3-11-14/15 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

ÄRAKIRI

Kohus

Kohtunik

Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised Menetlusvorm

RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigu päeva jooksul kohtuotsuse av

ASJAOLUD JA MENETLU

T.P esitas 03.01.2011 Tartu H (xx.xx.xxxx kambrisse lukusta

Kaebuse kohaselt lukustati S- alal käskkirja nr xx alusel ka Käskkirja väljaandmise põ sellekohaste asjaolude väljasel sunnitud jalutama üheskoos su põhjendamatute ebamugavuste

Puuduste kõrvaldamise korras õigusvastasuse tuvastamiseks Vastustaja Viru Vangla vast nr xx alusel lukustati alates asjaolude väljaselgitamiseks S

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Tartu Halduskohus

Mare Krull

30. september 2011.a, Jõhvi k

3-11-14 T.P kaebus Viru Vangla teg kambrisse lukustamine ko alusel) õigusvastaseks tunnist kaebuse esitaja T.P, vastustaj kohtuistung 26.09.2011 jätta kaebus rahuldamata us esitada apellatsioonkaebus Tartu Ring valikult teatavakstegemisest arvates USOSLISTE SEISUKOHAD Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse Viru amine korralduse nr xx alusel) õigusvastaseks 8 osakonna kambrid Viru Vangla direktori aheks nädalaks ajavahemikul alates 19.10.20 õhjustas kinnipeetavate omavaheline arv lgitamine. Kaebajale keelati osaleda usulistel uitsetajatega. Kaebaja leiab, et seoses kamb e tekitamisega rikkus vangla tema õigusi. s teatas kaebaja, et tema põhjendatud huviks on vanglale kahjunõude esitamine. tusest kaebusele nähtub, et Viru Vangla xx.xx 19.10.2010 kuni 02.11.2010 julgeolekut oh S-8 osakonna kambrite uksed. 3-11-14 1(6)

kohtumaja gevuse (xx.xx.xxxx orralduse nr xx tamiseks ja Viru Vangla gkonnakohtule 30 Vangla tegevuse s tunnistamiseks. asetäitja vangistuse 010 kuni 2.11.2010. veteõiendamine ja üritustel ning ta oli brite lukustamise ja s vangla tegevuse x.xxxx korralduse hustava sündmuse

3-11-14 2(6) Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 8 lg 2 kohaselt võib vanglateenistus põhjendatud vajaduse korral kambreid või osakondi lukustada või kinnipeetavaid ajutiselt teistesse ruumidesse paigutada käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud ajast erinevalt, kui see on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks või kinnipeetava õigusvastase käitumise vältimiseks. Erandi tegemise otsus tuleb teha kirjalikult.

VangS § 66 lg 1 kohaselt kinnipeetavate järelevalve korraldatakse viisil, mis tagab käesoleva seaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Tegemist ei ole soovitusliku sättega, vaid VangS § 66 lg-st 1 tuleneb vanglale kohustus üldise julgeoleku tagamiseks. Üldise julgeoleku tagamine hõlmab nii vanglas viibivate kinni peetavate isikute, vanglateenistujate kui ka vanglat külastavate isikute julgeoleku tagamise. Vangistusseadus kommenteeritud väljaandes on märgitud Julgeolek ehk turvalisus tähendab kaitstust ohtude vastu. Järelevalve on kontroll kinnipeetavate üle, mis peab tagama vangla kui süsteemi normaalse toimimise, kinnipeetava õiguste ja kohustuste täitmise, kinnipeetavate ja vanglapersonali ohutuse... "

VangS § 8 lg 2 võimaldab kinnipeetavate suhtlemisja liikumisvabadust piirata vangla julgeoleku tagamiseks või kinnipeetavate õigusvastase käitumise vältimiseks. Seega on tegemist ennetava meetmega. Ennetava meetme kohaldamise kohta on ka Riigikohtu halduskolleegium 13.11.2009 otsuses nr 3-3-1-63-09 märkinud järgmist: Ennetava meetme rakendamine toimub tulevikku suunatud prognoosi alusel, milles haldusorgan annab piiratud teabe pinnalt hinnangu, kas kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline. Ennetava meetme rakendamisel ei ole oluline, et kaitstava õigushüve kahjustus kindlasti saabuks, vaid see, et õigushüve kahjustus on tõenäoline.

