2-10-50107/12 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-10-50107 Otsuse kuupäev 30.september 2011 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi

Hagihind

Menetlusosalised ja nende esindajad MT hagi A T vastu viivise nõudes

3 835 eurot

Hageja: MT (isikukood xxx, xxx); Hageja esindaja: Tom Annikve (Õigusbüroo Eurohelp, e-post: oigusburoo@gmail.com);

Kostja: A T (isikukood XXX, XXX)

Asja läbivaatamise kuupäev 13.september 2011 Istungil osalenud isikud hageja esindaja Tom Annikve ja kostja A T

Resolutsioon

Jätta MT hagi A T vastu viivise nõudes rahuldamata.

Menetluskulud jätta hageja MT kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Menetluse käik ja hagi aluseks olevad asjaolud.

MT esitas 12.10.2010 hagi A T ja IH´i vastu omandiõiguse tunnustamiseks, võla 28 000 krooni ja viiviste 490 000 krooni nõudes. Asja menetluse käigus loobus hageja nõudest IH´i vastu ning kohus lõpetas menetluse kostja 2 vastu 21.03.2011 määrusega.

MT ja A T sõlmisid 09.11.2009 väikebussi Chevy, riikliku numbrimärgiga XXX, ostumüügilepingu. Kokkulepitud ostuhind oli 90 000 krooni (t. lk 9-10). Lepingu sõlmimisega läks sõiduki valdus üle kostjale, koos sõiduki dokumentatsiooni ning lihtvolikirjaga. Lepingu kohaselt kohustus ostja tasuma sõiduki eest ositi: lepingu allkirjastamisel 50 000 krooni, 10.detsembril 2009 15 000 krooni, 10 jaanuaril 2010 15 000 krooni ja 10.veebruaril 10 000 krooni. Hageja väite kohaselt oli hagi esitamise ajaks tasutud 50 000 krooni lepingu sõlmimisel ja hiljem

12 000 krooni. 13.09.2011 kohtuistungil loobus hageja põhinõuetest kostja vastu, leides, et põhivõlg (ostuhind) on täies ulatuses tasutud. Kohus lõpetas kohtumäärusega menetluse omandiõiguse tunnustamise ja võla

28 000 krooni nõudes.

Seega on jäänud hagejal nõue kostja vastu viivise väljamõistmiseks. Viivise maksmise nõue tuleneb lepingu punktidest 2.2.3, 2.2.4 ja 2.2.5. Lepingu p. 2.2.3 kohaselt juhul, kui ostja ei ole tasunud täielikult ning tähtajaliselt kolme järgnevat osamakset 10.detsember 2009, 10.jaanuar 2010, 10.veebruar 2010) loevad pooled lepingu lõppenuks. Sellisel juhul jääb lepingu allkirjastamisel tasutud summa müüjale kompensatsiooniks ning ostja on kohustatud 2 kalendripäeva möödudes sõiduki müüjale tagastama. Punkt 2.2.5 järgi tagastamistähtaja rikkumisel kohustub ostja maksma müüjale viivist 2 000 krooni kalendripäevas kuni sõiduki tagastamiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis 60 000 krooni ehk 3 835 eurot.

Kostja vastuväited. Kostja hagi ei tunnista. Kostja on tasunud kogu võla ning seda juba enne hageja kohtusse pöördumist, kuid tal puuduvad kõigi maksete kohta tõendid. Hageja andis nõusoleku sõiduki ümbervormistamiseks pärast kogu ostuhinna tasumist. Sõiduki müüs kostja 06.03.2010 IH´ile.

Kohtu järeldused. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele.

Pooled on 09.11.2009 lepingus kokku leppinud, et ostuhinna mittekohase tasumise korral loetakse leping lõppenuks. Kokkulepitust võib järeldada, et pooled on kokku leppinud taganemisõiguses. Tuginedes VÕS § 188 lg 1 peab lepingust taganev pool tegema teisele poolele taganemisavalduse. Oluline on see, et teisele poolele ilmneks taganeda sooviva poole tahe, ühepoolselt leping lõpetada. Tahteavaldus peab olema selge ja väljendama tõepoolest tahet leping lõpetada. Lepingust taganemine lõpetab lepingust tulenevad õigused ja kohustused eelkõige täitmise nõude. Samas on kostja lepingut täitnud ka pärast väidetavat lepingu lõppemist veebruaris 2010 ning hageja on võimaldanud lepingut edasi täita, võttes vastu kostja poolt makstud osamaksed. Kohus leiab, et tegelikult leping ei lõppenud veebruaris 2010, sest mõlemad pooled aktsepteerisid selle täitmise jätkamist. Hageja ei ole teinud kostjale selgelt väljendatud lepingust taganemise avaldust ja nõudnud lepingueseme (sõiduki) tagastamist vaid vastupidi, hageja on nõudnud lepingu täitmist, so ostuhinna tasumist. Ostuhinna tasumise nõudega pöördus hageja ka kohtusse. Kuna poolte tegelik tahe ei olnud suunatud lepingu lõppemisele ja lepingueseme tagastamisele, siis ei ole põhjendatud hageja poolt nõutava õiguskaitsevahendi rakendamine. Käesolevaks ajaks on kostja oma lepingulised kohustused täitnud ning hageja on põhinõudest loobunud.

Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja poolt esitatud lepingu punktist 2.2.5 tulenev viivisenõue on alusetu ning ei kuulu rahuldamisele.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Koidula Laurisaar kohtunik