2-11-30676/13 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-11-30676

1(7)

HARJU MAAKOHUS

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Fred Fisker Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 30. september 2011.a, kell 16.00 Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-30676 Tsiviilasi MK avaldus pankroti väljakuulutamiseks Menetlustoiming pankroti väljakuulutamise otsustamine Menetlusosalised ja nende esindajad, ajutine pankrotihaldur avalduse esitaja-võlgnik: MK(isikukood XXX, viibimiskoht XXX); volitatud esindaja: vandeadvokaat Natalia Lausmaa, Advokaadibüroo Natalia Lausmaa, asukoht: Herne 23-2, Tallinn, 10135, e-post: nlausmaa@hot.ee ajutine pankrotihaldur Martin Krupp (Cavere Õigusbüroo OÜ, Estonia pst 1, Tallinn 10143; e-post: martin@cavere.ee). Kohtuistungi toimumise aeg 20.09.2011

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada MK(isikukood XXX, viibimiskoht XXX) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. 2. Määrata MK ajutise pankrotihalduri tasuks Martin Krupp`i töötasu 397 (kolmsada üheksakümmend seitse) eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 33%. Ajutise pankrotihalduri väljamõistetud tasust summa 397 (kolmsada üheksakümmend seitse, ei sisalda sotsiaalmaksu) tuleb hüvitada riigi vahenditest. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tuleb 397 eurot (ei sisalda sotsiaalmaksu) kanda riigi vahenditest Martin Krupp`i arveldusarvele.

Tsiviilasi nr 2-11-30676

2(7) 3. Teade pankrotimenetluse raugemise kohta avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded. 4. Kohtumäärus saata menetlusosalistele, ajutisele pankrotihaldurile, Harju Maakohtu registriosakonnale ja Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest

I ASJAOLUD

1. 30.06.2011 esitas MK Harju Maakohtule enda eraisiku pankrotiavalduse. 04.08.2011 a Harju Maakohtu kohtumäärusega anti M.K `le menetlusabi. 04.08.2011 a Harju Maakohtu määrusega rahuldati avaldaja riigi õigusabi taotlus ning määrati avaldajale esindajaks vandeadvokaat. Harju Maakohtu 12.08.2011 määrusega on kohus pankrotiavalduse menetlusse võtnud ja nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Martin Krupp’i. 20.09.2011 a esitas Martin Krupp ajutise halduri aruande ja töötasu aruande. 20.09.2011 a kohtuistungil võlgnik ei vaielnud ajutise halduri aruande ning ajutise halduri tasu ja kulude suurusele vastu. Kohtuistungil selgitas kohus avaldajale pikemalt pankrotimenetlust, selle eesmärki ja eraisiku pankrotimenetluse üksikasju ja eripära. Harju Maakohtu kohtumääruse alusel avaldati 20.09.2011 a väljaandes Ametlikud Teadaanded teade pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksu teostamise ettepanekust kohtu deposiitarvele hiljemalt 5 kalendripäeva jooksul.

II AJUTISE HALDURI SEISUKOHT

2. Ajutise pankrotihalduri Martin Krupp´i aruanne:

Võlgniku andmed Eesja perekonnanimi: M K ; Isikukood: XXX; Elukoht: XXX Perekonnaseis: vallaline; Töökoht: puudub; Sissetulek: puudub.

Maksejõuetuse tekkimine Võlgniku poolt tema esindaja vahendusel antud selgituste kohaselt tekkis Võlgniku maksejõuetus 2007-2008 majanduskriisi tõttu. Pärast vabanemist karistuse kandmiselt 2006.a. õnnestus tal aeg-ajalt saada juhutööd ning sellega ära elada, kuid kriisi saabudes kitsenesid tema võimalused tööd saada minimaalseteks. Varasem kohtulik karistatus oli selle juures negatiivseks faktoriks, mis takistas oluliselt töö saamist.

Võlgniku varad Võlgniku selgituste kohaselt Võlgnikul vara puudub. Krediidiasutustesse tehtud järelpäringutest selgus, et võlgnik omab järgmisi arvelduskontosid: AS Citadele Banka Eesti filiaalis arvelduskontot nr 1210018166. Konto jääk 31.08.2011.a. seisuga 0,00 eurot. Konto on suletud 03.03.2009.a. Konto käsutamisõigust omavaks isikuks M K .

Tsiviilasi nr 2-11-30676

3(7) Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXXX . Konto jääk seisuga 30.08.2011.a. -22,32 eurot. Konto arestitud 26.08.2011.a. seisuga. Konto käsutamisõigust omavaks isikuks M K . Swedbank AS-is arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXXX , mille saldo 29.08.2011.a seisuga oli 0,00 eurot. Konto on arestitud 26.08.2011.a. Konto käsutamisõigust omavaks isikuks M K . SEB Pank AS-is arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXXX , mille saldo 29.08.2011.a. seisuga oli 0,00 eurot. Konto on arestitud 26.08.2011.a. Konto käsutamisõigust omavaks isikuks M K . Eesti Krediidipank AS-is arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXXX mille saldo 31.08.2011.a. seisuga oli 0,00 eurot. Konto käsutamisõigust omavaks isikuks M K . Danske Bank A/S Eesti filiaalis arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXXX , mille saldo 14.11.2010.a. seisuga oli 1,07 EEK. Konto on suletud 14.11.2010. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel Võlgnikule vara ei kuulu ega ei ole kuulunud. Elektroonilise äriregistri andmetel Võlgnikule äriühingute aktsiaid või osasid ei kuulu ega ole kuulunud. Bank DnB NORD A/S Eesti filiaalis, AS-is Bigbank, AS-is Marfin Bank Eesti, AS UniCredit Bank Eesti filiaalis, Tallinna Äripanga AS-is, AS-is LHV Pank, Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaalis ja AB-s Bank Snoras Eesti võlgnik arvelduskontot ei oma. Liisingfirmadele tehtud järelpäringutest selgus, et AS-iga DnB NORD Liising, AS-iga SEB Liising, Danske Bank A/S Eesti filiaaliga, AS-iga Swedbank Liising ja AS-iga Nordea Finance Estonia ei ole võlgnik lepingulistes suhetes olnud. ALG Liising AS-ilt ei olnud käesoleva aruande koostamise ajaks vastust laekunud. Maanteeameti teatise kohaselt Võlgniku nimele liiklusregistris sõidukeid registreeritud ei ole ega ole olnud. AS-i Eesti Väärtpaberikeskus andmetel ei ole Võlgniku nimel avatud väärtpaberikontot ega pensionikontot, seega ei ole Võlgniku nimele registreeritud ühtegi väärtpaberit.

Ajutisele haldurile teadaolevalt võlgnikul vara puudub.

Võlgniku kohustused (võlad)

Maksuja Tolliameti 29.08.2011 vastuse kohaselt Võlgnikul riiklike maksude osas võlgnevused puuduvad ja nimetatud isiku suhtes maksumenetlusi ei toimu. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja teatise (täitemenetluse registri väljavõte 29.08.2011 seisuga) kohaselt toimuvad võlgniku suhtes järgmised täitemenetlused:

Jrk Toimiku nr Avamise kuupäev Sissenõudja Nõue EUR Kohtutäitur 1

17.03.2009 Rahandusministeerium 739.35 Kersti Vilbo 2

03.09.2007 AS Ühisteenused 38.35 Urmas Tärno 3

12.10.2006 AS Falck Eesti 26.84 Urmas Tärno 4

01.08.2006 AS Falck Eesti 34.51 Urmas Tärno 5

16.06.2009 Eesti Vabariik Kohtute Raamatupidamiskeskuse kaudu 26.84 Hille Kudu 6

01.06.2011 Eesti Vabariik Kohtute Raamatupidamiskeskuse kaudu 95.87 Risto Sepp 7

05.02.2010 EMT AS 459.54 Risto Sepp

Tsiviilasi nr 2-11-30676

4(7) 8

20.01.2011 Eesti Vabariik Kohtute Raamatupidamiskeskuse kaudu 2,169.44 Mati Roodes 9

08.01.2010 Eesti Vabariik Kohtute Raamatupidamiskeskuse kaudu 33.94 Mati Roodes 10

05.07.2006 Põhja Politseiprefektuur 104.05 Mati Roodes 11

05.07.2006 Põhja Politseiprefektuur 76.69 Mati Roodes 12

23.07.2007 Eesti Vabariik Kohtute Raamatupidamiskeskuse kaudu 596.48 Arvi Pink 13

12.10.2010 Põhja Prefektuur 15.66 Mati Kadak 14

05.10.2010 Põhja Prefektuur 19.17 Mati Kadak 15

12.02.2009 Põhja Politseiprefektuur 38.35 Mati Kadak 16

09.02.2009 Põhja Politseiprefektuur 57.52 Mati Kadak 17

09.02.2009 Põhja Politseiprefektuur 26.84 Mati Kadak 18

18.10.2007 Tallinna Transpordiamet 38.35 Mati Kadak 19

14.08.2006 Falck Eesti AS 26.84 Mati Kadak 20

22.06.2006 Põhja Politseiprefektuur 153.39 Mati Kadak

Võlgniku suhtes on lõppenud järgmised täitemenetlused:

