2-09-48382/45 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. oktoober 2011 Tartu

Tsiviilasja number

2-09-48382

Tsiviilasi

OÜ Margo Evardsoni Õigusbüroo Krimonte hagi Alena

Polkovnikova vastu 15 000 krooni väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

958,67 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 11. oktoobri 2010 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Alena Polkovnikova apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

20. september 2011

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant

(kostja)

–

Alena

Polkovnikova

(isikukood:

XXXXXXXXXXX)

Vastustaja (hageja) – OÜ Margo Evardsoni Õigusbüroo

Krimonte (registrikood: 10659800), esindaja Margo Evardson

RESOLUTSIOON

Apellatsioonkaebus rahuldada.

Tühistada Viru Maakohtu 11. oktoobri 2010 otsus ja teha

asjas uus otsus.

Jätta OÜ Margo Evardsoni Õigusbüroo Krimonte hagi

Alena Polkovnikova vastu 15 000 krooni väljamõistmiseks

rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta OÜ

Margo Evardsoni Õigusbüroo Krimonte kanda.

Välja mõista OÜ-lt Margo Evardsoni Õigusbüroo

Krimonte riigituludesse riigilõiv 191,73 eurot (ükssada

üheksakümmend üks eurot 73 senti).

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Kassatsioonkaebuse Riigikohtule võib menetlusosaline

esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses

ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. OÜ Margo Evardsoni Õigusbüroo Krimonte esitas 25.09.2009 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse võlgnikult Alena Polkovnikovalt 37 080 krooni saamiseks. Pärnu

Maakohtu 16.11.2009 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Viru

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, kuna võlgnik esitas vastuväite.

OÜ Margo Evardsoni Õigusbüroo Krimonte esitas 26.01.2010 kohtule hagiavalduse

A. Polkovnikova vastu, milles palus mõista välja kostjalt hageja kasuks 15 000 krooni.

Hagiavalduse kohaselt 2008 märtsi alguses võttis hagejaga ühendust Eestis sündinud, kuid

ajutiselt Peterburis elav, A. Polkovnikova, kes pakkus välja, et ta võib töövõtulepingu alusel olla

hageja asjaajajaks Peterburis ning vormistada vajalikud tööload. 19.03.2008 saatis kostja hageja

meilile oma CV. Kohtumisel selgitas hageja kostjale, milliseid ülesandeid tal oleks vaja

Peterburis täita. 25.03.2008 teatas kostja hagejale meiliga, et talle pakub hageja töölubade

vormistamise ettepanek huvi ning ta on valmis detailide täpsustamiseks kohtuma. 09.04.2008

sõlmisid hageja ja kostja töövõtulepingu nr 12/08, millega sätestati poolte õigused ja kohustused.

Aprillis 2008 teatas kostja hagejale meiliga, et tal ei ole Venemaal pangaarvet, tal on pangaarve

vaid Eestis, kuid, et tal puudub pangakaart, siis ei ole tal Peterburis võimalik raha kätte saada

ning ta soovib, et hageja tooks raha sularahas tema kätte. 29.04.2008 vormistas hageja kassa

väljamineku orderi nr 12/08 summale 36 000 krooni ning hageja esindaja Karl Sisask andis

kostjale Peterburis 36 000 krooni sularahas üle, summa sisaldas töölubade vormistamist ja

ettemaksu kontoriruumide rentimiseks. Kostja jättis tööload vormistamata ja kontoriruumid

rentimata. Samas jättis kostja hagejale raha tagastamata. Mais 2008 esitas hageja kostjale

kirjaliku pretensiooni, milles palus saadud raha tagastada. 13.05.2008 teatas kostja oma meilis, et

tal on ükskõik, kas hageja esitab tema vastu kohtusse hagi või mitte, ning, et makstud raha on

talle ette nähtud 17 tööpäeva eest. Hageja põhjendas oma nõuet VÕS §-ga 36; § 635 lg-ga 1;

§ 637 lg-ga 3 ja § 641 lg-ga 1 ning leidis, et kostja ei täitnud töövõtulepinguga võetud kohustusi

ja on kohustatud talle tagastama töövõtulepingu alusel saadud ettemaksust 15 000 krooni.

