2-10-12016/16 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-10-12016

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 05. oktoober 2011 kell 14.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-12016 Tsiviilasi AP hagi AK vastu võla saamiseks Hagihind 2 236,91 eurot (35 000 krooni) Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AP(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja AK (isikukood XXX elukoht XXX), lepinguline esindaja Mare S (XXX) Kohtuistung 01.09.2011 Kohtuistungil osalenud isikud Hageja AP Kostja AK Kostja lepinguline esindaja Mare S RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista AK’ilt võlgnevus 2 236,91 (kaks tuhat kakssada kolmkümmend kuus eurot ja 91 senti) eurot (35 000 krooni) AP kasuks. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud täielikult 100% ulatuses AK’i kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.

2-10-12016

2 Asjaolud

1. Kostja allkirjastas võlakirja, mille alusel laenas hageja kostjale 35 000 krooni tähtajaga 20.09.2008 (tl 27).

Hagejate nõue ja põhjendused

2. Hageja palub kohtule esitatud hagiavalduses ja selle täienduses kostjalt välja mõista võlgnevuse 2 236,91 eurot (35 000 krooni) ning menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1, § 108 lg 1. 01.09.2011 toimunud istungil loobus hageja viivisenõudest, mille kohta andis allkirja (tl 105-107).

3. Kostja ei ole laenu hagejale tagastanud vaatamata korduvatele meeldetuletustele põhjendusega, et kostjal puuduvad vahendid võlgnevuse tagastamiseks.

4. Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et tõendamata ja põhjendamata on kostja väide, et kostja tagastas hagejale laenu 20.09.2008 või paar päeva varem kostja autos V S juuresolekul ning, et kostja tegi laenu tagastamise ettepaneku hagejale telefoni teel. Hageja märgib, et ei oleks läinud kunagi autosse, kus viibib võõras isik, laenu tagastamiseks. Samuti märgib hageja, et kui kostja väitel ei tagastanud hageja kostjale võlakirja laenu tagastamisel, siis oli kostjal võimalus esitada hagejale kirjalik tahteavaldus.

Kostja vastuväited

5. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.

6. Kostja tunnistab, et sai hagejalt laenuks 35 000 krooni septembris 2008, kuna septembris 2008 oli kostjal vaja laenu tähtajaga üks nädal ning hageja oli nõus kostjale nimetatud summa laenama. Laenu saamise kohta allkirjastas kostja võlakirja, millega kinnitas, et tagastab laenu hiljemalt 20.09.2008.

7. Kostja on hagejale laenu tagastanud 20.09.2008 või siis paar päeva varem. Kostja leppis laenu tagastamise hagejaga kokku telefoni teel ning sõitis koos tuttavaga V S kokkulepitud ajal hageja elukohta, kus kostja tagastas hagejale autos sularahas 35 000 krooni, kuid võlakirja tagasi ei saanud, kuna hageja väitel ei teadnud hageja, kus võlakiri on, sest korteris käis remont, kuid lubas võlakirja tagastada koheselt, kui võlakirja üles leiab. Hageja kostjale võlakirja ei tagastanud.

Kohtuotsuse põhjendus

8. Kohus, kuulanud ära pooled ja kostja esindaja, kuulanud üle tunnistaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustel.

9. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.

10. Võlaõigusseadus (VÕS) § 30 lg 1 alusel leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Juhindudes VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

2-10-12016

3

11. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja laenas kostjale 35 000 krooni, mille saamise kohta koostas ja allkirjastas kostja võlakirja ning kinnitas, et tagastab laenu hiljemalt 20.09.2008 (tl 27). Poolte vahel on vaidlus, kas kostja on laenu tagastanud või mitte.

12. Kohtule esitatud tõenditega ei ole leidnud tõendamist, et kostja on hagejale laenu summas 35 000 krooni tagastanud. Paljasõnalised ja tõendamata on kostja väited, et kostja leppis laenu tagastamise hagejaga kokku telefoni teel ning tagastas laenu summas 35 000 krooni sularahas 20.08.2009 või paar päeva varem kostja autos tunnistaja V S juuresolekul. Tunnistaja V S (tl 109) ütlustest nähtub, et tunnistaja ei tea pooltevahelisest võlasuhtest midagi, samuti ei näinud tunnistaja isikut kellele ja millises summas ja millal kostja raha andis. Samuti ei näinud tunnistaja, kuidas ja kas raha üle anti kuigi esiistmete vahel oli vahe ja pidi olema üleandmine tagaistujale nähtav. Kohus leiab, et Puhangu tänaval autos kellegagi kokkusaamine ei tähenda, et tegemist oli hagejaga, kellele tagastati laen summas 35 000 krooni. Tunnistaja kohtuistungil kinnitas, et näeb hagejat esimest korda. Veenvad ei ole ka kostja selgitused, miks ta ei võtnud paberile kinnitust laenu tagastamise kohta või miks ta tagastas laenu võlakirja vastu saamata. Seega on laenu tagastamine tõendamata ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele laen summas 35 000 krooni ehk 2 236,91 eurot.

Menetluskulud

13. Kooskõlas TsMS §-ga 163 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud täielikult 100% kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Maire Lukk Kohtunik