3-11-1569/6 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-11-1569 Otsuse kuupäev 30.09.2011.a Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi E.K kaebus Viru Vangla 15.04.2011 käskkirja nr 6.-2/433- T tühistamiseks. Menetlusvorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja E.K Vastustaja Viru Vangla

Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so arvates 30.09.2011. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

1. Viru Vangla 15.04.2011 käskkirjaga nr 6.-2/433-T määrati E.K tööle finantsja majandusosakonda majandustööde abitööliseks alates 17.04.2011 kuni 16.07.2011. 25.04.2011 esitas kaebaja vaide, milles palus tunnistada käskkirja nr 6.-2/433-T kehtetuks. Viru Vangla 24.05.2011 vaideotsusega nr 6.-12/198-1 jäeti kaebaja vaie rahuldamata.

2. 22.06.2011 saabus Tartu Halduskohtusse E.K 20.06.2011 allkirjastatud kaebus Viru Vangla 15.04.2011 käskkirja nr 6.-2/433-T tühistamise nõudes. Kaebaja leiab, et tööle määramise käskkiri on õigusvastane. Kaebaja on allergik juba lapseeast. 1999. aastal Kutsehaiguste kliinikus tuvastati kaebajal ülikõrge allergia kõikide tolmude ja paljude ainete ja vahendite suhtes. Kaebaja on seisukohal, et töö tegemine, kus on otsene kokkupuude tolmuga võib seada ohtu tema elu ja tervise. Kaebaja leiab, et käskkirja väljaandmisel on jäetud teostamata uurimisprintsiip ning ei ole talle tagatud õigust olla ärakuulatud. Kaebaja märgib, et ta ei saanud enne käskkirja andmist avaldada oma arvamust, esitada vastuväiteid ning teavitada, et teda ei saa terviseprobleemide tõttu koristustööle määrata. Põhjendatud huvina märgib kaebaja soovi vältida edaspidi õigusrikkumise kordumist.

3. Vastustaja Viru Vangla leiab, et kaebus on põhjendamatu ja see tuleb jätta rahuldamata.

Vastustaja leiab, et kaebaja viide allergiale, mis takistab tal koristajana töötamast, on ilmselgelt otsitud. Vastavalt VangS § 53 lg-le 1 on vanglal kohustus tagada kinnipeetavale arstiabi kättesaadavus. Arstiabi kättesaadavuse tagamine tähendab ka seda, et vanglal on väga hea ülevaade kinnipeetavate tervislikust seisundust. Kinnipeetavate terviseprobleemid kajastuvad nende tervisekaartides, mille põhjal on võimalik hinnata, kas isik on töövõimeline või mitte. Enne kinnipeetava tööle määramise otsustamist küsitakse hinnangut isiku töövõimelisuse kohta meditsiiniosakonnast.

Kui meditsiiniosakond on lähtuvalt isiku tervisekaardi andmetest otsustanud, et isik võib tööd teha, vormistatakse isik käskkirjaga tööle. Vangla märgib, et kaebaja puhul on elektrooniliselt küsitud meditsiiniosakonna arvamust ning meditsiiniosakonna arst Viktoria Pronevitš on kinnitanud, et kaebaja võib töötada (tl 43). Vahetult pärast tööle määramist on kaebaja viibinud meditsiiniosakonnas vastuvõtul 21.04.2011 ning kaebusi esitanud ei ole. Arst konstateeris, et kaebaja tervislik seisund võimaldab töötada majandustöödel (tl 37).

Kaebaja on allergiline õietolmu suhtes, ei ole tuvastatud, et kaebajal esineks allergia siseruumide tolmu suhtes ning seda ei kinnita ka kaebaja viidatud Kutsehaiguste kliinikus tehtud testide tulemused. Kaebaja määrati tööle üldkasutatavate ruumide koristajana ning kaebajal puudub siseruumides, kus isegi aknad ei ole avatavad, võimalus kokku puutuda õietolmuga. Vastustaja juhib tähelepanu asjaolule, et kaebajal on kohustus vastavalt VangS § 45 lg 2 hoida korras ja puhastada oma kambrit, mistõttu kaebaja pidi igapäevaselt niikuinii mingil määral koristamisega ning siseruumi tolmu ja pesemisvahenditega kokku puutuma.

Kaebaja on vanglale esitanud märgukirja, milles avaldas soovi töötada keevitajana. Vastustaja märgib, et keevitamine on väga spetsiifiline töö, kus inimene puutub oluliselt rohkem kokku erinevate ainetega, mis võivad tekitada allergiat. Ometi ei näe kaebaja oma tervisele ohtu keevitajana töötamisel. Vastustaja möönab, et kaebajat ei ole enne tööle määramist ära kuulatud, kuid vastustaja leiab, et see ei ole rikkumine, mis muudab välja antud käskkirja õigusvastaseks. Kaebaja tööle määramisel on välja selgitatud kõik olulised asjaolud, kaebaja töövõimelisuse kohta on võetud seisukoht meditsiiniosakonnast ning ei ole tuvastatud, et kaebaja oleks töövõimetu.

Vastustaja juhib tähelepanu, et kinnipeetava töökohustus tuleneb seadusest, mistõttu ei saa olla läbirääkimisi selle üle, kas kinnipeetav soovi töötada. VangS § 38 lg 1 järgi kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. Seega, kui vanglal ei ole kinnipeetavale pakkuda muud tööd, siis on kinnipeetav kohustatud töötama vangla majandustöödel, mistõttu ei saa selles osas pidada läbirääkimisi. Viru vangla märgib, et majandustööde ebapopulaarsuse tõttu püütakse sellest ametist kõikvõimalike vahenditega pääseda, mistõttu heausksed läbirääkimised ei tule enamikul juhtudel kõne alla ja see kahandaks läbirääkimiste vajadust veelgi.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kaebaja palub tühistada Viru Vangla 15.04.2011 käskkirja nr 6.-2/433-T, millega kaebaja määrati majandustöödele alates 17.04.2011 kuni 16.07.2011. Kaebaja leiab, et vaidlustatud käskkiri on õigusvastane sellel põhjusel, et kaebaja määrati majapidamistöödele ilma tema nõusolekuta ning teda ei kuulatud enne haldusakti andmist ära. Vastustaja tunnistab, et enne tööle määramise käskkirja väljaandmist kaebajat ära ei kuulatud, kuid ei leia, et see saaks olla rikkumine, mis muudaks välja antud käskkirja õigusvastaseks. Kinnipeetava töökohustus tuleneb seadusest, mistõttu ei saa olla läbirääkimisi selle üle, kas kinnipeetav soovib töötada või mitte. VangS § 38 lg 1 järgi kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. HMS § 40 lg 1 kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. HMS § 40 lg 2 sätestab, et enne menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi, peab haldusorgan andma talle võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks.

EL põhiõiguste harta art 41 lg 2 alapunkti a kohaselt kätkeb õigus heale haldusele mh. igaühe õigust, et teda kuulatakse ära enne seda, kui tema suhtes kohaldatakse üksikmeedet, mis võib teda kahjustada. Arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata võib haldusmenetluse läbi viia kui asja ei otsustata selle menetlusosalise kahjuks (HMS § 40 lg 3 p 3).

Halduskohtu arvates ei ole ärakuulamisõigus absoluutne, st. piiramatu ning isik tuleb eelkõige ära kuulata juhul, kui haldusorgan võib võtta vastu teda kahjustava otsustuse. Halduskohus leiab, et majandustöödele rakendamine ei saa kinnipeetavat kuidagi kahjustada. Ärakuulamisõigus on ainult menetluslik vahend eesmärgi saavutamiseks, mitte eesmärk omaette. Haldusmenetlus peab olema tõhus. Ärakuulamisõigus võib olla tõhus ainult siis, kui kinnipeetava ärakuulamine vangla poolt võib kaasa tuua kinnipeetava majandustöödele rakendamata jätmise. Kohtu arvates ei oleks kinnipeetava ärakuulamisel mõju menetluse käigule ja vangla otsuse sisule. Antud juhul puudub vastustaja Viru Vanglal kaalutlusruum ning kinnipeetavate ärakuulamisel enne tööle rakendamist ei oleks kasulikku mõju. Pealegi kahjustaks selline piirang ärakuulamisõiguse olemust vaid siis, kui kinnipeetavatel ei oleks antud mingit võimalust majandustöödele rakendamist hilisemas menetluses vaidlustada ning selles etapis oma seisukohti tõhusalt väljendada. Eeltoodu alusel leiab kohus, et enne kinnipeetava majandustöödele rakendamist ei pea vangla kinnipeetavat ära kuulama, kuid selleks on võimalus juhul, kui selleks on vajadus.

5. Kaebaja on kaebuses välja toonud, et ta põeb allergiat ning seetõttu ei ole ta tervislikel põhjustel kohustatud töötama. Kinnipeetava üldine töökohustus tuleneb VangS §-st 37 lg 1 ning erandid on toodud sama paragrahvi lõikes 2. Kaebaja toetub kaebuses VangS § 37 lg 2 punktile 3, mille kohaselt ei ole kohustatud töötama kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama. Kaebaja märgib, et on allergik ja et töö tegemine, kus on otsene kokkupuude tolmuga võib seada ohtu tema elu ja tervise. VangS § 52 lg 2 sätestab, et arst on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit. Seega on vanglale kinnipeetava tervislik seisund tavaliselt juba enne tema tööle määramist teada. VangS § 37 lg 3 järgi teeb kinnipeetava võimelisuse tööd teha kindlaks arst. Haldusasja materjalide kohaselt on vaidlustatud 15.04.2011 tööle määramise käskkirja eelnevalt kooskõlastanud meditsiiniosakonna juhataja Kai Ird. Meditsiiniosakond omab informatsiooni kinnipeetavate tervislike probleemide kohta, mistõttu on võimalik neil anda hinnang töövõimelisuse kohta ilma, et selleks on alati vaja kinnipeetav vahetult läbi vaadata. Toimiku materjalidest järgi viibis kaebaja 21.04.2011 perearsti vastuvõtul ning ei esitanud oma tervise kohta kaebusi. Arst on leidnud, et E.K tervislik seisund võimaldab töötada majandustöödel (tl 37). Seega on tuvastatud, et kaebaja on võimeline töötama. Kohus leiab, et Viru Vangla 15.04.2011 käskkiri nr 6.-2/433-T on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Eeltoodu alusel tuleb kaebus jätta rahuldamata.

(digitaalselt allkirjastatud)

Ülle Polluks kohtunik