2. Kostja hagi ei tunnistanud, leides, et hagiavaldus ei vasta TsMS § 363 lg 1 nõuetele ning hagi

menetlusse võtmisest tuleks keelduda või asjas menetlus lõpetada. Hageja väide, et 09.04.2008

sõlmiti poolte vahel töövõtuleping nr 12/08, ei vasta tõele ja lepingu koopiat hageja esitanud ei

ole. Puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks saanud hagejalt 15 000 krooni sularaha.

Hagiavalduse lisad – arve nr 8011 ja konto väljavõte Swedbankast 17.03.2008 kohta – ei tõenda

nimetatud asjaolu. Ka e-kirjad ei tõenda, et kostja võttis vastu ning ei tagastanud sularaha.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 11. oktoobri 2010 otsusega hagi ning mõistis välja A. Polkovnikovalt

OÜ Margo Evardsoni Õigusbüroo Krimonte kasuks 15 000 krooni. Menetluskulud jättis kohus

TsMS § 162 lg 1, 2 alusel kostja kanda.

Kohtuotsuses esitatud põhjenduste kohaselt on kostja viited kohtu poolt menetlusnormide

rikkumisele asjakohatud. Hagi menetlusse võtmisel otsustatakse üksnes, kas kohtul on alust selle

hagiga tegeleda. Menetlusse võtmisel ei lahendata üldjuhul hageja nõudega seonduvaid keskseid

küsimusi, sh ei anna kohus hinnangut hagi tõendatusele. Hageja on hagiavalduses selgelt välja

toonud hagi aluseks olevad asjaolud (TsMS § 363 lg 1 p 2) ja viidanud tõenditele, mis hageja

arvates teatud asjaolusid tõendavad (TsMS § 363 lg 1 p 3). Samuti on täidetud muud nõuded

hagiavaldusele ning puudus alus hagi menetlusse võtmisest keelduda või hagi käiguta jätta.

Kohus ei nõustunud kostja väitega, et raha üleandmist saab tõendada ainult allkirjastatud

makseorder või võlatunnistus. Üheski õigusaktis pole sellist nõuet sätestatud, seega saab raha

üleandmist tõendada kõigi tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud tõenditega. Kohus

nõustus kostja väitega, et pangakonto väljavõte ja hageja esitatud arve ei tõenda raha üleandmist,

kuid esitatud väljatrükid, mis on hagejale saadetud e-posti aadressilt XXXX, on käsitletavad

dokumentaalse tõendina TsMS § 272 lg 1 tähenduses ning kostja väited ei võimalda e-kirju kui

asjaolusid, sh raha üleandmist tõendavaid dokumente, kõrvale jätta. Kohus hindas kõiki tõendeid

kogumis, muu hulgas ka poolte eelnevat käitumist omavahelistes suhetes, kohtuistungil esitatut

ja kõiki teisi toimikus olevaid tõendeid. Kostja on 01.07.2010 kohtuistungil väitnud, et ta kirjutas

10.04.2008 e-kirjas, et „kontor saab meie omaks, kui tehakse ettemakse“ ja, et e-maili aadress ei

kuulu talle. 19.03.2008 e-posti aadressilt XXXX saadetud meilist nähtub, et kirjutajaks on kostja,

kes on saatnud hagejale oma lühikese CV (resümee) ja teatanud hagejale, et temaga saab võtta

ühendust eelviidatud e-posti aadressil või märgitud telefoninumbril. Seega on väär kostja väide,

et ta pole hagejale oma CV-d saatnud. Samalt e-posti aadressilt 25.05.2008 saadetud e-

kirjast nähtub, et hagejale on edastatud kostja poolt teistkordselt kostja telefoninumber

Peterburis. Eeltoodu alusel luges kohus tõendatuks, et kostja kasutas e-posti aadressi XXXX

hagejaga suhtlemiseks. Poolte väited ja e-kirjade sisu kattuvad. Sellist teavet ilma kostja

teadmata ja sekkumiseta ei saanud hagejale edastada kolmas isik. E-posti aadress XXXX ja

sellelt hagejale edastatu on otseselt seostatav kostjaga ning puudub vajadus käsitleda poolte

väiteid erinevate e-posti aadresside registreerimise, muutmise ja hageja tehtud järelpärimiste

ning taotluse (päringute tegemiseks) suhtes.

Kohtu arvates oli tõendatud, et kostja sai hagejalt raha. Kostja on 13.05.2008 saatnud hagejale

e-posti aadressilt XXXX kirja, milles tunnistab, et sai hagejalt raha, leides, et raha on saadud 17

tööpäeva eest.

TsMS § 228 kohaselt on kohus asja lahendamisel seotud poolte esitatud asjaoludega, kuid mitte

nende antud õigusliku kvalifikatsiooniga ja kohaldab seadust ise. Pooltevahelise õigussuhte

kvalifitseerimine on TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 kohaselt kohtu ülesanne.

Kohus ei nõustunud kostja väitega, et töövõtulepingust juttu ei olnud. Nimetatu on ümber

lükatud kostja poolt hagejale 25.03.2008 saadetud e-kirjaga. Nii tsiviilseadustiku üldosa seadus,

võlaõigusseadus, kui ka töölepingu seadus võimaldavad lepinguid, sh töölepingu, sõlmida mis

tahes vormis, sh suuliselt, kuid kohus ei nõustunud hageja väitega, et poolte vahel oli 09.04.2008

sõlmitud töövõtuleping. Hageja väide, et kostja pakkus välja, et ta võib olla hageja asjaajajaks

Peterburis ja vormistada tööload, jääb paljasõnaliseks. Ka ei nähtu, millisest pakkumisest on

e-kirjas (tl 19) juttu. Pelgalt asjaolu, et kostja on tundnud huvi hageja pakkumise vastu, ei näita

tahet sõlmida leping. Nii töövõtuleping kui ka käsundusleping on teenuse osutamise lepingud,

kuid arvestades poolte esitatuga, ei olnud hageja tahe suunatud mitte niivõrd kindla tulemuse

saavutamisele, kuivõrd talle teenuste osutamisele. Kostjale raha üleandmine teatud eesmärgil ei

tõenda seda, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping või käsundusleping. Raha on kostja poolt

vastu võetud ettemaksuks kontoriruumide rentimiseks, mille kostja pidi üle andma kolmandale

isikule. Seda ei saa TsÜS § 68 lg 2 või 3 alusel lugeda otseseks või kaudseks tahteavalduseks,

millest nähtuks soov tuua kaasa õiguslik tagajärg, st nõustumine lepingu sõlmimisega (VÕS § 20

lg 1). Sellised tahteavaldused pole piisavalt selged väitmaks, et pooled on saavutanud

kokkuleppe (VÕS § 9 lg 1). Kostja arvates töötas ta hageja juures ja tegi sekretäri tööd. Ka teises

riigis asuv sekretär või lihtsalt isik võib saada teiselt isikult kontoriruumide rentimiseks raha, et

rendimakse isiku eest tasuda kolmandale isikule, kuna sel moel on see otstarbekas, kui teisiti ei

ole võimalik.

Kohus leidis, et hageja poolt raha üleandmise näol kostjale on tegemist lepinguvälise

sooritusega. Üldise tõendamiskoormise reeglite kohaselt (TsMS § 230 lg 1) kui hageja on

tõendanud raha kostjale andmise, siis peab kostja tõendama, et hagejal ei ole õigust raha tagasi

saada. Kostja ei ole tõendanud, et hagejal ei ole õigust raha tagasi saada. Kostja väide, et raha on

tema töötasu 17 päeva eest, seda ei tõenda. Samuti ei saaks töövõtja (kostja) nõuda tasu töö eest,

mida ta ei ole tegelikult teinud, või käsundisaaja käsundi täitmise eest, mida ta tegelikult ei

täitnud. Kuna hageja tegi kostjale ettemaksu eeldatava lepingu alusel, mida sõlmitud ei olnud,

st lepingut ei eksisteerinud, siis puudus hagejal kohustus kostjale ettemaksu teha ning tegemist

on kostja alusetu rikastumisega hageja arvelt VÕS § 1028 lg 1 tähenduses. VÕS § 1028 järgi

saab üleandja nõuda üleantu tagasi soorituse saajalt.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. A. Polkovnikova esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 11. oktoobri 2010

otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist. Menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda.

Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt:

1) on maakohtu otsus põhjendamatu ja vastuoluline. Kohus on rikkunud tõendite hindamisel

menetlusõiguse norme. Kohus jagas valesti ka poolte tõendamiskoormise. Kostjale ei ole

arusaadav, milliseid tõendeid ja millisel viisil on hinnatud. Tõendite hindamisel on kohus

arvestanud vaid hageja huvisid. Kohtuotsuses refereeritakse vaid poolte ütlusi, põhjendamata

tõenditest tehtud järeldusi. Kohus on jätnud ka asjas tähtsad asjaolud välja selgitamata;

2) ei saanud kohus võtta hagi menetlusse, sest hagiavalduses olid alused hagi menetlusse

võtmisest keeldumiseks. Hagiavalduse lisades on märgitud töövõtulepingu nr 12/08 koopia, kuid

antud dokument tsiviilasjas puudub. Ka puuduvad muud tõendid selle kohta, et kostja sai

Peterburis hageja esindajalt K. Sisaskilt sularahas 36 000 krooni, milline summa sisaldas

töölubade vormistamist ja ettemaksu kontoriruumide rentimiseks. Arve nr 8011 ja Swedbanka

konto väljavõte ei tõenda sularaha ülaandmist. Makseorder või vastav allkiri puuduvad. E-kirjad

tõendavad ainult seda, et toimusid lepingueelsed läbirääkimised. VÕS § 14 lg 3 sätestab, et kui

lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikud ei saavuta kokkulepet, siis läbirääkimistest ei tulene

neile õiguslikke tagajärgi. E-kirjadest nähtuvalt pooled kokkulepet ei saavutanud, seega

õiguslikud tagajärjed puuduvad;

3) kvalifitseeris kohus pooltevahelise õigussuhte valesti. Kohtu arvates sõlmisid pooled

töövõtulepingu. Kohus ei analüüsinud, kas hageja oli õigussuhtes tarbijaks või mitte. Nii jättis

kohus ekslikult kohaldamata võlaõigusseaduses töövõtulepingu kohta sätestatu;

4) oli tegemist käsunduslepinguga. VÕS § 619 järgi kohustub käsunduslepinguga käsundisaaja

vastavalt lepingule osutama käsundiandjale teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga

maksma selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Nii töövõtuleping kui käsundusleping on

teenuse osutamise lepingud, kuid vaidlusaluse lepingu sisust tulenevalt ei olnud see suunatud

mitte niivõrd kindla tulemuse saavutamisele, kuivõrd teenuste osutamisele;

5) loetakse VÕS § 11 lg 4 kohaselt kirjalik leping sõlmituks, kui lepingupooled on

lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud

lepingudokumendid või kirjad. Seaduses võib sätestada, et kirjalik leping loetakse sõlmituks ka

siis, kui lepingudokumendile on alla kirjutanud üksnes kohustatud lepingupool. VÕS § 13 lg 2

sätestab, et kui leping on lepingupoolte kokkuleppel sõlmitud teatud vormis, ei pea seda vormi

lepingu muutmisel või lõpetamisel järgima, kui lepingust ei tulene teisiti. Käsunduslepingule ei

näe seadus ette kohustuslikku kirjalikku vormi. Seega on kirjaliku lepingu puhul tegemist poolte

kokku lepitud vormiga. Kui soovitakse tagada seda, et ainult kirjalikus vormis lepingu

muudatused omaksid õiguslikku tähendust, siis tuleb see ka eraldi lepingus välja tuua. VÕS § 13

lg 3 kohaselt ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool

võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses

vormis;

6) jättis kohus ekslikult tähelepanuta kostja väite selle kohta, et raha üleandmist saab tõendada

ainult allkirjastatud makseorder või võlatunnistus. Antud juhul oleks tegemist maksekäsundiga,

mis on reguleeritud VÕS 40. peatükis. VÕS § 703 lg 1 sätestab, et maksekäsundiga käsundatakse

käsundisaajat maksma või üle andma käsundiandja arvel kolmandale isikule (maksekäsundi järgi

soodustatud isik) raha või väärtpabereid ning antakse maksekäsundi järgi soodustatud isikule

õigus täitmine vastu võtta. VÕS § 703 lg 2 kohaselt maksekäsundi võib muu hulgas anda veksli,

tšeki, krediitkaardi ja muu seesuguse maksevahendi abil. VÕS § 704 alusel maksekäsundi

aktseptimine on tahteavaldus, millega käsundisaaja tunnustab maksekäsundist tulenevat

kohustust. Dokumendina väljastatud maksekäsundi aktseptimine märgitakse dokumendile.

Sellest tuleneb, et dokument, mis kinnitab raha ülalandmise asjaolu, peaks olema kirjalikus

vormis. Antud dokument puudub, seega raha ülalandmine on tõendamata;

7) laienevad töölepingule võlaõigusseaduse käsunduslepingut reguleerivad sätted. Töölepingut

ega töövõtulepingut kostja hagejaga ei sõlminud. Tõendid selle kohta puuduvad. Isegi kui pooled

sõlmisid käsunduslepingu suuliselt, siis peaks kostja tegutsema käsundiandja nimel ning selleks

on käsundisaajal vajalik esindusõiguse olemasolu. TsÜS § 117 lg 1 kohaselt on esindusõigus

õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel. Sama paragrahvi lõike 2

kohaselt võib esindusõiguse anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest

(seadusjärgne esindusõigus). TsÜS § 115 lg 1 kohaselt kehtib esindaja tehtud tehing esindatava

suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks

esindusõigus. Teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja

arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab

(TsÜS § 129 lg 1);

8) on ekslik kohtu seisukoht, et e-kirjad on saanud lahutamatuks osaks igapäevaelust, e-kirjadega

tehakse rahaülekandeid jne.

5. OÜ Margo Evardsoni Õigusbüroo Krimonte vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb

selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja kohtukulude apellandi kanda jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) olid kostja väited saadud sularaha kohta vastuolulised. Üheski õigusaktis ei ole sätestatud

nõuet, et raha üleandmist tõendab ainult allkirjastatud makseorder või võlakiri, seega saab raha

üleandmist tõendada kõigi tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud tõenditega. Kohus on

vaadelnud kostja saadetud e-kirju kogumis, seal avaldatut ning avaldatu seost ja kattumist poolte

väidetega. Kostja on 01.07.2010 kohtuistungil väitnud, et ta kirjutas 10.04.2008 e-kirjas, et

„kontor saab meie omaks, kui tehakse ettemaks“, kuid samas eitas, et e-maili aadress XXXX

kuulub talle. 19.03.2008 samalt aadressilt saadetud meilist nähtub, et kostja on saatnud hagejale

oma CV ja kontaktandmed ning 25.05.2008 saadetud e-kirjast nähtub, et kostja saatis hagejale

uuesti oma telefoninumbri. 10.04.2008 teatas kostja hagejale meiliga, et tal ei ole Venemaal

pangaarvet, tal on pangaarve vaid Eestis, kuid et tal puudub pangakaart, siis ei ole tal Peterburis

võimalik raha kätte saada ning ta soovib, et hageja tooks raha sularahas tema kätte. Kostja on

kohtuistungil kinnitanud, et tal puudub pangaarve Venemaal ja kogu arveldamine toimus

hagejaga sularahas. 29.04.2008 vormistas hageja kassa väljamineku orderi nr 12/08 summale 36

000 krooni ning hageja esindaja K. Sisask andis kostjale Peterburis 36 000 krooni

sularahas üle, summa sisaldas töölubade vormistamist ja ettemaksu kontoriruumide rentimiseks.

Kostja jättis tööload vormistamata ja kontoriruumid rentimata. Samas jättis ta ka raha

tagastamata;

2) üldise tõendamiskoormuse reeglite kohaselt (TsMS § 230 lg 1), kui hageja on tõendanud

kostjale raha andmise, siis peab kostja tõendama, et hagejal ei ole õigust raha tagasi saada.

Kostja ei ole tõendanud, et hagejal ei ole õigust raha tagasi saada. Kostja väide, et raha on tema

töötasu 17 päeva eest, ei ole tõene ega tõenda seda;

3) on kohus piisavalt analüüsinud kõiki tõendeid, otsuses on märgitud kõik tuvastatud asjaolud,

tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Seega on

kohtuotsus igati seaduslik ja põhjendatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus tühistab Viru

Maakohtu 11. oktoobri 2010 otsuse ja teeb asjas uue otsuse, millega jätab OÜ Margo Evardsoni

Õigusbüroo Krimonte hagi A. Polkovnikova vastu 15 000 krooni väljamõistmiseks rahuldamata.

7. Asja materjalide kohaselt on hageja esitanud hagi kostja vastu 15 000 krooni väljamõistmiseks

ning nõude aluseks on poolte vahel sõlmitud töövõtuleping.

Ebaõige on apellandi väide, et maakohus võttis hagiavalduse menetlusse ebaõigesti, sest esinesid

alused menetlusse võtmisest keeldumiseks. Maakohtule esitatud hagiavaldus vastas TsMS

§-s 363 sätestatule. Hagi menetlusse võtmise keeldumise alused tulenevad TsMS §-st 371 ning

apellant ei ole oma apellatsioonkaebuses märkinud ühtki TsMS §-s 371 nimetatud alust, mis

annaks kohtule õiguse keelduda võtta hagiavaldust menetlusse. Asjaolu, et hagiavaldusele ei

olnud lisatud töövõtulepingut nr 12/08, kuigi hagiavalduse lisa loetelus oli see nimetatud, ei ole

hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluseks.

8. Hageja seisukoha kohaselt oli poolte vahel sõlmitud töövõtuleping, kostja väite kohaselt aga

oli tegemist käsunduslepinguga.

VÕS § 619 järgi kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule

osutama teisele isikule (käsundiandjale) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma

selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.

Vastavalt VÕS § 635 lg-le 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või

muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemus (töö), teine isik

(tellija) aga maksma selle eest tasu.

Hageja väitel sõlmiti poolte vahel leping Vene Föderatsiooni töölubade vormistamiseks ja

kontoriruumide rentimiseks.

Kostja vastuväited on olnud menetluse kestel vastuolulised. Nende kohaselt ei ole hageja

pöördunud tema poole töölubade vormistamiseks, kuid ta töötas hageja juures, lepingut ei

sõlminud ja raha ei võtnud. Seega kuigi kostja on leidnud, et ta ei ole sõlminud hagejaga mingit

lepingut, on ta siiski enda väitel töötanud hageja juures, s.o hageja ja kostja vahel oli lepinguline

suhe ning sellele seisukohale on kostja asunud ka apellatsioonkaebuses, leides, et poolte vahel oli

käsundusleping. Samuti on ka apellatsioonkaebuses esitatud väited vastuolulised. Nimelt on

apellant lisaks selle, et poolte vahel oli käsundusleping, asunud seisukohale, et e-kirjad

tõendavad ainult seda, et toimusid lepingueelsed läbirääkimised, e-kirjadest nähtuvalt pooled

kokkulepet ei saavutanud ning seega õiguslikud tagajärjed puuduvad.

Ringkonnakohus leiab, et lähtudes VÕS §-s 619 ja § 635 lg-s 1 sätestatud käsunduslepingu ja

töövõtulepingu mõistest, on pooltevaheline õigussuhe kvalifitseeritav käsundina.

9. Arusaamatu on apellandi viide VÕS § 11 lg-le 4 ja § 13 lg-le 2. Asjas olevate tõenditega ei ole

tõendatud asjaolu, et poolte vahel oleks sõlmitud kirjalik leping. Tegemist saab olla suulises

vormis sõlmitud lepinguga.

10. Hageja väite kohaselt tasus ta kostjale lepingu järgi 36 000 krooni, sellest 21 000 krooni oli

ette nähtud rendi tasumiseks ja kostja võis seda kasutada, kuid kostjal tuleb tagastada

15 000 krooni, sest ta ei täitnud endale võetud kohustusi, s.o ei täitnud lepingut.

Seega nõuab hageja kostjalt väidetavalt ettemaksena tasutud tasu (või hüvitamisele kuuluvate

kulude) tagastamist.

Poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja on või ei ole kostjale üle andnud raha. Hageja väitel

andis tema esindaja Peterburis kostjale üle sularahas 36 000 krooni. Kostja vastuväite kohaselt ei

ole ta üldse hagejalt raha saanud, e-maili aadress XXXX ei kuulu talle ning seetõttu ei ole ta ka

13. mai 2008 e-kirjas kinnitanud raha saamist.

Ringkonnakohus leiab, et hageja poolt kostjale sularaha üleandmise fakt on tõendatud kostja

13. mai 2008 e-kirjaga hagejale, mille kohaselt saadud raha on tasu 17 tööpäeva eest (tl 22).

Siinkohal on väheusutav kostja väide, et e-maili aadress XXXX ei kuulu talle ja tema ei ole

sellelt aadressilt hagejaga suhelnud. 01.07.2010 kohtuistungi protokolli kohaselt (tl 57-59) on

kostja selgitanud: “10.04.2008 e-mailis ma kirjutasin, et kontor saab meie omaks kui tehakse

ettemaks.” Seega kostja enda seletuse kohaselt on ta suhelnud hagejaga e-maili aadressil XXXX

ning mingit alust ei ole arvata, et kolmas isik saatis tema nimel 13. mail 2008 e-kirja hagejale.

11. Samas kuigi on tõendatud hageja poolt kostjale raha üleandmine, ei ole tõendatud asjaolu,

kui suure rahasumma hageja andis kostjale üle ning ka see, kui suure osa üleantud summast

moodustas tasu ja millises osas oli tegemist kulude hüvitamisega. Hageja enda väitel andis ta

kostjale 36 000 krooni ja tagasi nõuab 15 000 krooni. Kostja vastuväitel ei ole ta raha üldse

saanud. Kostja 13. mai 2008 e-kiri, mille kohaselt saab tuvastada asjaolu, et hageja andis talle

raha üle, ei võimalda tuvastada üleantud rahasumma suurust ning selle jagunemist tasuks ja

kulutusteks.

Hageja poolt maakohtule esitatud arve nr 8011 (tl 17) ja Swedbanka konto väljavõte (tl 18) ei

tõenda seda, kui suures summas ja mis otstarbeks anti kostjale sularaha. Ebaõige on apellandi

väide, et raha üleandmist saab tõendada ainult allkirjastatud makseorder või võlatunnistus. Raha

üleandmist on võimalik tõenda kõigi TsMS-s sätestatud tõenditega, sh ka tunnistajate ütlustega,

e-kirjadega jms. Samuti on üleantud rahasumma suurust võimalik tõendada muude tõenditega

kui makseorder või võlatunnistus. Asjakohatu on apellandi väide, et antud juhul oleks tegemist

maksekäsundiga, mis on reguleeritud VÕS 40. peatükis.

Ringkonnakohus leiab, et kuna hageja ei ole tõendanud seda, kui suures summas raha anti

kostjale üle ning mis otstarbeks tuli kasutada üleantud rahasummat, siis tuleb jätta hagi

rahuldamata.

12. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud maakohtus TsMS § 162 lg 1 alusel

hageja kanda. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad samuti TsMS § 162 lg 1 alusel hageja

kanda.

Tartu Ringkonnakohtu 8. veebruari 2011 määrusega oli kostjale antud menetlusabi ja ta

vabastati riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel summas 191,73 eurot. Kuna

apellatsioonkaebus rahuldatakse, siis tuleb TsMS § 190 lg 5 kohaselt hagejalt välja mõista

riigituludesse riigilõiv 191,73 eurot.

Üllar Roostoja

Andra Pärsimägi

Viivi Tomson