3-11-142/16 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

ÄRAKIRI

Kohus

Kohtunik

Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised Menetlusvorm

RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigu päeva jooksul kohtuotsuse av

ASJAOLUD JA MENETLU

D.T esitas 19.01.2011 Tartu H Viru Vangla xx.xx.xxxx käsk käskkirjaga xx kaebajale dist kuna toidu jagamise ajal käitu kella 12.25 peeti sektsioonis salatit ühte kaussi, kuna ta ei anda. Kaebaja ettepanekule va salatit ühte kaussi, kuna see ei kohta, kus on kirjutatud, et Maret Artjomova vastas kaeba ühte kaussi võib panna kak ebaviisakalt ega ähvardanud t käskkirjaga xx määratud dis kaebaja vaide rahuldamata.

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Tartu Halduskohus

Mare Krull

30. september 2011.a, Jõhvi k

3-11-142 D.T kaebus Viru Vangla xx. nr xx tühistamiseks kaebuse esitaja Dmitri Tsaju Vangla kohtuistung 26.09.2011 jätta kaebus rahuldamata us esitada apellatsioonkaebus Tartu Ring valikult teatavakstegemisest arvates. USOSLISTE SEISUKOHAD Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse, mil kkirja nr xx. Kaebuse kohaselt määras Viru tsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamise us kaebaja vanglateenistuse ametnikuga ebavi S4 lõunat. Kaebaja palus toidujagajat pan i söö seda salatit ja tahtis oma portsjoni tei astas valvur Maret Artjomova, et ta ei saa pan i ole ette lubatud. Kaebaja palus rahulikult va ta ei tohi oma salatiportsjonit kambrikaasl ajale kõrgendatud toonil, et kas kaebajal on p ks portsjonit salatit. Kaebaja väitel ei suh teda. Kaebaja esitas xx.xx.xxxx vaide, milles stsiplinaarkaristuse tühistamist. Viru Vangla Kaebaja ei nõustu vaide rahuldamata jätm 3-11-142 1(4)

kohtumaja .xx.xxxx käskkirja un, vastustaja Viru gkonnakohtule 30 lles palub tühistada Vangla xx.xx.xxxx viieks ööpäevaks, iisakalt. 21.07.2010 nna kaks portsjonit isele kinnipeetavale nna kahte portsjonit alvurilt paberit selle asele anda. Valvur paber, selle kohta, et elnud ta valvuriga s taotles xx.xx.xxxx a jättis 12.01.2011 misega ja leiab, et

3-11-142 2(4) käskkirjas nr xx toodu ei vasta tegelikkusele. Kaebaja väitel ei ole ta rikkumist toime pannud ja ametnik on koostanud ettekande eesmärgiga kaebajale kätte maksta.

