2-09-69115/9 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1(3)

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Kohtukoosseis Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg ja koht

20. september 2011. a. Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number 2-09-69115

Tsiviilasi SK hagi AK’i vastu abielulahutuse, lapse hooldusõiguse üleandmise, elatise ja ühisvara jagamise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja SK (isikukood xxx, elukoht xxx), tema esindaja jurist Dmitri Iljinski (Herne tn 23-2, Tallinn);

Kostja AK (isikukood xxx, viibib xxx , karistustähtaja lõpp mais 2014.a.).

kohtuistungi toimumise aeg

20.september 2011.a. Kohtuistungil osalesid hageja SK, tema esindaja Dmitri Iljinski ja kostja AK

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Lahutada AKi ja SK abielu, mis on registreeritud xxx.a. Harju Perekonnaseisuosakonnas, abieluakt nr. 11.

3. Lõpetada AKi ja SK ühine hooldusõigus tütre AK (isikukood xxx) suhtes ja anda lapse hooldusõigus täielikult üle SK .

4. Jagada AKi ja SK ühisvara vastavalt poolte kokkuleppele ja jätta korteriomand asukohaga Xxx, Tallinn reaalosaks korter 11 (Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna Kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr. xxx) SK ainuomandisse.

5. Lõpetada menetlus elatise nõudmise osas seoses hageja loobumisega hagist.

2(3) Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale kaevata ei saa, apellatsiooniõigusest pooled kohtuistungil loobusid. Kohtuotsus jõustub selle kuulutamisest.

Hageja nõue ja põhjendused

Hageja taotleb lahutada poolte abielu, mis on registreeritud xxx.a. Vanglas Harju Perekonnaseisuosakonna poolt. Abielust on sündinud xxx.a. tütar AK. Poolte kooselu kestis kuni 2009.a., mil kostja lahkus ühisest elukohast. Perekonnanime muuta ei soovi. Palub tütre täielik hooldusõigus anda hagejale, sest kostja kannab karistust vanglas. Seoses kostja vanglas viibimisega loobus hageja hagiavalduses alaealise lapse nimel esitatud nõudest elatise väljamõistmiseks. Poolte ühisvaraks on Tallinnas, Xxx asuv 2-toaline korteriomand, mille ühisvara jagamise korras taotleb jätta hagejale, kuna ainuisikuliselt tasub korteri ostmiseks ühiselt võetud pangalaenu.

Kostja vastus

Kostja hagile vastu ei vaidle, on hagi omaks võtnud ja palub selle rahuldada täies ulatuses.

Kohtuotsuse põhjendused

Perekonnaseaduse § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Poolte abielu faktiliselt kestis alates 2007.a. lõpust, kui kostja vabanes vanglast kuni 2009.a. mil kostja lahkus perekonna ühisest elukohast. Alates maist 2010.a. kuni käesoleva ajani viibib kostja järjekordselt vanglas. Kumbki abikaasadest leppida ei soovi. Seetõttu on kohus jõudnud järeldusele, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Hagi abielulahutuse nõudes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. PKS § 137 lg 1 kohaselt on kummalgi vanemal õigus kohtult taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Poolte vahel puudub vaidlus, et lapse hooldusõigus tuleb anda täies ulatuses lapse emale s.o. hagejale. Hageja taotlus temale lapse hooldusõiguse üleandmiseks kuulub rahuldamisele.

Hageja on esitanud loobumise elatise nõudest. Kohus võtab loobumise vastu, sest kostja kannab vanglakaristust Vanglas, kus tal puudub töötamise ja teenimise võimalus s.t. puudub igasugune sissetulek. Igasugune vara kostjal samuti puudub. Lapse seadusliku esindaja

3(3) loobumine elatise nõudest ei ole antud juhul ilmses vastuolus lapse huvidega. Hagi elatis nõude osas kuulub lõpetamisele seoses hageja loobumisega hagist.

PKS § 37 lg 3 kohaselt jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

Pooled on kohtuistungil kokku leppinud, et abikaasade ühisvaraks olev korteriomand asukohaga Xxx , Tallinnas jääb hageja ainuomandisse. Hageja maksab korteri soetamiseks võetud pangalaenu. Pooled pangalaenu jääki kui ühist kohustust käesolevalt jagada ei soovi. Tulenevalt poolte kokkuleppest tuleb jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Kohtunik