Jr k Toimiku nr Avamise kuupäev Sissenõudja Nõue EUR Kohtutäitur 1

17.06.2003 Riik 196.08 Kristel Maalman 2

17.06.2003 Riik 127.45 Kristel Maalman 3

17.06.2003 Riik 138.05 Kristel Maalman 4

27.03.2006 Riik 33.94 Risto Kütt 5

17.11.2007 Tallinna Transpordiamet 38.35 Natalja Malahhova 6

14.07.2006 Tallinna Transpordiamet 26.84 Elin Vilippus 7

13.07.2009 Tallinna linn 34.51 Priit Lantin 8

03.07.2009 Tallinna linn 26.84 Priit Lantin 9

25.05.2009 Tallinna linn 19.17 Priit Lantin 10

21.05.2009 Tallinna linn 38.35 Priit Lantin 11

07.05.2009 Tallinna linn 38.35 Priit Lantin 12

17.04.2009 Tallinna linn 38.35 Priit Lantin 13

09.04.2009 Tallinna linn 38.35 Priit Lantin 14

03.07.2009 Tallinna linn 38.35 Priit Lantin 15

04.04.2009 Tallinna linn 38.35 Priit Lantin 16

19.03.2009 Tallinna linn 26.84 Priit Lantin 17

06.03.2009 Tallinna linn 30.68 Priit Lantin 18

29.01.2009 Tallinna linn 19.17 Priit Lantin 19

11.12.2008 Tallinna linn 26.84 Priit Lantin 20

24.10.2008 Tallinna linn 23.01 Priit Lantin 21

09.10.2008 Tallinna linn 15.34 Priit Lantin 22

08.10.2008 Tallinna linn 26.84 Priit Lantin 23

15.05.2008 Tallinna Transpordiamet 30.68 Priit Lantin 24

05.07.2007 Tallinna Transpordiamet 26.84 Priit Lantin 25

29.06.2007 Tallinna Transpordiamet 11.50 Priit Lantin

Tsiviilasi nr 2-11-30676

5(7) 26

10.08.2006 Falck Eesti AS 34.51 Priit Lantin 27

13.06.2006 Põhja Politseiprefektuur 36.43 Priit Lantin 28

12.06.2006 Põhja Politseiprefektuur 115.04 Priit Lantin 29

30.04.2008 Põhja Politseiprefektuur 26.84 Veiko Kaasik 30

25.04.2008 Põhja Politseiprefektuur 11.50 Veiko Kaasik 31

27.03.2006 Riik 30.17 Risto Kütt 32

27.03.2006 Riik 116.14 Risto Kütt 33

27.03.2006 Riik 108.60 Risto Kütt 34

27.03.2006 Riik 20.71 Risto Kütt 35

11.11.2004 Riik 762.08 Natalja Malahhova 36

11.11.2004 Riik 396.25 Natalja Malahhova 37

09.03.2004 Riik 182.15 Natalja Malahhova 38

09.03.2004 Riik 237.75 Natalja Malahhova 39

22.06.2006 Põhja Politseiprefektuur 36.43 Priit Lantin

Lisaks eeltoodule on Võlgnikul enda sõnul võlad TEmobiilsideoperaatoritele ja SMS-laenude võlgnevused, kuid Võlgnik ei oska nimetada, millistes firmadest laenu võetud on. Muid kehtivaid lepinguid Võlgnikul enda sõnul pole. Taotluses riigi õigusabi saamiseks märkis Võlgnik, et tal on Bigbank krediit summas 90 000 krooni. Teabenõude vastuses selgitas Võlgnik esindaja vahendusel, et võlg on tekitatud teise isiku poolt, kes olevat kasutanud tema isikuandmeid ja et tema olevat sellest teada saanud 2006.a. pärast vanglast vabanemist.

Ajutisele halduri hinnangul on Võlgniku teadaolevate kohustuste mahuks 4 778,02 eurot.

Arvamus maksejõuetuse tekkimise ja pankroti väljakuulutamise kohta Ajutine haldur on seisukohal, et Võlgnik on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, vaid on välja kujunenud. Ajutisele haldurile teadaolevatel andmetel Võlgnikul puudub igasugune vara ning puudub ka võimalus vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks, samas on Võlgnikul kohustusi vähemalt summas 4 778,02 eurot. Võlgnik kannab vabaduskaotuslikku karistust (6 aastat vangistust) Tallinna Vanglas, mis algas 27.08.2009 ja lõpeb 27.08.2015, seega ei ole tõenäoline, et Võlgnikul tekiks lähiajal püsivat sissetulekut, millega oma võlgnevusi tasuda. Võlgniku maksejõuetus on ajutise halduri hinnangul tekkinud seoses Võlgniku kuritegeliku eluviisiga. Võlgnikku on korduvalt kriminaalja väärteokorras karistatud narkootiliste ainetega seotud ja varavastastes süütegudes. Süütegude eest määratud rahalised karistused, kahjuhüvitised ja menetluskulud moodustavad enamiku Võlgniku teadaolevatest kohustustest. Harju Maakohtu 07.04.2010 kohtuotsuse kohaselt kriminaalasjas nr 1-10-1280 on Võlgnikku karistatud 6-aastase vangistusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku omastamise, hoidmise ja edasiandmise eest isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud süüteo. Kohtuotsuse kohaselt kinnitab Võlgnik, et elatus enne kinnipidamist varastamisest. Kui varastas, siis sai raha, mille eest ostis narkootikume. Narkootikume (amfetamiin) tarvitas Võlgnik kohtuotsuse kohaselt 5-6 korda päevas 2-3 grammi korraga. Eeltoodust tulenevalt on Võlgniku maksejõuetus tekkinud seoses narkootiliste ainete tarbimisega ja narkootikumide hankimiseks vajamineva raha saamiseks varguste toimepanemisega, mitte seoses majanduslangusega, nagu on Võlgnik oma maksejõuetuse tekkimist põhjendanud. PankrS § 31 lg 4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse võlgniku maksejõuetust.

Tsiviilasi nr 2-11-30676

6(7) PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks).

Lähtudes eeltoodust ja pankrotiseaduse §-dest 1, § 29 lg 1 ja § 23 lg 4, palub lõpetada M K , isikukood XXX, pankrotiavalduse menetlemine pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu; määrata ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitamine riigi vahenditest summas 397 eurot vastavalt esitatud aruandele;

III KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

3. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

4. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavalduse lisadega, ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad – on kindlaks tehtud, et MK majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Võlgniku puudub

Tsiviilasi nr 2-11-30676

7(7) igasugune vara, võlgnikul sissetulekud puuduvad. Kohustusi on ajutisele haldurile hetkel teadaolevalt vähemalt 4 778,02 euro eest. Kohtuistungil selgitas võlgnik, et ta pole kunagi ametlikult töölepingu alusel töösuhet omanud. Kohus selgitas kohtuistungil eraisiku pankrotimenetluse eripära ja üldsuse ootusi ning millised peavad olema võlgniku igakuised sissetulekud ning palju jääb sellest talle igapäevaseks kulutamiseks. Samuti arvestab kohus võlgniku asukoha eripära ning piiratud töötegemise ja sissetulekute hankimise võimalusi. Viimased ei täida pankrotimenetluse eesmärki ega üldsuse ootuseid. Võlgnik peab enamuse oma sissetulekutest loovutama usaldusisiku kaudu võlausaldajatele ning see peab olema reaalne tegevus ja võlgniku püüd maksimaalselt kustutada võlausaldajate nõudeid oma vahenditest ja alles siis mitme aasta möödudes olles omanud töökohta ja püsivat sissetulekut ja loovutades enamuse oma sissetulekutest võlausaldajatele võlgnevuste katteks on võimalik kohtul kaaluda isiku vabastamist osalistest võlgadest. Kohus selgitas seda kõike kohtuistungil ka võlgnikule ning võlgnik kinnitas, et sai selgituste sisust aru.

5. Eeltoodu põhjal esineb MK pankrotimenetluses pankrotiseaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus pankrotimenetluse raugemiseks, mille korral võlgnikul vara puudumise tõttu võib kohus ajutise halduri tasu määrata riigi vahenditest. Kohus määras 20.septembril 2011 aastal kohtumäärusega MK pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks tasutava deposiidi suuruse 4 000 eurot, mille kohustas tasuma viie kalendripäeva jooksul kohtu deposiiti. Nimetatud teade avaldati 20.09.2011 aastal väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kuna võlgnikul igasugune vara puudub pankrotimenetluse läbiviimiseks ja kohtu deposiiti ei tasutud hiljemalt 26 septembriks 2011 a ühegi võlausaldaja poolt kohtu nõutud summat s.o. 4 000 eurot - tuleb nimetatud pankrotimenetlus raugemisega lõpetada. Ajutine pankrotihaldur on kohtule esitanud taotluse pankrotimenetlus lõpetada pankroti väljakuulutamata raugemise tõttu.

6. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletava tasu ja kulude summa on mõistlik, vastab halduri poolt tehtud tööle ja kvalifikatsioonile.

7. Arvestades, et tulenevalt PankrS §-ist 23 lg 1 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu ning kuna võlgnikul igasugune vara puudub, leiab kohus, et ajutise pankrotihalduri tasu tuleb summa 397 eurot (ei sisalda sotsiaalmaksu) hüvitada riigi vahenditest. Summa 397 eurot tuleb Kohtute Raamatupidamiskeskusel kanda Martin Krupp’i arveldusarvele.

Fred Fisker Kohtunik