Vastustaja Viru Vangla palub jätta D.T kaebus rahuldamata. 21.07.2010 kella 12.25 paiku oli osakonnas S4 lõuna ning kaebaja palus toidujagajal panna kaks portsu salatit ühte kaussi, kuna ta seda salatit ei söö. Valvur Maret Artjomova vastas, et see ei ole ette nähtud, mille peale kaebaja küsis, et miks ei tohi, sest varem on nii tehtud ning palus selle kohta paberit, kus on kirjas, et talle ei ole lubatud oma salatiportsjonit kambrikaaslasele anda. Kaebaja lubas kirjutada valvuri peale kaebuse ning valvur küsis, kas see on ähvardus ning kaebaja vastas, et ei ole. Kaebaja leiab, et ta ei ole kedagi ähvardanud ning teda on ebaõiglaselt karistatud. Samuti juhib kaebaja esitatud kaebuses tähelepanu asjaolule, et menetluse käigus oleks võinud võtta seletuse ka toidujagajalt, kes oleks kaebaja sõnu kinnitanud. Vastustaja märgib, et asjas läbiviidud distsiplinaarmenetluse materjalide kohaselt karistati kaebajat distsiplinaarkorras vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 67 punktis 1 ja Viru Vangla kodukorra punktis 8.1.3 sätestatud nõuete rikkumise eest kartserisse paigutamisega viieks ööpäevaks. Distsiplinaarmenetluse materjalidest tulenevalt seisnes kaebaja rikkumine ebaviisakas suhtlemises vanglaametnikuga. Ebaviisakas suhtlemine seisnes selles, et kaebaja ütles vanglaametnikule, et ta kaebab tema peale ja ametnik kaotab oma töö. Kuigi kinnipeetaval on õigus esitada kaebusi ametnike tegevuse peale, kuid oma rahuolematuse väljendamisel tuleb jääda viisakaks. Ilmselgelt ei ole viisakas öelda ametnikule, et kaotab oma töö ja on varsti ilma tööta aia taga. Kaebaja distsipliinirikkumine on tõendatud valvur Maret Artjomava ettekandega nr 3304 ja valvur Kaie Niidumaa 21.07.2010 ettekandega. Vanglaametnikuga ebaviisakas suhtlemine on vastuolus VangS § 67 punktis 1 ja Viru Vangla kodukorra punktis 8.1.3 sätestatud nõuetega, mistõttu oli tegemist distsipliinrikkumisega, mille eest võis kaebajat karistada distsiplinaarkorras. Rikkumise osas viis distsiplinaarmenetluse läbi inspektor-kontaktisik Kadrin Juusu. Kaebajat teavitati 23.07.2010 menetluse alustamisest ning talle anti võimalus selgituste andmiseks. Kaebaja esitas 21.07.2010 seletuse ning 23.07.2010 täiendava seletuse. Menetleja kogus asjas kõik olulised tõendid ja koostas kõiki asjaolusid arvestades distsiplinaarmenetluse protokolli, mis esitati kaebajale tutvumiseks 18.08.2010. Karistuse määramisel arvestati nii rikkumise raskusega, kaebaja varesema karistatusega, kui ka eesmärgiga mõjutada kaebajat edaspidi õiguskuulekalt käituma. Vastustaja leiab, et kaebajale distsiplinaarkaristuse määramine on õiguspärane, kuna läbi on viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud distsiplinaarmenetluse algatamisest, menetluse käik on protokollitud, kaebajale on antud võimalus anda seletusi, karistus on määratud seadusega ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus on proportsionaalne kaebaja poolt toime pandud süüteoga. VangS § 67 punkti 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Viru Vangla kodukorra punkti 8.1.3 kohaselt on kinnipeetav kohustatud olema vangla teenistujatega, teiste kinnipeetavatega ja vanglat külastavate isikutega viisakas. VangS § 63 lg 1 kohaselt on distsipliinirikkumine vangistusseaduse, vangla sissekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süüline rikkumine, mille eest võib distsiplinaarkaristusena kohaldada noomitust, ühe lühivõi pikaajalise kokkusaamise keelamist, töölt eemaldamist kuni üheks kuuks või kartserisse paigutamist kuni 45 ööpäevaks. Vastustaja märgib, et vangla tagab kõikidele kinnipeetavatele vastava kalorsusega toiduportsjoni. Kinnipeetaval on õigus toidust loobuda, kui ta seda süüa ei soovi, kuid vangla ei pea õigeks konkreetsele kinnipeetavale määratud toiduportsjoni jagamist teistele kinnipeetavatele. Seda põhjusel, et see võib tekitada olukorda, kus rohkem mõjuvõimu omavad kinnipeetavad avaldavad nõrgematele kinnipeetavatele survet toidust loobumiseks nende kasuks. Seega vastustaja on seisukohal, et valvur ei käitunud valesti, kui ei nõustunud salati serveerimisega ühte kausi. Juhul, kui kaebaja ei olnud rahul valvuri

3-11-142 3(4) käitumisega, siis on õigus esitada kirjalik kaebus/märgukiri valvuri tegevuse peale, mitte aga mitte käituda valvuriga ebaviisakalt. Vastustaja leiab, et kaebaja distsipliinirikkumine on tõendatud kahe vanglaametniku ettekandega, mistõttu puudus vajadus täiendavalt võtta seletust ka toidujagajalt. Vastustaja märgib, et toidujagajad on kinnipeetavad ning üldjuhul ei anna kinnipeetavad seletusi teiste kinnipeetavate kahjuks, mistõttu ei oleks saanud toidujagaja seletus olla usaldusväärne.

