2-11-6483/12 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-11-6483

1(3)

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-11-6483 Otsuse tegemise aeg ja koht 29. september 2011, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi A K hagi A H vastu isaduse tuvastamise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg 22. september 2011 Hagihind 1595 eurot Menetlusosalised ja esindajad Hageja: A K (IK XXX) Kostja: A H (IK XXX)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Lugeda tuvastatuks, et M K (IK XXX) põlvneb A H ning A H on lapse M K isa.

3. Jätta A K menetluskulud täies ulatuses tema enda kanda.

4. Vabastada A K menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest ja jätta A K menetlusabi kulud Eesti Vabariigi kanda.

5. Jätta A H menetluskulud täies ulatuses tema enda kanda.

Kohus selgitab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale ei saa esitada apellatsioonkaebust.

ASJAOLUD

2-11-6483

2(3) Hagiavaldus ja hageja väited

Hagiavalduse kohaselt oli pooltel intiimsuhe üle 12 aasta. Sel ajal sündis 27. juunil 2006 tütar M. Hageja väitel peab kostja ennast lapse isaks. Kostja osaleb lapse kasvatamises ja toetab last materiaalselt.

Hageja palub tuvastada, et hageja laps M põlvneb kostjast ja et kostja on lapse isa.

Hageja on oma väidete kinnitamiseks esitanud kohtule järgmised tõendid: sünnitunnistus (t.l.-3); isaduse omaksvõtu avaldus (t.l.-4).

Kostja vastus ja vastuväited

Kostja hagiavaldusele kirjalikku vastust ei esitanud.

Kohtuistungil võttis kostja hagi õigeks. Kostja kinnitas, et on lapse isa. Kostja võttis omaks, et on kohtunud hagejaga 15 aastat. Kostja selgitas, et peab last enda omaks, kostja osaleb lapse kasvatamisel.

Kostja on oma väidete kinnitamiseks tõendeid ei esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Hageja nõudeks on tuvastada, et hageja laps põlvneb kostjast. Kostja võttis kohtuistungil hagi õigeks.

Kohus tuvastas, et lapse sünnitunnistusel isa kanne puudub.

Perekonnaseaduse (PKS) § 94 lg 2 kohaselt, põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. Lähtuvalt PKS § 84 lg 1 p 1, lapse isa on mees, kes on lapse eostanud.

Kostja võttis kohtuistungil omaks, et laps põlvneb kostjast ja kostja on lapse isa. Isaduse omaksvõtu avaldusest (t.l.-4) selgub, et hageja ja kostja on ühiselt soovinud esitada lapse M osas isaduse omaksvõtu avalduse perekonnaseisuasutusele. Avalduses kinnitab kostja, et on lapse M isa. Avaldusel on hageja ja kostja allkirjad. Hageja selgituste kohaselt jäi avaldus esitamata, kuna kostjal ei olnud avalduse esitamisel passi kaasas.

Kohus loeb tõendatuks, et hageja laps M põlvneb kostjast, kostja on lapse isa.

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Tuleb lugeda tuvastatuks, et laps M põlvneb kostjast ning kostja on lapse M isa.

Hagi hind

Hageja nõudeks on mittevaraline nõue tuvastada lapse põlvnemine kostjast.

TsMS § 132 lg 1 kohaselt, mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 1595 eurot.

2-11-6483

3(3) Hagihind on 1595 eurot.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/.

TsMS § 164 lg 1 kohaselt, hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.

Viru Maakohtu 13. mai 2011 kohtumäärusega anti hagejale menetlusabi – hageja vabastati riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel. Kohus jättis hageja menetluskulud hageja enda kanda. Pooled loobusid edasikaebamise õigusest.

Lähtuvalt TsMS § 190 lg 4 ja lg 7, kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kui hageja loobub hagist või võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut. Käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 3, pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.

Et hagejal on õigus seoses edasikaebamise õigusest loobumisega poole riigilõivu tagastamisele, jääb hageja poolt riigile hüvitatavateks menetluskuludeks pool riigilõivu. Menetlusabi andmise otsustamisel kohus tuvastas, et hagejal puudub vara, mille arvelt tasuda riigilõivu. Kohtuistungil selgus, et hageja majanduslik olukord ei ole muutunud. Kohus leiab, et hageja tuleb vabastada poole riigilõivu hüvitamise kohustusest ja hageja menetlusabiga seotud kulud tuleb jätta riigi kanda.

Edasikaebamine

Pooled avaldasid kohtuistungil, et loobuvad edasikaebamise õigusest.

Lähtuvalt TsSM § 630 lg 2, apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud.

Kohtuotsuse peale ei saa esitada apellatsioonkaebust.

Aarne Lõhmus Kohtunik