljaandmise alus on kindlaksmääratud kehtivas VangS §-s 32. Halduskohtumenetluse käigus leidis kohus, et vaidlustatav käskkiri nr xx on proportsionaalne ja kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärkidega, tehtud kaalutlusvigadeta ning piisavalt põhjendatud, mistõttu Viru Vangla xx.xx.xxxxx käskkiri nr xx on õiguspärane.

Lähtudes eeltoodust jätab kohus J. Reinomägi kaebuse Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirja nr xxx õigusvastaseks tunnistamiseks rahuldamata.

Mare Krull kohtunik

Kohtuotsus jõustus edasikaebamata 10.11.2011

Mare Krull kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE