2-11-35519/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL ÕIGEKSVÕTUL PÕHINEV OTSUS

Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Liili Lauri Määruse tegemise aeg ja koht 04.10.2011.a. Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-35519 Tsiviilasi

Hagi hind Swedbank AS hagi MK vastu võla nõudes

9970,12 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Swedbank AS (rk XXX asukoht XXX); esindaja Marge G ; Kostja MK(ik XXX elukoht XXX) Resolutsioon

1. Rahuldada hagi õigeksvõtmisel põhineva otsusega.

2. Välja mõista kostjalt MK hageja Swedbank AS kasuks 10 905,20 eurot, millest põhivõlgnevus on 9970,12 eurot, intressid on 667,82 eurot ja viivised on 267,26 eurot.

3. Välja mõista kostjalt MK hageja Swedbank AS kasuks viivis protsendi põhinõudelt (s.o EKP intress+7% aastas summalt 9970,12 eurot) alates hagi esitamisest, s.o 28.07.2011.a. kuni põhinõude täitmiseni.

4. Välja mõista kostjalt MK hageja Swedbank AS kasuks menetluskulud summas 559,23 eurot.

5. Välja mõista kostjalt MK hageja Swedbank AS kasuks viivis menetluskuludelt (559,23 eurot) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

6. Käesolev kohtuotsus on viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale apellatsioonikaebust esitada ei saa, kuivõrd pooled on loobunud edasikaebe õigusest.

Menetluse käik Swedbank AS esitas 28.07.2011.a. Harju Maakohtule hagi MK vastu võla nõudes. Kostja teatas 29.09.2011.a. kohtule, et võtab hagi õigeks ja loobub edasikaebamise õigusest. Hageja teatas 29.09.2011.a. kohtule, et hageja loobub hagi õigeksvõtul põhineva lahendi peale edasikaebamise õigusest.

Kohtu põhjendused TsMS § 440 lg 3 kohaselt, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.

Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks.

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, mille kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punktid 1 ja 4 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning taganeda lepingust ja öelda lepingu üles, p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.

Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuna kostja on hagi õigeks võtnud, kuulub hagi rahuldamisele.

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kooskõlas TsMS § 138 lg 1, lg 2, § 144 p 1, § 162 lg 1, lg 2, 150 lg 2 p 3 ja § 1741 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskuludena ½ tasutud riigilõivust , s.o 559,23 eurot.

Liili Lauri Kohtunik