3-11-1468/21 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. oktoober 2011, Tallinn

Haldusasja number

3-11-1468

Haldusasi

F.L.e

kaebus

Politsei-

ja

Piirivalveameti

3. mai 2011 otsuse nr 15.2-09/256 osalise tühistamise

ning Politsei- ja Piirivalveameti 16. mai 2011 vaideotsuse

nr 15.2-09/279 tühistamise nõuetes.

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: F.L.

Vastustaja: Politsei- ja Piirivalveamet

Esindaja: Margot Pellmas

RESOLUTSIOON

1. Jätta F.L.e kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud poolte enda kanda .

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult

Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 28; § 31 lg 4 ja lg 6).

ASJAOLUD JA VAIDLUSTATUD HALDUSAKTID

1. 25. aprillil 2011 pöördus F.L. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri Võru teenindusse,

kuivõrd tema isikutunnistuse nr xxxxxxxxx kiip ei töötanud enam. Politsei- ja Piirivalveameti

(edaspidi PPA) 3. mai 2011 otsusega nr 15.2-09/256 tunnistati kaebuse esitaja isikutunnistus

kehtetuks ning keelduti uue isikutunnistuse tasuta väljaandmisest põhjusel, et dokumenti on

kahjustatud või halvasti hoitud. Otsuses märgitakse, et Kodakondsus- ja migratsiooniosakonna

isikutuvastamise ja dokumendibüroo peaeksperdi arvamuse kohaselt ei olnud isikutunnistuse kiibi

kontaktalas dokumendiplangi tootja praagi tunnuseid ning isikutunnistuse kiibi kontaktalas olev

murdejälg ja kinegrammialas kihtide eendumine viitavad asjaolule, et dokumenti on kahjustatud või

halvasti hoitud, mille tulemusena on kiip lakanud töötamast. Samuti märgiti otsuses, et dokument ei

kuulu tasuta väljavahetamisele, kui peale dokumendi väljastamist on dokument kahjustamise või

väärkasutamise tõttu muutunud kasutuskõlbmatuks. Eelnimetatud otsusele esitas F.L. 6. mail 2011

vaide, mis PPA 16. mai 2011 vaideotsusega rahuldamata jäeti.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

2. F.L. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Politsei- ja Piirivalveameti 3. mai 2011

otsuse nr 15.2-09/256 osalist tühistamist ning Politsei- ja Piirivalveameti 16. mai 2011 vaideotsuse

nr 15.2-09/279 tühistamist. Kaebuse esitaja hinnangul on vaidlustatud otsus osas, millega kaebuse

esitajale keeldutakse isikutunnistuse tasuta väljastamisest vastuolus haldusmenetluse seaduse

(HMS) § 40 lg 1, § 56 lg 1 ja lg 2 nõuetega, samuti Euroopa hea halduse tava eeskirja

põhimõtetega. Vaidlustatud vaideotsuse osas leiab kaebuse esitaja, et see on vastuolus HMS § 82 p

5 ja p 7 nõuetega.

3. Kaebuse esitaja on seisukohal, et PPA otsus isikutunnistuse tasuta väljaandmisest keeldumise

osas ei ole põhjendatud, selles tehtud viide ekspertiisile on ebakorrektne ning sellest ei selgu, kes

vastava ekspertiisi tegi, kas tal oli selleks pädevus, millistel tingimustel on menetlusosalisele

arvamus kättesaadav vms. Veelgi enam on kaebuse esitaja seisukohal, et isikutunnistuse visuaalset

vaatamist ei saa käsitleda ekspertiisina TsMS § 294 lg 1 tähenduses koostoimes HkMS §-ga 5. F.L.

heidab vastustajale ette, et talle ei tagatud õigust esitada asjas omapoolseid seisukohti või

vastuväiteid. Kaebuse esitaja rõhutab, et hoidis oma isikutunnistust äärmiselt hoolikalt ning

kasutas seda ainult sihtotstarbeliselt. Ka leiab kaebuse esitaja, et otsuses sisalduv väide, et

dokumenti on kahjustatud või halvasti hoitud, on oletuslik ja meelevaldne ning tõendamata on

kaebuse esitaja poolt toimepandud teod, mis annaksid aluse isikutunnistuse tasuta väljaandmisest

keeldumiseks. Kaebuse esitaja märgib, et PPA ei ole hinnanud arvestanud võimalusega, et

isikutunnistusel

tuvastatud

kahjustused

on

tingitud

selle

ebakvaliteetsest

materjalist.

Vaidemenetluse osas leiab F.L., et tema õigusi on oluliselt rikutud, kuna talle ei antud võimalust

anda omapoolset seletust, samuti ei tehtud talle teatavaks asja arutamise aega ja kohta.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

4. Politsei- ja Piirivalveamet peab F.L.e kaebust põhjendamatuks ning taotleb selle rahuldamata

jätmist. Vastustaja selgitab seoses kaebuse esitaja etteheidetega tehtud ekspertiisi osas, et

prefektuuride teenindustes vormistatakse ekspertiisi saadetavate isikut tõendavate dokumentide

kohta

garantiitaotlus,

mis

edastatakse

Politsei-

ja

Piirivalveameti

kodakondsus-

ja

migratsiooniosakonna isikutuvastamise ja dokumendibüroole, kus ekspertiisi teostavad selleks

volitatud eksperdid. Volitused ekspertidele tulenevad vastustaja selgituste kohaselt nende

ametijuhenditest ja nende pädevus on saavutatud kogenud ekspertide poolt koolitamise ja praktika

käigus. Vastustaja lisab, et ekspertiisi tulemusena otsustatakse, kas dokument kuulub tasuta

väljavahetamisele või mitte ning asjaolu, et vaidlusaluses otsused puuduvad andmed eksperdi ja

ekspertiisi läbiviimise aja kohta ei tähenda, et otsus oleks vastuolus HMS normidega ja kaebuse

esitajale tuleks väljastada uus isikutunnistus tasuta. Vastustaja ei nõustu kaebuse esitaja väitega,

nagu PPA ei oleks viinud läbi ekspertiisi TsMS § 294 lg 1 tähenduses ning seda põhjusel, et

viidatud säte reguleerib kohtu poolt määratud, mitte aga haldusorgani teostatavaid ekspertiise.

5. Mis puutub kaebuse esitaja väitesse, et tulenevalt HMS § 56 lg 1 on tal õiguspärane ootus

eksperdi arvamusega tutvumiseks ning selle osas selgituste andmiseks, märgib vastustaja, et

tõepoolest ei edastatud ekspertiisis koostatud garantiitaotlust ning eksperdi selgitust kaebuse

esitajale, kuid selle sisu oli kajastatud PPA 3. mai 2011 otsuses nr 15.2-09/256, samuti oli kaebuse

esitajal võimalus need haldusorganilt välja nõuda. Kaebuse esitaja väitega nagu haldusorgan oleks

ebaõigesti kohaldanud HMS § 82 p 5 ja 7 vastustaja ei nõustu, vaid märgib, et F.L.e poolt esitatud

vaidega ongi haldusorgan kaebuse esitaja selgitusi arvestanud vaideotsuse tegemisel. Vastustaja

lisab, et vaidemenetluses ei pea vaide esitajale ilmtingimata andma võimalust omapoolseks

seletuseks, kui asjas kogutud materjalide pinnalt on võimalik otsus vormistada. Samuti leiab PPA,

et vaidlustatud otsused on kooskõlas Euroopa hea halduse tava eeskirjaga ja muude kehtivate

õigusaktidega.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Kohus, hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja

vastastikkuses seoses, leiab, et F.L.e kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb rahuldamata jätta. PPA

on põhjendanud ning tõendanud oma seisukohta, et F.L.e isikutunnistuse kiip oli muutunud

kasutuskõlbmatuks mehhaanilise kahjustuse tagajärjel ning õigesti asunud seisukohale, et selliseid

kahjustusi saab käsitada dokumendi kahjustamise või väärkasutuse tagajärjena, mitte aga

dokumendi tootjapoolse praagina.

7. F.L. on vaidlustanud PPA 3. mai 2011 otsuse osas, millega keelduti tasuta uue isikutunnistuse

väljastamisest ning PPA 16. mai 2011 vaideotsuse. Kaebuse esitaja ei ole PPA otsust vaidlustanud

osas, mis puudutab isikutunnistuse kehtetuks tunnistamist, mistõttu ei ole vaja asuda analüüsima

seda, kas elektroonilist kasutamist mittevõimaldava, ent visuaalselt isikusamasuse tuvastamist

võimaldava isikutunnistuse kehtetuks tunnistamine isikut tõendavate dokumentide seaduse (ITDS)

§ 13 lg 1 p 4 alusel on õigustatud või mitte. Vaideotsuse tühistamise taotlus tuleb rahuldamata jätta

aga pelgalt kaebeõiguse puudumise tõttu. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 87 2 lõikes 1

sätestatakse, et halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras võib halduskohtusse esitada

kaebuse vaideotsuse peale, kui sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult.

Menetlusnormide rikkumine vaidemenetluses või vaide rahuldamata jätmine iseenesest ei riku isiku

õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Vaidemenetluse esemest sõltumatu rikkumisega on

tegemist juhul, kui vaidemenetluses tehtud toiming või vaideotsus rikuks isiku õigusi olenemata

sellest, milline on vaideotsuse resolutiivosa ehk sõltumata sellest, kas vaie rahuldatakse või jäetakse

rahuldamata. Käesoleval juhul heidab kaebuse esitaja vaideotsusele sisuliselt ette seda, et

vaideorgani menetlusnormide rikkumised tõid kaasa ebaõige vaideotsuse. Isegi kui kaebuse esitaja

etteheited oleksid põhjendatud, ei oleks tegemist kaebuse esitaja õiguste rikkumisega

vaidemenetluse esemest sõltumatult. Seetõttu tuleb vaideotsuse tühistamise taotlus rahuldamata

jätta.

8. Kaebuse esitaja seisukoht, et PPA oleks pidanud talle kehtetuks tunnistatud isikutunnistuse

asemel uue isikutunnistuse tasuta andma, ei ole põhjendatud. Esmalt tuleb märkida, et ei ITDS ega

selle alusel ja selle täitmiseks antud rakendusaktid ega ka riigilõivuseadus, mille §-s 2572 lõikes 1

sätestatakse isikutunnistuse taotluse läbivaatamisel tasumisele kuuluva riigilõivu suurus, ei näe ette

võimalust kehtetuks tunnistatud isikutunnistuse asemele uue dokumendi väljastamist ilma riigilõivu

tasumata. Vastustaja selgitusest nähtuvalt vahetab PPA praktikas siiski ilma isiku poolt täiendava

taotluse esitamiseta välja dokumendid, mis ei ole valmistatud nõuetekohaselt. Käesoleval juhul ei

ole vaidlust selles, et F.L.ele väljastati isikutunnistus nr xxxxxxx 27. juunil 2008 ning väljastamise

ajal oli see igati töökorras. Kaebuse esitaja väitel muutus dokument elektrooniliselt

kasutuskõlbmatuks 2011. aasta aprillikuus. Vastustaja on lisanud oma kirjalikule seletusele

garantiitaotluse ja sellele lisatud dokumendi ekspertiisi teostanud ametniku selgituse dokumendi

garantii korras väljavahetamisest keeldumise kohta (tl. 34 pöördel), kus märgitakse, et dokumendi

visuaalsel vaatlusel tuvastati kiibi kontaktalas murdejälg ja kinegrammialas kihid eenduvad.

Selgitusele on lisatud vaidlusaluse isikutunnistuse esi- ja tagaküljest tehtud fotod, millel on

nooltega viidatud väidetavale murdejäljele kiibi kontaktalas ning eenduvatele kihtidele

kinegrammialas. Põhjendatud ei ole kaebuse esitaja seisukoht, et tegemist ei ole nõuetekohase

ekspertiisiga. Ei haldusmenetluse seadus ega ITDS ei kohusta PPA-d isikutunnistuse kahjustuste

defektide tuvastamiseks kasutama haldusvälise sõltumatu eksperdi abi. Haldusorgan võib asja

otsustamise seisukohast tähtust omavad asjaolud tuvastada iseseisvalt. Vastustaja on selgitanud, et

käesoleval juhul on vaidlusalust dokumenti vaadelnud ja selle kahjustused tuvastanud ametnik,

kellele see on ametijuhendi järgseks ülesandeks. Kohtul ei ole mistahes alust sellise ametniku

erialateadmistes kahelda, ka kaebuse esitaja ei ole toonud välja ühtki argumenti, mis võiks viidata

sellele, et isikutuvastamise ja dokumendibüroo peaekspert Helen Koltšanov on vaidlusalusel

isikutunnistusel olevad kahjustused valesti tuvastanud. Asjaolu, et eksperdi arvamust ei esitatud

kaebuse esitajale koos vaidlusaluse otsusega, ei muuda otsust õigusvastaseks ega anna alust selle

tühistamiseks. Ei nähtu, et kaebuse esitaja oleks vastustajalt nõudnud vaidlustatud otsuse aluseks

olevate dokumentide väljastamist ning et sellest oleks keeldutud. Eksperdi arvamuse koos otsusega

väljastamata jätmine ei takistanud kaebuse esitajal ka PPA 3. mai 2011 otsuse vaidlustamist.

9. Kohus nõustub ka vastustaja seisukohaga, mis on välja toodud nii PPA 3. mai 2011 otsuses kui

kohtule antud selgituses, et murdejälg kiibi kontaktalas ning kihtide eendumine kinegrammialas

viitavad dokumendi kahjustamisele või halvasti hoidmisele. Murdejälg viitab plastikmaterjalist

(polükarbonaadist) kaardi kiibi- ja kinegrammiosa füüsilisele mõjutamisele (murdmisele,

painutamisele vms) ning selline kahjustus ei teki kaardi igapäevase ja sihtotstarbelise kasutamise

käigus. Seda, kuidas kahjustus täpselt tekkis ning kas dokumendi kasutaja seda soovis või mitte või

kui hoolsalt ta oma dokumendiga ümber käis, ei ole üldjuhul isegi võimalik tagantjärele tuvastada.

Seetõttu ei saa põhjendatuks pidada kaebuse esitaja etteheidet, et PPA ei ole uurinud

murdumisjälje tekkimise põhjusi. Usutav ei ole kaebuse esitaja seisukoht, et kiibi

kasutuskõlbmatuks muutumine võis olla tingitud kaardi tootmisel kasutatud ebakvaliteetsetest

materjalidest. Kiibi kontaktosale murdejälge tekkimine pärast isikutunnistuse kahe ja poole aasta

pikkust (kaebuse enda selgituse kohaselt aktiivset elektroonilist) kasutamist viitab siiski

mingisugusele ühekordsele füüsilisele mõjutusele, mitte materjali pikaajalisele kulumisele.

10. HkMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole taotlenud

enda kasuks menetluskulude väljamõistmist, jäävad kummagi poole menetluskulud poole enda

kanda.

Kristjan Siigur

kohtunik