KOHTU PÕHJENDUSED Vaidlustatud Viru Vangla käskkirjaga xx karistati kaebajat tema poolt toimepandud rikkumise eest, mis seisnes selles, et 21.07.2010 kell 12.25 lõuna ajal sektsioonis S-4 oli kaebaja valvuri Maret Artjomova vastu ebaviisakas ja ähvardas teda. Kaebaja palub tühistada Viru Vangla käskkirja nr xx, kuna leiab, et käskkirjaga määratud karistus on ebaõiglane. Tühistamiskaebuse saab kohus rahuldada juhul, kui tuvastatakse, et kaevatav haldusakt on õigusvastane ja rikub kaebaja subjektiivseid õigusi. Vastavalt haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-le 54 on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja on sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kaebaja väidab, et ta ei olnud ebaviisakalt ega ähvardanud valvurit ning teda on ebaõiglaselt karistatud. HKMS § 19 lg-st 6 tulenevalt on kohtul võimalik kontrollida, kas kaebajale süüks pandud tegu on tõendamist leidnud ning kas karistuse määramisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Kuna distsiplinaarmenetluse käigus neid põhimõtteid ei ole rikutud ja kaebaja süü temale inkrimineeritava teo toimepanemisel on tõendatud. Viru Vangla valvuri Maret Artjomova poolt 21.07.2010 koostatud ettekande nr 3304 kohaselt 21.07.2010 kell 12.25 toidujagamise ajal hakkas kinnipeetav D.T teda ähvardama, kuna valvur ei lubanud kinnipeetava palvel salatit ühte kaussi panna. Kinnipeetav ütles, et valvur kaotab rombi õlalt ja varsti on ilma tööta aia taga.(t.lk.13). Eeltoodut kinnitas 21.07.2010 koostatud ettekandega ka valvur Kaie Niidumaa. Viru Vangla valvuri Kaie Niidumaa ettekande kohaselt: Täna 21.07.2010 S7 hoones S4 osakonnas umbes kella 12.25- 12.30 paiku lõunasöögi jagamise ajal kuulsin kinnipeetava, kes paikneb kambris 7249 ja valvuri Maret Artjomova vahelist vestlust. Kinnipeetav palus ühte kaussi panna kaks portsjonit salatit. Valvur keeldus, mille peale ütles kinnipeetav, et see on lubatud julgeolekutöötaja ja kontaktisiku nõusolekul. Veel lisas kinnipeetav, et valvur teeb oma seadusi ning seda asja ta nii ei jäta, hakkab kaebama ja valvur kaotab oma rombi õlalt ning on varsti ilma tööta aia taga (t.lk.14). Distsiplinaarmenetluse käigus anti kaebajale võimalus anda toimunu kohta seletusi. Kaebaja kirjutas 23.07.2010 seletuskirjas, et tema pole 21.07.2010 toidujagamise ajal ametnikule töökaotamise kohta midagi öelnud. Kaebaja ainult palus valvurit, et talle öeldaks või näidataks paberit, kus on kirjas, et ei tohi kahte portsjonit salatit ühte kaussi panna ja anda kambrikaaslasele. Kohtumenetluse käigus ei leidnud kinnitust kaebaja väide, et ettekanne nr 3304 oli koostatud kaebajale kättemaksuks. Samuti ei ole alust kahelda selles, et kinnipeetav D.T oli 21.07.2010 valvur Maret Artjomova´ga ebaviisakas ja ähvardas teda. Nimetatud asjaolu on tõendatud valvurite Maret Artjomova ja Kaie Niidumaa ettekandega. Õige on vastustaja seisukoht, et tegeliku olukorra väljaselgitamiseks ei ole otstarbeks kasutada toidujagaja seletusi, kuna toidujagaja on kinnipeetav ning eeldatavasti ei hakka tunnistama teise kinnipeetava vastu. Kaebajal oli võimalus esitada Viru Vanglale märgukiri, kui ta leidis, et keeldumisega panna salat ühte kaussi rikkus vanglateenistuja tema õigusi, kuid mitte avaldada ebaviisakas vormis oma rahuolematust ja ähvardada valvurit. Lähtudes eeltoodust ja arvestades, et distsiplinaarmenetluse käigus oli kogutud juba piisavalt tõendeid ja kaebaja karistamine distsiplinaarkorras on põhjendatud. VangS § 63 lg 1 p-i 4 kohaselt on selle seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale

3-11-142 4(4) lubatud kohaldada distsiplinaarkaristusi, milleks muuhulgas on kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks. Vastustaja on vaidlusaluses käskkirjas piisava põhjalikkusega motiveerinud karistuse liigi valikut ja karistuse pikkust. Eeltoodut aluseks võttes tuleb jätta D.T kaebus HKMS § 26 lg 1 p-i 6 alusel rahuldamata ja kohtukulud kaebaja enda kanda.

Mare Krull kohtunik

Kohtuotsus jõustus edasikaebamata 01.11.2011

Mare Krull Kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE