Legislator Case Law & Legislation
3-11-2213/3 AI generated

3-11-2213/3 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 3-11-2213/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

k a Kohus

Legislator headnote

AI generated

3-11-2213/3 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: k a Kohus

Keywords

AI generated
refusal of medical examination costs of visitation rights right to legal counsel investigation of abuse of rights refusal of legal aid insufficiently substantiated grievance
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

k a Kohus

Kohtunik

Määruse tegemise aeg ja koh Haldusasja number Haldusasi Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusvorm

RESOLUTSIOON 1. Tagastada U. T`i k õiguskantsleri kiri ol 2. Määruse ärakiri saat Edasikaebamise kord: Mä Ringkonnakohtusse Tartu kätteandmisest.

Asjaolud

13.09.2011 laekus Tartu Ha tegevusega tekitatud kahju 8 0 Kaebusest nähtuvalt seisneb arestimajja saabunud kiri oli a kust kiri tuli, sest ümbriku pea et kirja on loetud, kuigi sell tõestada. Kaebaja toob oma k Tulenevalt eeltoodust nõuab privaatsuse rikkumisest tulene

KOHTUMÄÄRUS e b u s e t a g a s t a m i s e k o h t a

Tartu Halduskohus

Mare Krull ht

05. oktoober 2011.a, Jõhvi ko 3-11-2213 U. T`i kaebus Ida Prefek (kaebajale saabunud õigus avatud) tekitatud kahju hüvitamiseks. 05. oktoober 2011.a, Jõhvi

kirjalik menetlus kaebus Ida Prefektuuri tegevusega (kae li avatud) tekitatud kahju 8 000 eurot hüvi ta kaebuse esitajale. ääruse peale on võimalik esitada mää Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul, alduskohtu Jõhvi kohtumajale U. T`i kaeb 000 euro hüvitamiseks. kaebajale tekkinud kahju selles, et õigusk avatud. Kaebaja ei ole nõus, et ümbrikult ei al on alati kirjas, kust ja kellele kiri saadetak leks polnud põhjust ning lubab seda kohtu kaebuses välja, et palus ka DNA ekspertiisi, k kaebaja kirja avamise eest nii moraalse evat kahju 8 000 eurot hüvitamist. ohtumaja

ktuuri tegevusega kantsleri kiri oli u 8 000 eurot ebajale saabunud tamiseks; äruskaebus Tartu arvates määruse bus Ida Prefektuuri kantslerilt kaebajale ole näha, kellele ja se. Kaebaja väidab, us dokumentaalselt kuid seda ei tehtud. et, kui ka kaebaja

Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks maksejõuetuse tõttu ja taotluse riigi õigusabi saamiseks.

Kohtu seisukoht

Riigilõivuseaduse (edaspidi RLS) § 57 lg 13 kohaselt halduskohtule kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 15,97 eurot. RLS § 57 lg 14 kohaselt halduskohtule kahju hüvitamiseks kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 5 protsenti summast, mille väljamõistmist taotletakse, kuid mitte alla 15,97 euro ja mitte rohkem kui sama suure hagihinnaga hagi esitamisel tsiviilkohtumenetluses

Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 84 lg-st 1 tasutakse kaebuses mitme nõude esitamisel riigilõivu lähtudes nõudest, mille esitamisel on ette nähtud suurim riigilõiv.

Võttes arvesse, et U. T on esitanud kahju hüvitamise nõude summas 8 000 eurot, tuleks U. T`il käesolevalt kaebuselt tasuda riigilõivu summas 400 eurot, s.o 5% 8 000-st eurost.

U. T on taotlenud maksejõuetuse tõttu riigilõivu tasumisest vabastamist. Tema isikuarve väljavõttest nähtub, et tema isikuarvel puuduvad rahalised vahendid riigilõivu tasumiseks.

HKMS § 91 lg 1 kohaselt kohus võib, mitte ei pea isikut täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest riigituludesse vabastama, kui kohus leiab, et isik on maksejõuetu.

Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et maksejõuetu isiku riigilõivu tasumisest vabastamise otsustamisel peab kohus arvesse võtma kaebaja õiguste kaitse vajalikkust ja olulisust. Riigilõivu tasumise kohustusest võib jätta vabastamata maksejõuetu isiku juhul, kui õigust, mida kaebusega kaitsta soovitakse, ei saa pidada kaebaja jaoks oluliseks või kui kaebus on perspektiivitu. Riigikohtu halduskolleegium on leidnud, et mittevaralise kahju eest hüvitise saamist või mittesaamist ei saa pidada isiku jaoks sedavõrd oluliseks küsimuseks, et oleks õigustatud riigilõivust vabastamine halduskohtusse kaebuse esitamisel (Riigikohtu halduskolleegiumi 6. septembri 2007.a määrus haldusasjas nr 3-3-1-40-07, p 12).

U. T palus Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuurilt välja mõista 8 000 eurot talle põhjustatud kahju (privaatsuse rikkumine) hüvitamiseks. Väidetavalt on kahju põhjustatud Ida Prefektuuri poolt kaebajale saabunud õiguskantsleri kirja avamisega. U. T ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et tema kiri oli tõesti eelnevalt avatud või selgitanud, milles täpsemalt seisneb talle tekkinud kahju.

Kohus leiab, et U. T’i vabastamine riigilõivu tasumise kohustusest ei ole põhjendatud. Kuna mittevaralise kahju hüvitamise nõudest ei sõltu arvestataval määral tema jaoks oluliste huvide realiseerumine või tema elukorraldus, siis ei saa pidada sellist nõuet isiku jaoks oluliseks küsimuseks, mis tingiks menetluskulude riigi kanda jätmise.

Samuti peab kohus U. T’i kaebuse eduväljavaateid väheseks. Kohtu hinnangul ei ole Ida prefektuuri tegevusega põhjustatud U. T’ile sellist kahju, mis kuuluks riigivastutuse seaduse alusel hüvitamisele. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 kohaselt võib isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kohtu hinnangul ei saa prokuratuuri poolt tema avalduste tagastamine ning kriminaalmenetluse lõpetamine iseseisvalt rikkuda RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud

isikuõigusi. Kaebaja väited prokuratuuri poolt kuritegeliku grupeeringu loomise, riigipoolsest kaitsest ilmajätmise ning tema surma organiseerimise osas on paljasõnalised ning mitte millegagi tõendatud. Tõendamata on ka U. T’ile kahju tekkimine.

Seega kohus, andes esialgse hinnangu U. T’i kaebuses esitatud nõudele, leiab, et käesolevas vaidluses puudub selline kaebaja õiguste kaitse vajadus, mis tingiks tema riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise ning menetluskulude riigi kanda jätmise. Ühtlasi puuduvad kohtu hinnangul käesoleval kaebusel ka eduväljavaated.

Tartu Ringkonnakohus on 24.01.2011 määruses asjas 3-10-668 (p 10) leidnud, et HKMS § 91 lg 1 ei näe ette, et olukorras, kus isik on kinnitanud oma maksejõuetust ja esitanud sellekohased tõendid, tuleks talle anda siiski täiendav võimalus riigilõivu tasumiseks. Seetõttu ei pea HKMS § 91 lg 1 alusel isiku riigilõivu tasumise kohustusest vabastamata jätmisel isikule üldjuhul täiendavat tähtaega riigilõivu tasumiseks andma.

Kuna U. T’i väitel puuduvad tal vahendid riigilõivu tasumiseks ning see nähtub ka tema isikuarve väljavõttest, siis ei anna halduskohus täiendavalt tähtaega riigilõivu tasumiseks, vaid tagastab haldusasja 3-11-2213 kaebuse selle esitajale.

Mare Krull kohtunik