2-07-49774/14 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Legislator summary
AI generatedseptember 2011.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-07-49774 Tsiviilasi AM hagi AT vastu ühisvara jagamiseks Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AM(isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja AT(isikukood XXX, elukoht XXX). RESOLUTSIOON
Legislator headnote
AI generated2-07-49774/14 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
Full text
2-07-49774
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Sirje Õunpuu Määruse tegemise aeg ja koht
23. september 2011.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-07-49774 Tsiviilasi AM hagi AT vastu ühisvara jagamiseks Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AM(isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja AT(isikukood XXX, elukoht XXX). RESOLUTSIOON
1. Kinnitada AM ning AT vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:
1.1 Pooled jagavad abielu kestel omandatud ühisvara hulka kuuluvad korteriomandid nii, et peale käesoleva kompromissi jõustumist jäävad korteriomandid AM ning AT kaasomandisse lahusvarana mõttelistes osades, kusjuures AM ainuomandisse jääb 2/5 mõtteline osa korteriomandist aadressil XXX, Tallinn (registriosa nr XXX) ja 2/5 korteriomandist aadressil XXX, Tallinn (registriosa nr XXX); samuti AT ainuomandisse jääb 3/5 mõtteline osa korteriomandist aadressil XXX, Tallinn (registriosa nr XXX) ja 3/5 korteriomandist aadressil XXX, Tallinn (registriosa nr XXX).
1.2 Kompromisslepingu sõlmimisel ei ole pooltel teineteise vastu tsiviilasjas nr 2-07- 49774 aluseks olevate asjaoludega mistahes varalisi või mittevaralisi nõudeid.
1.3 Kummagi poole kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jäävad tema enda kanda.
1.4 Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest (kompromisslepingu p 4).
2. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega menetlus tsiviilasjas nr 2-07-49774. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu viie (5) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
Kohtu poolt tuvastatud asjaolud
Harju Maakohtu menetluses on AM hagi AT vastu ühisvara jagamiseks.
2-07-49774
Pooled esitasid 19.09.2011.a kohtule poolte vahel sõlmitud kompromisslepingu, mille pooled paluvad kohtul kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Kompromisslepingu kohaselt 1) pooled jagavad abielu kestel omandatud ühisvara hulka kuuluvad korteriomandid nii, et peale käesoleva kompromissi jõustumist jäävad korteriomandid hageja ning kostja kaasomandisse lahusvarana mõttelistes osades, kusjuures hageja ainuomandisse jääb 2/5 mõtteline osa korteriomandist aadressil XXX, Tallinn (registriosa nr XXX) ja 2/5 korteriomandist aadressil XXX, Tallinn (registriosa nr XXX); samuti kostja ainuomandisse jääb 3/5 mõtteline osa korteriomandist aadressil XXX, Tallinn (registriosa nr XXX) ja 3/5 korteriomandist aadressil XXX, Tallinn (registriosa nr XXX); 2) kompromisslepingu sõlmimisel ei ole pooltel teineteise vastu tsiviilasjas nr 2-07-49774 aluseks olevate asjaoludega mistahes varalisi või mittevaralisi nõudeid; 3) kummagi poole kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jäävad tema enda kanda; 4) pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest; 5) pooled lühendavad edasikaebe tähtaega viie päevani määruse pooltele kättetoimetamisest alates.
Kohtu põhjendused
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.
TsMS § 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada.
Tulenevalt TsMS § 661 lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.
Tulenevalt TsMS § 168 lg 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.
Kohtunik