Seega vangla ei saa jääda ootama õigushüve kahjustust, vaid juhul kui õigushüve kahjustumine on tõenäoline, peab vangla rakendama ennetavaid meetmeid. Vangla ei pea olema tõsikindlalt veendunud tagajärje saabumises või ootama ära selle saabumist, et võtta tarvitusele meetmeid vangla julgeoleku tagamiseks.

19.10.2010 kella 08:30 paiku avastati hommikuse loenduse käigus S-8 osakonnas kinnipeetaval vasaku silma all hematoom. Kinnipeetava silma ümbritsev vigastus fikseeriti meditsiiniosakonnas. Ülejäänud keha ettenäitamisest kinnipeetav keeldus. Info kehavigastustega kinnipeetava kohta edastati peaspetsialist-korrapidajale ja julgeolekuosakonnale ning direktori asetäitja vangistuse alal Andre Lillelehe kirjalikul korraldusel lukustati osakonna S-8 kambrite uksed kuni juhtunu asjaolude väljaselgitamiseni.

S-8 osakonna kambrite uste lukustamise tingis vajadus tagada vangla julgeolek. Vanglal oli kohustus välja selgitada kannatanu kehavigastuste tekkimise täpselt asjaolud, et ära hoida võimalikke edasisi konflikte ning kaitsta osakonnas viibivate kinnipeetavate elu ja tervist. Seega kui vanglal oli olemas informatsioon, et eluosakonnas S-8 tekitati kehavigastusi ning kinnipeetavate vaheline füüsiline konflikt võib korduda, kuid vanglale ei olnud täpselt teada, kelle vahel see võib toimuda, oli julgeoleku tagamiseks ning edasiste õigusrikkumiste ära hoidmiseks põhjendatud ning vajalik sulgeda eluosakonna S-8 kambrite uksed asjaolude väljaselgitamiseni.

Osakonna S-8 uksed olid suletud kuni asjaolude väljaselgitamiseni 02.11.2010. Kambrite lukustamise ajal vestles viienda üksuse vanemvalvur Andrei Luberg nii kannatanuga kui ka teiste osakonna S-8 kinnipeetavatega, samuti vaadati üle turvakaamera salvestisi, et välja

3-11-14 3(6) selgitada kehavigastuse tekkimise täpsed asjaolud. Vanglateenistuse ametnikud selgitasid välja kinnipeetava, kes kannatanule kehavigastuse tekitas, ja paigutasid ta teise osakonda, misjärel osakond S-8 avati. Vastustaja esitab kohtule koopia julgeolekuspetsialisti Aare Kanguri 01.11.2010 õiendist ja väljavõtte kinnipeeturegistrist. Julgeoleku kaalutlustel koopiat õiendist ja kinnipeeturegistri väljavõtet kaebuse esitajale ei esitata.

Kaebuse esitaja väitel pidi ta jalutama osakonna lukustamise tõttu koos suitsetajatega ja olema seetõttu passiivne suitsetaja.

Viru Vangla direktori 21.05.2010 käskkirjaga nr 1.1-4/114 lisati Viru Vangla kodukorda peatükk 29 ..Suitsetamine vanglas" Käskkirja p 29.2 märgib, et avatud osakonda (sh S-8 osakond) paigutatud kinni peetaval isikul (v.a E-hoone E-1 osakonda paigutatud kinni peetaval isikul või lukustatud kambris viibival isikul) on lubatud suitsetada osakonna avatud olemise ajal päevaruumis asuvas suitsuruumis selleks ettenähtud ajal. Avatud osakonna kambrite lukustamisel (VangS § 8 lg 2 alusel) on kinnipeetaval õigus suitsetada ainult jalutuskäigu aial jalutusboksis või jalutushoovis. Ükski õigusakt ei sätesta, et suitsetavad ja mittesuitsetavad kinnipeetavad ei tohiks jalutada ühes jalutusboksis. Kuna perioodil 19.10.2010 kuni 02.11.2010 oli osakond S-8 suletud, siis võimaldati S-8 osakonnas paiknevatel kinnipeetavatel suitsetada jalutushoovis jalutuskäigu ajal. Vastustaja esitab kohtule fotod jalutushoovist.

Vastusele lisatud jalutushoovi fotodelt nähtub, et suitsetamiskoht on loodud jalutusboksi ühte nurka ja on eraldatud punase joonega. Kuna jalutushoov on ülevalt avatud, siis liigub tubakasuits üles. Jalutushoovi pindala on 164,4 m2 ning arvestades ruumi suurust ja kuju, oli kaebuse esitajal võimalik valida endale jalutushoovis sobiv koht, et suitsetavate kinnipeetavate tegevus teda ei häiriks.

Kuna Viru Vangla on kasutusele võtnud erinevaid meetmeid ja kulutanud ressursse tubakavaba keskkonna loomiseks, siis ei ole mõeldav, et jalutuskäikude ajal ignoreeritakse tubakavaba keskkonna loomise üldisi põhimõtteid ja kinnipeetavaid sunnitakse sisse hingama tubakasuitsu. Mittesuitsetavate ja suitsetavate kinnipeetavate samaaegne jalutamine ongi teatud juhtudel lubatud üksnes seetõttu, et mittesuitsetav kinnipeetav ei ole jalutuskäigul sunnitud tubakasuitsu sisse hingama. Viru Vangla meditsiinilise õiendi kohaselt ei ole T. Pärtel ajavahemikul alates 19.10.2010 kuni 02.11.2010 ega ka vahetult peale seda pöördunud meditsiiniosakonna poole terviseprobleemidega seoses sisse hingatud tubakasuitsuga.

T. Pärtel märgib kaebuses, et osakonna lukustamise tõttu ei saanud ta osaleda usulistel üritustel. Viru Vangla kodukorra p 20.1 kohaselt tagab vangla S-hoonete kinnipeetavatele võimaluse osaleda jumalateenistusel vangla kabelis vastavalt usutunnistusele. Samas p 20.2 kohaselt osavõtt jumalateenistusest ja jt religioossetest üritustest (piiblitund, leeritund, vaimulik vestlusring) kabelis on võimalik vaid neile kinnipeetavatele, kes on kantud vastavasse nimekirja. Vaidlust ei ole selle üle, et T. Pärtel oli kantud vastavasse nimekirja ja tal oli õigus usulistel üritustel osalemiseks. Kaebuse esitajal ei olnud võimalik osakonna lukustamise tõttu usulisel üritusel osa, kuid selle mittevõimaldamine julgeoleku kaalutlustel on põhjendatud ja õiguspärane. Kaebuse esitaja on 07.04.2009 tutvunud Viru Vangla kodukorraga, seega pidi ta olema teadlik Viru Vangla kodukorra p-s 20.6 sätestatust, et kinnipeetaval on võimalik taotleda kaplaniga individuaalset kohtumist, kuid kaebuse esitaja selleks soovi ei avaldanud.

3-11-14 4(6) Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ja kaebaja poolt kantud kohtukulud tema enda kanda

KOHTU PÕHJENDUSED

T.P esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tegevuse (xx.xx.xxxx korralduse nr xx alusel kambrisse lukustamine) õigusvastaseks tunnistamiseks.

Viru Vangla xx.xx.xxxx korralduse nr xx alusel lukustati alates xx.xx.xxxx kuni xx.xx.xxxx julgeolekut ohustava sündmuse asjaolude väljaselgitamiseks S-8 osakonna kambrite uksed.

Vastavalt HKMS § 10 lg-s 3 sätestatule tuleb kaebusesse märkida, milles seisneb kaebuse esitaja põhjendatud huvi õigusvastasuse tuvastamiseks. Puuduste kõrvaldamise korras kaebaja teatas, et tema põhjendatud huviks pärast vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist on vanglale kahjunõude esitamine.

VangS § 8 lg 2 kohaselt võib vanglateenistus põhjendatud vajaduse korral kambreid või osakondi lukustada või kinnipeetavaid ajutiselt teistesse ruumidesse paigutada käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud ajast erinevalt, kui see on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks või kinnipeetava õigusvastase käitumise vältimiseks. Erandi tegemise otsus tuleb teha kirjalikult.

VangS § 66 lg 1 kohaselt kinnipeetavate järelevalve korraldatakse viisil, mis tagab käesoleva seaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Tegemist ei ole soovitusliku sättega, vaid VangS § 66 lg-st 1 tuleneb vanglale kohustus üldise julgeoleku tagamiseks. Üldise julgeoleku tagamine hõlmab nii vanglas viibivate kinni peetavate isikute, vanglateenistujate kui ka vanglat külastavate isikute julgeoleku tagamise. Vangistusseadus kommenteeritud väljaandes on märgitud, et Julgeolek ehk turvalisus tähendab kaitstust ohtude vastu. Järelevalve on kontroll kinnipeetavate üle, mis peab tagama vangla kui süsteemi normaalse toimimise, kinnipeetava õiguste ja kohustuste täitmise, kinnipeetavate ja vanglapersonali ohutuse... "

VangS § 8 lg 2 võimaldab kinnipeetavate suhtlemisja liikumisvabadust piirata vangla julgeoleku tagamiseks või kinnipeetavate õigusvastase käitumise vältimiseks. Seega on tegemist ennetava meetmega. Ennetava meetme kohaldamise kohta on ka Riigikohtu halduskolleegium 13.11.2009 otsuses nr 3-3-1-63-09 märkinud järgmist: Ennetava meetme rakendamine toimub tulevikku suunatud prognoosi alusel, milles haldusorgan annab piiratud teabe pinnalt hinnangu, kas kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline. Ennetava meetme rakendamisel ei ole oluline, et kaitstava õigushüve kahjustus kindlasti saabuks, vaid see, et õigushüve kahjustus on tõenäoline.

Seega vangla ei saa jääda ootama õigushüve kahjustust, vaid juhul kui õigushüve kahjustumine on tõenäoline, peab vangla rakendama ennetavaid meetmeid. Vangla ei pea olema tõsikindlalt veendunud tagajärje saabumises või ootama ära selle saabumist, et võtta tarvitusele meetmeid vangla julgeoleku tagamiseks.

19.10.2010 kella 08:30 paiku avastati hommikuse loenduse käigus S-8 osakonnas kinnipeetaval vasaku silma all hematoom. Kinnipeetava silma ümbritsev vigastus fikseeriti meditsiiniosakonnas. Ülejäänud keha ettenäitamisest kinnipeetav keeldus. Info

3-11-14 5(6) kehavigastustega kinnipeetava kohta edastati peaspetsialist-korrapidajale ja julgeolekuosakonnale ning direktori asetäitja vangistuse alal Andre Lillelehe kirjalikul korraldusel lukustati osakonna S8 kambrite uksed kuni juhtunu asjaolude väljaselgitamiseni. S-8 osakonna kambrite uste lukustamise tingis vajadus tagada vangla julgeolek. Vanglal oli kohustus välja selgitada kannatanu kehavigastuste tekkimise täpselt asjaolud, et ära hoida võimalikke edasisi konflikte ning kaitsta osakonnas viibivate kinnipeetavate elu ja tervist. Seega kui vanglal oli olemas informatsioon, et eluosakonnas S-8 tekitati kehavigastusi ning kinnipeetavate vaheline füüsiline konflikt võib korduda, kuid vanglale ei olnud täpselt teada, kelle vahel see võib toimuda, oli julgeoleku tagamiseks ning edasiste õigusrikkumiste ära hoidmiseks põhjendatud ning vajalik sulgeda eluosakonna S-8 kambrite uksed asjaolude väljaselgitamiseni.

Osakonna S-8 uksed olid suletud kuni asjaolude väljaselgitamiseni 02.11.2010. Kambrite lukustamise ajal vestles viienda üksuse vanemvalvur Andrei Luberg nii kannatanuga kui ka teiste osakonna S-8 kinnipeetavatega, samuti vaadati üle turvakaamera salvestisi, et välja selgitada kehavigastuse tekkimise täpsed asjaolud. Vanglateenistuse ametnikud selgitasid välja kinnipeetava, kes kannatanule kehavigastuse tekitas, ja paigutasid ta teise osakonda, misjärel osakond S-8 avati. Vastustaja esitas kohtule koopia julgeolekuspetsialisti Aare Kanguri 01.11.2010 õiendist ja väljavõtte kinnipeeturegistrist.

Kaebuse esitaja väitel pidi ta jalutama osakonna lukustamise tõttu koos suitsetajatega ja olema seetõttu passiivne suitsetaja.

Viru Vangla direktori 21.05.2010 käskkirjaga nr 1.1-4/114 lisati Viru Vangla kodukorda peatükk 29 ..Suitsetamine vanglas" Käskkirja p 29.2 märgib, et avatud osakonda (s.h S-8 osakond) paigutatud kinni peetaval isikul (v.a E-hoone E-1 osakonda paigutatud kinni peetaval isikul või lukustatud kambris viibival isikul) on lubatud suitsetada osakonna avatud olemise ajal päevaruumis asuvas suitsuruumis selleks ettenähtud ajal. Avatud osakonna kambrite lukustamisel (VangS § 8 lg 2 alusel) on kinnipeetaval õigus suitsetada ainult jalutuskäigu aial jalutusboksis või jalutushoovis. Ükski õigusakt ei sätesta, et suitsetavad ja mittesuitsetavad kinnipeetavad ei tohiks jalutada ühes jalutusboksis. Kuna perioodil 19.10.2010 kuni 02.11.2010 oli osakond S-8 suletud, siis võimaldati S-8 osakonnas paiknevatel kinnipeetavatel suitsetada jalutushoovis jalutuskäigu ajal. Vastustaja esitas kohtule fotod jalutushoovist.

Vastusele lisatud jalutushoovi fotodelt nähtub, et suitsetamiskoht on loodud jalutusboksi ühte nurka ja on eraldatud punase joonega. Kuna jalutushoov on ülevalt avatud, siis liigub tubakasuits üles. Jalutushoovi pindala on 164,4 m2 ning arvestades ruumi suurust ja kuju, oli kaebuse esitajal võimalik valida endale jalutushoovis sobiv koht, et suitsetavate kinnipeetavate tegevus teda ei häiriks.

Kuna Viru Vangla on kasutusele võtnud erinevaid meetmeid ja kulutanud ressursse tubakavaba keskkonna loomiseks, siis ei ole mõeldav, et jalutuskäikude ajal ignoreeritakse tubakavaba keskkonna loomise üldisi põhimõtteid ja kinnipeetavaid sunnitakse sisse hingama tubakasuitsu. Mittesuitsetavate ja suitsetavate kinnipeetavate samaaegne jalutamine ongi teatud juhtudel lubatud üksnes seetõttu, et mittesuitsetav kinnipeetav ei ole jalutuskäigul sunnitud tubakasuitsu sisse hingama. Viru Vangla meditsiinilise õiendi kohaselt ei ole kaebajal ajavahemikul alates xx.xx.xxxx kuni xx.xx.xxxx ega ka vahetult peale seda pöördunud meditsiiniosakonna poole terviseprobleemidega seoses sisse hingatud tubakasuitsuga.

3-11-14 6(6)

T. Pärtel märgib kaebuses, et osakonna lukustamise tõttu ei saanud ta osaleda usulistel üritustel. Viru Vangla kodukorra p 20.1 kohaselt tagab vangla S-hoonete kinnipeetavatele võimaluse osaleda jumalateenistusel vangla kabelis vastavalt usutunnistusele. Samas p 20.2 kohaselt osavõtt jumalateenistusest ja jt religioossetest üritustest (piiblitund, leeritund, vaimulik vestlusring) kabelis on võimalik vaid neile kinnipeetavatele, kes on kantud vastavasse nimekirja. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja oli kantud vastavasse nimekirja ja tal oli õigus usulistel üritustel osalemiseks. Kaebuse esitajal ei olnud võimalik osakonna lukustamise tõttu usulisel üritusel osa, kuid selle mittevõimaldamine julgeoleku kaalutlustel on põhjendatud ja õiguspärane. Kaebuse esitaja on 07.04.2009 tutvunud Viru Vangla kodukorraga, seega pidi ta olema teadlik Viru Vangla kodukorra p-s 20.6 sätestatust, et kinnipeetaval on võimalik taotleda kaplaniga individuaalset kohtumist, kuid kaebuse esitaja selleks soovi ei avaldanud.

Mare Krull kohtunik

Kohtuotsus jõustus edasikaebamata 01.11.2011

Mare Krull Kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE