2-06-39250/31 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht

30. september 2011 Tartu Tsiviilasja number 2-06-39250 Tsiviilasi AS Narva Vesi hagi KÜ Oru 5 vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ja KÜ Oru 5 vastuhagi AS Narva Vesi vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 2084.45 eurot (32 614.60 krooni) Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 10. detsembri 2010 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS Narva Vesi apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (hageja): AS Narva Vesi (RK: 10369373), lepinguline esindaja Andrei Matvejev Vastustaja (kostja): KÜ Oru 5 (RK: 80170354), esindaja juhatuse liige Vladimir Tšuhnjai

RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Viru Maakohtu 10. detsembri 2010 otsus muutmata. Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud maaja ringkonnakohtus AS Narva Vesi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. AS Narva Vesi esitas kohtule hagi KÜ Oru 5 vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt saatis hageja 10.03.2005 kostjale vormistamiseks lepingu ühisveevärgivee võtmiseks ja reovee ühiskanalisatsiooni juhtimiseks alates 12.04.2005. Kostja keeldus sõlmimast lepingut hagejaga kuni 01.09.2006. Seejuures kasutas kostja jätkuvalt vett ühisveevärgija kanalisatsioonisüsteemist, kuid teenuste eest ajavahemikul 15.02.2006 kuni 01.09.2006 keeldus maksmast. Kostja sõlmis hagejaga kirjaliku lepingu 01.09.2006. Hageja väitel oli ühisveevärgist vee võtmise ja reovee ühiskanalisatsiooni juhtimise leping sõlmitud poolte vahel 15.02.2006 korteriühistu juhatuse liikme poolt esitatud avalduse alusel, mille kohaselt kostja juhatuse liige teatas hagejale, et maja elanikud soovivad tasuda vee eest KÜ nimel. Hageja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 32 614.60 krooni.

2. KÜ Oru 5 hagi ei tunnistanud. Kostja leidis, et hagi on põhjendamatu, kuna vastavalt lepingu nr 20382 p-le 14 jõustub leping lepingu allkirjutamise momendist s.o 01.09.2006. Nõue kostja vastu summas 32 614.60 krooni on esitatud alusetult, kuna poolte vahel lepingulised suhted puudusid. Pärast korteriomanike otsuse vastuvõtmist sai KÜ juhatus allkirjastada 01.09.2006 lepingu. Seisuga 01.09.2006 fikseeriti üldveemõõtja näidud. Sellest näidust ja lepingu allakirjutamise päevast, s.o. 01.09.2006 peabki arvestama kostja lepingulisi kohustusi.

3. KÜ Oru 5 esitas kohtule vastuhagi AS Narva Vesi vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Vastavalt poolte vahel 01.09.2006 sõlmitud veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse lepingu p-le 11 annab vee-ettevõtja kliendile hinnaalandust 7,5% tasumiseks esitatud ja vastavalt p-le 5 tasutud summast. Lepingu p 5 sätestab, et klient kohustub tasuma veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise eest Narva Linnavalitsuse kehtestatud hindade alusel üks kord kuus, hiljemalt arvestusperioodile järgneva kuu 20. päevaks. Korteriühistu tasus arved õigeaegselt, kuid kostja ei arvesta lepingus ettenähtud hinnaalandust 7,5% arvete õigeaegse tasumise eest. Lepingutingimused ei anna vee-ettevõtjale õigust tasaarveldada varem olnud võlga ettenähtud hinnaalanduse summa arvelt. Korteriühistu palus välja mõista AS-lt Narva Vesi seisuga 31.07.2009 kokku 18 160.13 krooni.

4. AS Narva Vesi hagi õigeks ei võtnud ja leidis, et puuduvad alused vastuhagis nimetatud summa väljamõistmiseks. Poolte vahel 01.09.2006 sõlmitud lepingu p 11 ei vasta ühisveevärgija kanalisatsiooni seaduse § 14 lg 3 p-le 4. Vastuhagi kostja palus jätta vastuhagi nõude läbi vaatamata ning menetlus lõpetada.

MAAKOHTU LAHEND

5. Viru Maakohtu 10. detsembri 2010 otsusega jäeti AS Narva Vesi hagi KÜ Oru 5 vastu võlgnevuse väljamõistmiseks rahuldamata, vastuhagi rahuldati ning mõisteti AS-lt Narva Vesi KÜ Oru 5 kasuks välja 18 160.13 krooni.

Otsuses esitatud põhjenduste kohaselt tuvastas kohus, et hageja on ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) §-s 7 sätestatud vee-ettevõtja. Kostja on korterelamut Oru 5 Narva haldav korteriühistu alates 2002. a. Hageja väitel kostja ei sõlminud hagejaga kirjalikku ühisveevärgist vee võtmise ja reovee ühiskanalisatsiooni juhtimise lepingut kuni 01.09.2006. Kostja kasutas jätkuvalt vett ühisveevärgija kanalisatsioonisüsteemist, kuid teenuste eest ajavahemikul 15.02.2006 kuni 01.09.2006 ei maksnud. Kostja esitas vastuväite, et vastavalt poolte vahel ühisveevärgist vee võtmise ja reovee ühiskanalisatsiooni juhtimise lepingu nr 20382 p-le 14 jõustub leping lepingu allkirjutamise momendist s.o 01.09.2006.

Seisuga 01.09.2006 oli fikseeritud üldveemõõtja näidud (21854 m3). Sellest näidust ja lepingu allakirjutamise päevast 01.09.2006 peabki arvestama kostja lepingulisi kohustusi. Perioodil 15.02.2006 kuni 31.08.2006 tasusid korteriomanikud ise tarbitud vee eest ja sel perioodil hageja ja kostja vahel lepingulised suhted puudusid. Hagiavalduses on hageja väitnud, et ühisveevärgist vee võtmise ja reovee ühiskanalisatsiooni juhtimise kirjalik leping sõlmiti hageja ja kostja vahel 01.09.2006. Kostja oma vastuväites on samuti seisukohal, et leping sõlmiti 01.09.2006.

ÜVVKS § 8 lg 5 kohaselt, kui maa on kaasomandis, sõlmitakse ühisveevärgivee võtmiseks või reovee ühiskanalisatsiooni juhtimiseks üks kirjalik leping kaasomanike enamuse otsuse alusel nende volitatud esindajaga vastavalt asjaõigusseaduse §-le 72. Lepingu üheks pooleks on vastav vee-ettevõtja ja teiseks pooleks kõik kinnistu kaasomanikud volitatud esindaja kaudu. Kohus jõudis järeldusele, et kostjal kui korteriühistul tekib kohustus korteriomanike poolt ühisveevärgist vee võtmise ja reovee ühiskanalisatsiooni juhtimise eest tasumiseks peale veeettevõtjaga ühisveevärgist vee võtmise ja reovee ühiskanalisatsiooni juhtimise lepingu sõlmimist.

Korteriühistu kui juriidiline isik on loodud korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühiseks majandamiseks ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamiseks. Seega korteriühistu ise ei tarbi ei vett ega ka kanalisatsiooniteenust. Kui vee-ettevõtja ja korteriühistu vahel ei ole sõlmitud ÜVVKS §-s 8 sätestatud ühisveevärgist vee võtmise ja reovee ühiskanalisatsiooni juhtimise lepingut, puudub korteriühistul kohustus tasuda vee ettevõtjale korteriomanike poolt tarbitud teenuse eest. Lepingu nr 20382 projektist on näha, et 12.04.2005 kuupäeva kandev veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse lepingu projekt on allkirjastamata.

Lepingu p 14 kohaselt leping jõustub kui mõlemad pooled, s.o hageja ja kostja, sellele alla kirjutavad. Lepingust nr 20382 nähtub, et sama veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse lepingu, mille projekt kannab kuupäeva 12.04.2005, on hageja ja kostja allkirjastanud 01.09.2006. Vastavalt p-le 14 hakkas leping kehtima allkirjastamisest ehk 01.09.2006. Kohus ei nõustunud hageja väitega, et ühisveevärgist vee võtmise ja reovee ühiskanalisatsiooni juhtimise leping oli hageja ja kostja vahel sõlmitud kostja juhatuse liikme 28.02.2006 avaldusega.

Kostja juhatuse liikme 28.02.2006 avalduses on märgitud, et KÜ Oru 5 juhatus palub hagejat väljastada esimene arve üldveemõõtja alusel perioodi eest alates 15.02.2006 kuni 31.03. 2006. Kohus asus seisukohale, et nimetatud avaldust ei saa lugeda ÜVVKS §-s 8 sätestatud ühisveevärgist vee võtmise ja reovee ühiskanalisatsiooni juhtimise lepinguks. Vastavalt ÜVVKS § 8 lg-le 5, kui maa on kaasomandis, sõlmitakse ühisveevärgivee võtmiseks või reovee ühiskanalisatsiooni juhtimiseks üks kirjalik leping kaasomanike enamuse otsuse alusel nende volitatud esindajaga vastavalt asjaõigusseaduse §-le 72.

Lepingu üheks pooleks on vastav vee-ettevõtja ja teiseks pooleks kõik kinnistu kaasomanikud volitatud esindaja kaudu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 11 lg-te 2 ja 4 kohaselt, kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm. Kirjalik leping loetakse sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Seaduses võib sätestada, et kirjalik leping loetakse sõlmituks ka siis, kui lepingudokumendile on alla kirjutanud üksnes kohustatud lepingupool.

Ühisveevärgist vee võtmise ja reovee ühiskanalisatsiooni juhtimise leping peab olema sõlmitud kirjalikus vormis ja seega peab leping olema nii hageja kui kostja poolt allkirjastatud. Lisaks peab ühisveevärgist vee võtmise ja reovee ühiskanalisatsiooni juhtimise lepingu sõlmimiseks olema elamu kaasomanike otsus. Hageja on esitanud KÜ Oru 5 üldkoosoleku 19.03.2006 protokolli, millest selgub, et hääletamisel on üldlepingu sõlmimise poolt 3 isikut, vastu 25 isikut ja erapooletu 1 isik. Kohus järeldas, et 19.03.2006 seisuga ei olnud kaasomanike otsust ühisveevärgist vee võtmise ja reovee ühiskanalisatsiooni juhtimise lepingu sõlmimiseks.

Kostja juhatuse liikme 28.02.2006 avaldusel puuduvad lepingu tunnused, eelkõige ei ole ära märgitud lepingu poolte andmeid, puuduvad peamised lepingutingimused veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse korraldamise osas, märkimata on poolte õigused ja kohustused jms. Avaldusel puuduvad ka lepingupoolte allkirjad. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 78 lg 1 kohaselt kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalik vorm, peab tehingudokument olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Vastavalt TsÜS § 83 lg-le 1, tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti ning TsÜS § 84 lg 1 kohaselt, tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kohus jõudis järeldusele, et kostja esindaja 28.02.2006 avalduse alusel ei saa lugeda, et poolte vahel oleks selle avaldusega sõlmitud veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse leping. Kui hageja oli 28.02.2006 avalduse saamisel arvamusel, et poolte vahel tekkis lepinguline suhe veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse osutamiseks, on selline leping vorminõuete rikkumise tõttu tühine.

Lisaks ei ole hageja tõendanud, et kostja esindaja oleks 28.02.2006 omanud lepingu sõlmimiseks kaasomanike nõusolekut. Kohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et hageja ja kostja vahel oleks perioodil 15.02.2006 kuni 01.09.2006 kehtinud ÜVVKS §-s 8 sätestatud ühisveevärgist vee võtmise ja reovee ühiskanalisatsiooni juhtimise leping või muu õigussuhe, millest oleks kostjale tekkinud kohustus tasuda sel perioodil korteriomanike poolt tarbitud veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse eest. Kohus leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

Kuna kohus jõudis järeldusele, et perioodil 15.02.2006 kuni 01.09.2006 puudus kostjal kohustus tasuda hagejale ühisveevärgist vee võtmise ja reovee ühiskanalisatsiooni juhtimise teenuse eest ja seega ei pea kohus võtma seisukohta hageja nõude rahalise suuruse põhjendatuse kohta.

Kohus tuvastas, et AS Narva Vesi ja korteriühistu vahel sõlmiti 01.09.2006 veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse leping nr 20382. Vastavalt lepingu p-le 11 annab vee-ettevõtja kliendile hinnaalandust 7,5% tasumiseks esitatud ja vastavalt p-le 5 tasutud summast. Nimetatud asjaolude üle vaidlus puudub. Korteriühistu väitel täidab ta nõuetekohaselt endale lepinguga võetud kohustusi ja teostas ning teostab teenuste osutamise eest esitatud arvete tasumist õigeaegselt. Hinnaalanduse arvestuse periood on alates 30.09.2006 kuni 31.07.2009. Vee-ettevõtja ei täida endale lepinguga võetud kohustust ja ei arvesta korteriühistule lepingu p-s 11 märgitud hinnaalandust 7,5% õigeaegselt tasutud summadelt. Korteriühistu nõuete kogusumma seisuga 31.07.2009 moodustab kokku

18 160.13 krooni. ÜVVKS ei sätesta hinna alandamise keeldu vee-ettevõtjale. Seaduse mõte on kehtestada piirangud vee-ettevõtjale vee ja kanalisatsiooniteenuse hinna kujundamisel, mis väldiksid tarbija jaoks põhjendamatult kõrge hinna määramist. Seetõttu kehtestab hinna piirmäära kohalik omavalitsus. ÜVVKS ei keela vee-ettevõtjal vähendada kohaliku omavalitsuse poolt määratud piirhinda isikutele, kes arvete eest õigeaegselt tasuvad. Nimetatud soodustus ei ole diskrimineeriv teiste isikute suhtes, kes arveid õigeaegselt ei tasu, kuna tegemist ei ole võrdsete klientidega. Seega on vee-ettevõtja poolt soodustuste tegemine arveid õigeaegselt tasuvatele klientidele põhjendatud ning tegemist ei ole ebavõrdse kohtlemise ega diskrimineerimisega. Kohus leidis, et poolte vahel 01.09.2006 sõlmitud lepingu p 11, mille alusel peab vee-ettevõtja võimaldama korteriühistule hinnaalandust 7,5% tasumiseks esitatud ja õigeaegselt tasutud arve summast, on kehtiv ja kuulub täitmisele, kuna kohus lepingu p 11 osas tühisuse aluseid ei tuvastanud. Vee-ettevõtja esitas vastuväite, et vastuhagi hagejal on võlgnevus alates 15.02.2006 ja tasumata on arved veebruarist augustini 2006 ning seega ei saa kohaldada lepingu p-s 11 nimetatud allahindlust.

Kohus tuvastas, et perioodil 15.02.2006 kuni 01.09.2006 puudusid poolte vahel lepingulised suhted ning seega ei olnud kostjal kohustust tasuda hagejale ühisveevärgist vee võtmise ja reovee ühiskanalisatsiooni juhtimise teenuse eest. Seega ei olnud korteriühistul võlgnevust. Kohus märkis, et võrreldes 01.09.2006 lepingul nr 20382 vee-ettevõtja esindaja allkirja teistel dokumentidel olevate allkirjadega, mis on antud sama isiku poolt, võib järeldada, et allkiri on kirjutatud sama isiku poolt, mis lepingul märgitud. Hageja 10.03.2005 kirjas on allakirjutanud isiku Tsvetkovi ametikohaks märgitud klienditeeninduse osakonnajuhataja.

Asjaolu, et lepingus on vee-ettevõtja esindajaks märgitud vee-ettevõtja direktor ja lepingu on allkirjastanud klienditeeninduse osakonna juhataja, ei anna alust väita, et tehing on tehtud esindusõiguseta isiku poolt. Vastavalt TsÜS § 121 lg-le 2 ja 3 teise isiku ülesandel tema majandusvõi kutsetegevuses kaupu müüv või teenuseid osutav isik loetakse volitatuks tegema kõiki tehinguid, mis on tavaliselt vajalikud selliste kaupade müümiseks või teenuste osutamiseks. Kui esindusõigust on käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatuga võrreldes piiratud, kehtib piirang kolmanda isiku suhtes üksnes juhul, kui kolmas isik sellest teadis või pidi teadma.

Kohus järeldas, et 01.09.2006 sõlmitud lepingu on allkirjastanud isik, kellel oli selleks esindusõigus. Vee-ettevõtja klienditeeninduse osakonna juhataja Tsvetkov oli teinud veeja kanalisatsiooniteenuse osutamiseks tehingu, mis oli tavapärane ja vajalik teenuse osutamiseks ning korteriühistule ei olnud sealjuures teatavaks tehtud volituse piirangut. Ei saa eeldada, et korteriühistu pidi teadma Tsvetkovi volituse piiramisest, sest leping oli allkirjastatud veeettevõtja klienditeeninduse osakonnajuhataja poolt ja lepingule lisati vee-ettevõtja pitsat.

Vastuhagi kostja arvestuste osas vastuväiteid ei esitanud. Vastavalt VÕS § 76 lg-le 1 kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Lähtuvalt VÕS § 108 lg-st 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leidis, et 01.09.2006 sõlmitud lepingu nr 20382 p 11, mille alusel peab vee-ettevõtja võimaldama korteriühistule hinnaalandust 7,5% tasumiseks esitatud ja õigeaegselt tasutud arve summast, on kehtiv ja kuulub täitmisele.

Vastuhagi tuleb rahuldada ja vee-ettevõtjalt tuleb korteriühistu kasuks välja mõista võlgnevus 18 160.13 krooni.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6. AS Narva Vesi esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 10. detsembri 2010 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega rahuldada hagi ja jätta vastuhagi rahuldamata, kohtukulud jätta KÜ Oru 5 kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on korteriühistu liikme poolt 28.02.2006 esitatud avaldus pakkumus VÕS § 9 mõttes. Nimetatud avaldusest tuleneb selgelt, et juhatuse liige avaldab soovi esitada arved üldveemõõtja alusel. Riigikohus on otsuses asjas nr 3-2-1-25-08 (p 13) märkinud, et suhetes vee-ettevõtja – tarbija on vee-ettevõtja lepingu sõlmimiseks kohustatud isik. Vee-ettevõtja on kohustatud vastavalt kliendi soovile sõlmima temaga veevarustamise lepingu ja alustama veevarustamist. Vee-ettevõtja esitas 28.02.2006 avalduse esitamisel allakirjutatud lepingu. 28.02.2006 oli juhatuse liikmel õigus teostada sellist toimingut. Vee-ettevõtjal puudus seadusega sätestatud kohustus kontrollida korteriühistu liikme korteriühistusisest või omanike otsusega vormistatud volituse olemasolu lepingu sõlmimiseks. Juhindudes VÕS § 9 lg-st 1 tekkisid poolte vahel kohustused kirjaliku lepingu alusel. Avaldust on võimalik lugeda pakkumuseks. Vastuseks esitatud lepingu tekst on aktsept.

Kui üks pool esitas kirjaliku soovi saada teenust üldveemõõtja kaudu, s.o sõlmida veevarustamise lepingu ja teine poolt esitas allkirjastatud lepingu teksti, siis ongi sõlmitud kirjalik leping kooskõlas ÜVVKS nõudega. VÕS § 9 lg 1 määrab selgelt, et lepingu tekkimise momendiks on pakkumusega nõustumine. Seega tekkis lepinguline suhe allkirjastatud lepingu teksti korteriühistule esitamisega. Tähtsust ei oma see, et leping, mis esitati veebruaris, allkirjastati teise poole poolt augustis; 2) esitas vee-ettevõtja arveid alates 26.08.2006 ja arveid ei tagastatud ega vaidlustatud; 3) kui leping sõlmiti 2006 veebruaris, siis korteriühistul on võlgnevus, mis välistab soodushinna kohaldamist; 4) puudub haldusaktile alluval isikul õigus ühepoolset muuta haldusaktina kinnitatud monopoli hinda (ÜVVKS § 14). Kohtu järeldus sellest, et puudub võimalus esitada soodustusi haldusaktina sätestatud hinna suhtes, on võimatu. Antud juhul haldusakt, millega kehtestati veeettevõtja teenuste hind, ei sisalda luba hinna vähendamiseks või soodustuse esitamiseks.

7. KÜ Oru 5 palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtukulud jätta apellandi kanda.

Vastustaja vastuväidete kohaselt: 1) ei sisalda kaebus argumenteeritud põhjendusi; 2) ei ole kaebusest aru saada, missuguseid konkreetseid materiaalõiguse norme esimese astme kohus otsuse tegemisel rikkus ning mis osas; 3) uuris kohus igakülgselt vastustaja poolt esitatud dokumentaalseid tõendeid ning tegi õige otsuse; 4) kogu lepingu sõlmimise küsimuse reguleerimise perioodi vältel tegutses vastustaja kui heauskne tarbija, teatas apellandile igast oma toimingust sel ajal, kui korteriühistuliikmed polnud võtnud vastu otsust lepingu sõlmimise kohta, esitas mõõteseadmete näidud, omanikud tasusid aga saadud teenuste eest; 5) ei lükanud apellant kohtuistungil ümber fakti, et iga omanik tasus isiklikult saadud teenuste eest ning ei esitanud tõendeid, mis tõestaksid, et raha ei laekunud apellandi arvele või et ta tagastas raha. Apellant soovib põhjendamatult saada kahekordset tasu teenuste eest; 6) täitis ja täidab vastustaja pärast lepingu sõlmimist samuti endale võetud lepingulisi kohustusi arvestades mõistlikkuse ja hea usu põhimõtteid oma põhikirjalise tegevuse teostamisel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Viru Maakohtu

10. detsembri 2010 otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.

9. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaalja menetlusõiguse norme ning põhjendatult jätnud AS Narva Vesi hagi KÜ Oru 5 vastu rahuldamata ja rahuldanud KÜ Oru 5 vastuhagi AS Narva Vesi vastu.

9.1. Maakohus on õigesti leidnud, et pooltevaheline leping sõlmiti 01.09.2006 ning apellandi vastupidine seisukoht ei ole põhjendatud. Asja materjalidest nähtuvalt saatis AS Narva Vesi korteriühistule vormistamiseks lepingu ning lepingule lisatud kirja (II kd, t.l 41) kohaselt paluti leping korteriühistu poolt allkirjastada. Lepingu p 4 kohaselt on leping sõlmitud määramata ajaks ning jõustub, kui mõlemad pooled on sellele alla kirjutanud. Leping allkirjastati korteriühistu poolt 01.09.2006 (I kd, t.l 21). VÕS § 11 lg 2 sätestab, et kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm.

Kuna lepingu koostas AS Narva Vesi, siis määras AS Narva Vesi ise kindlaks, et leping loetakse sõlmituks alates selle allkirjastamisest korteriühistu poolt. Lepingu sõlmituks lugemine alates lepingule kokkulepitud vormi andmisest on lepingupoolte vabadus ja seega ei piisa lepingulise suhte tekkimisest VÕS §-s 9 sätestatud asjaoludest. Lepingu sõlmituks lugemise oluliseks tingimuseks on vastastikuste tahteavalduste kokkulangevus ja tahe olla lepinguga seotud ning apellant ei ole tõendanud korteriühistu tahet olla lepinguga seotud enne 01.09.2006. Ebaõige on apellandi seisukoht, et korteriühistu 28.02.2006 avaldust AS-le Narva Vesi saab käsitleda nõustumuse andmisega lepingu sõlmimiseks VÕS § 9 tähenduses. Nimetatud avalduses (II kd, t.l 44) palus korteriühistu täpsema arvestuse läbiviimiseks veetarbimise kohta korterite veemõõtjate alusel väljastada arve üldveemõõtja alusel perioodi eest 15.02.2006 kuni 31.03.2006. AS Narva Vesi 03.02.2006 ja 03.04.2006 kirjad korteriühistule (II kd, t.l 37, 38) ning korteriühistu esindaja seletuse kohtuistungil (II kd, t.l 48) tõendavad, et AS Narva Vesi soovis ütelda üles lepingulised suhtes korteriomanikega alates 14.02.2006 ning kuna korteriühistu ei olnud sellega nõus, soovis ta arvet üldveemõõtja alusel, et pidada arvestust veetarbimise kohta korterite veemõõtjate alusel. Asja materjalide juurde esitatud tõendid (II kd, t.l 4-45, sh korteriühistu 19.03.2006 üldkoosoleku protokoll) kinnitavad samuti, et korteriühistu ei olnud nõus sõlmima lepingut enne 01.09.2006 ning AS Narva Vesi oli sellest teadlik. Lisaks märgib ringkonnakohus, et AS Narva Vesi seisukohad lepingu sõlmituks lugemise ajast on vastuolulised. Hagiavalduses ja vastuses kostja vastusele on AS Narva Vesi kinnitanud, et pooltevaheline leping sõlmiti ning pooltel tekkisid lepingu alusel kohustused 01.09.2006 ning ta nõuab korteriühistult 32 614.60 krooni väljamõistmist alusetu rikastumise sätete alusel. Samuti on AS Narva Vesi esindaja maakohtu istungil tunnistanud (II kd, t.l 48), et 12.02.2006 kuni 01.09.2006 tasusid elanikud veeja kanalisatsiooniteenuse eest ise. Ringkonnakohtu arvates kinnitab ka eelmärgitu, et pooltevaheline leping sõlmiti 01.09.2006 ning AS-l Narva Vesi puudub nõudeõigus korteriühistu vastu ajavahemiku eest 01.03.2006 kuni 31.08.2006.

9.2. Maakohus on põhjendatult rahuldanud vastuhagi ja mõistnud AS-lt Narva Vesi korteriühistu kasuks välja 18 160.13 krooni ning apellatsioonkaebuses esitatud põhjendused ei anna alust kaebuse rahuldamiseks. Maakohus on vastuhagi rahuldamisel võtnud aluseks pooltevahelise lepingu p-d 5 ja 11 ning korteriühistu esitatud arvestuse. Pooltevahelise lepingu p-de 5 ja 11 kehtivust ega võlgnevuse arvestust ei ole apellant vaidlustanud. Käesoleva otsuse p-s 9.1. on ringkonnakohus nõustunud maakohtuga, et korteriühistul ei olnud apellandi ees võlgnevust ning seetõttu on põhjendamatu apellandi väide, et soodushinna kohaldamise välistas korteriühistu võlgnevus (lepingu p 5). Põhjendamatu on ka see apellandi väide, et lepingu p-s 11 sätestatud hinnaalanduse välistab ÜVVKS § 14. Maakohus on õigesti leidnud, et ÜVVKS § 14 ei keela vee-ettevõtjal vähendada kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud hinda ning lepingu sõlmimisel pidi apellant sellega arvestama. Kui AS Narva Vesi nägi enda poolt koostatud lepingus ette teenusele hinnaalanduse võimaldamise, siis kannab ta ise sellest tulenevaid riske ning seni, kuni ei ole muudetud 01.09.2006 lepingu p 11, peab apellant lepingut täitma.

10. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud apellatsiooniastmes TsMS § 171 lg 1 alusel AS Narva Vesi kanda.

Viivi Tomson

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja