2-11-19020/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Vaheotsus

y

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viivi Villemson

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. september 2011.a, Tallinn Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-19020

Tsiviilasi

AS-i Nordea Finance Estonia hagi Osaühingu M.T

ja MT vastu 3 198,12 euro saamiseks

Tsiviilasja hind

1 599,06 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja AS Nordea Finance Estonia (registrikood

10237140, asukoht Liivalaia 45/47, 10145 Tallinn)

Hageja tehinguline esindaja Dagne N

Kostja I Osaühing M.T(registrikood XXX, asukoht

XXX)

Kostja II MT(isikukood XXX, elukoht XXX)

Kostjate tehinguline esindaja DV

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta AS-i Nordea Finance Estonia kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

AS Nordea Finance Estonia esitas 26.04.2011 hagi Osaühingu M.T ja MT vastu 3 198,12 euro

saamiseks. Hageja nõue kostjate vastu tuleneb poolte vahel 20.05.2005 sõlmitud

liisingulepingust ja käenduslepingust. Kuna liisinguvõtja maksegraafikujärgseid kohustusi ei

täitnud, ütles hageja lepingu ennetähtaegselt üles alates 22.06.2007. Hageja palub kostjatelt

välja

mõista

tasumata

lepingumaksed

262,05

eurot,

müügikahju

560,59

eurot,

kaskokindlustuse kulu 367,48 eurot, müügikulu 418,94 eurot ja viivise summas 1 599,06

eurot.

Hageja esitas 21.09.2011 vastuse kostjate vastuväidetele. Hageja märgib, et käesoleva

vaidluse puhul on tasumata lepingumaksetest tuleneva nõuete puhul tegemist tehingust

tuleneva nõudega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt on tehingust

tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 järgi aegumistähtaeg algab

nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lg

2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda

nõudele vastava kohustuse täitmist. Sama paragrahvi lg 3 järgi kui nõue muutub

sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest,

mil õigustatud isik võib arve esitada. Hagiavaldusest nähtub, et hageja nõuab tasumata

lepingumakseid summas 262,05 eurot, mis on üksnes viimase arve nr 10371756

kogusummaks. Nimetatud arve tasumise tähtaeg oli 16. juuni 2007. Seega algas nõude

aegumistähtaeg 01.01.2008 kell 00.00 ja nõue aegus 31.12.2010 kell 24.00. Maksekäsu

kiirmenetluse avaldus on aga kohtule esitatud 18.09.2010 ehk õigeaegselt. TsÜS § 160 lg 2 p

3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses.

Seega ei ole hageja nõue tasumata lepingumaksete osas aegunud. Samal põhjusel ei ole

aegunud ka kõrvalkohustusest tulenev nõue.

Samuti leiab hageja, et nõue müügikahju osas ei ole aegunud. Nõude aegumise seisukohalt

tuleb analüüsida ja eristada ühest lepingust tekkivaid erinevaid nõudeid. Kuivõrd vaidlusalune

sõiduk müüdi 25.01.2008 ja vara võõrandamisel saadud hind oli väiksem kui lepingu järgse

võlgnevuse, põhimaksete ja vara jääkväärtuse summa, tekkis müügikahju nimetatud

kuupäeval. Seega algas nõude aegumistähtaeg 26.01.2008 ja nõue aegus 26.01.2011.

Maksekäsu kiirmenetluse avaldus on aga kohtule esitatud 18.09.2010 ehk õigeaegselt.

Eeltoodust tulenevalt jääb hageja oma nõude juurde ja leiab, et nõue ei ole aegunud ning

hageja palub jätta kostjate taotluse aegumise kohaldamiseks rahuldamata.

Kostjate vastuväited

Osaühing M.T ja MT esitasid 09.09.2011 kirjaliku vastuse hagile. Kostjad leiavad, et hagi on

aegunud ja taotlevad aegumise kohaldamist. Kostjad märgivad, et lähtudes TsÜS § 147 lg-st 1

ja 2, algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisest, st alates ajast, mil õigustatud

isik võib nõuda kohustuse täitmist. Korduva kohustusena aegub iga üksik kohustus TsÜS §

154 kohaselt kolme aasta jooksul alates selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustus muutus

sissenõutavaks. Hagi aluseks olevad arved pärinevad perioodist 09.03.2006-05.06.2007.

Seega on esitatud arvetest tulenevad nõuded ning lisaks ka kõrvalnõuded ehk viivised

tulenevalt TsÜS § 144 aegunud. Kostjad leiavad, et samal põhjusel on aegunud ka

müügikahju nõue.

Kohtu põhjendused

Käesolev otsus käsitleb TsMS § 449 järgi ainult hagi aegumist.

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et AS-i Nordea Finance Estonia ja Osaühingu M.T vahel

sõlmitud liisinguleping on 22.06.2007 ennetähtaegselt lõpetatud lepingu punkti 9.2.10 alusel.

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et AS-i Nordea Finance Estonia ja MT vahel on

20.05.2005 sõlmitud käendusleping vastutuse maksimumsummaga 12 011,55 eurot.

Poolte vahel on vaidlus selles, kas hagi on aegunud.

Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. Lähtudes

TsÜS § 147 lg-test 1 ja 2, algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisest, st alates

ajast, mil õigustatud isik võib nõuda kohustuse täitmist.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 367 lg 1 kohaselt liisingulepingu ülesütlemise korral peab

liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses

liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles

ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Eelnevast õigusnormist

tulenev õigus nõude esitamiseks tekkis liisinguandjale liisingulepingu ülesütlemisega. VÕS §

367 lg 3 kohaselt kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja

omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse

määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel.

Nimetatud sätte näol on kohtu hinnangul tegemist liisinguvõtja kaitsenormiga, mille

eesmärgiks on anda liisinguvõtjale võimalus vähendada VÕS § 367 lg-st 1 tuleneva kohustuse

suurust ning see ei saa olla aluseks liisinguandja nõude aegumistähtaja edasilükkumisele.

Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et aegumise osas tuleb eristada ühest lepingust tekkivaid

erinevaid nõudeid ning et müügikahju nõue muutus sissenõutavaks liisingueseme

võõrandamisel ehk hetkel, mil hagejale sai selgeks, et vara võõrandamisel saadud hind oli

väiksem kui lepingu järgse võlgnevuse, põhimaksete ja vara jääkväärtuse summa. Kohus on

seisukohal, et liisingulepingu ülesütlemisel muutusid sissenõutavaks kõik nimetatud lepingust

tulenevad nõuded. Tulenevalt VÕS § 367 lg-st 1 oli hagejal liisingulepingu lõpetamisel

koheselt võimalus esitada kostjate vastu nõue kõigi liisingulepingu eseme soetamiseks tehtud

kulutuste osas, mis olid katmata liisinguvõtja poolt juba varem tasutud maksetega. Selline

nõue oleks katnud kõik hagiavalduse esemeks olevad nõuded. Kostjatel tekkis VÕS § 367 lg-

s 3 sisalduva kaitsenormi alusel küll õigus sissenõutavat summat vähendada, see aga ei oma

tähendust algse nõude sissenõutavuse seisukohalt. Analoogne regulatsioon on omane kogu

tsiviilõiguse süsteemile. Nii näiteks muutub kahju tekitamise puhul kahjunõue sissenõutavaks

ajast, millal õigustatud isik sai teada kahju tekkimisest ja kahju tekitaja isikust, mitte hetkest

kui õigustatud isik sai lõpliku ülevaate kahju ulatusest, alusetust rikastumisest tulenev nõue

muutub sissenõutavaks ajast millal õigustatud isik sai nõudest teada, mitte ajast kui

õigustatud isik sai tuvastada nõude ulatuse.

TsÜS § 135 lg 1 järgi tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või

sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei

tulene teisiti. TsÜS § 135 lg 2 kohaselt tähtaeg lõpeb tähtpäeva saabumisel. TsÜS § 136 lg 8

kohaselt Kui tahteavalduse tegemiseks või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäev satub

riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval

esimesel tööpäeval.

Seega nõue, mille alusel tekkis hagejal õigus nõuda kostjatelt kõigi liisingulepingu eseme

soetamisega kaasnevate kulutuste hüvitamist, muutus VÕS § 367 lg 1 ja TsÜS § 147 lg 1

alusel sissenõutavaks liisingulepingu ülesütlemisest alates 23.06.2007 kell 00.00.

TsÜS § 142 lg 1 järgi aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist

(nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul ja pärast nõude aegumist võib

kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Selleks et vältida nõude aegumist, tuleb

see esitada kohtule aegumistähtaja jooksul.

Hageja nõue lepingust tuleneva hüvitise tasumiseks aegunuks TsÜS § 146 lg 1, § 147 lg 1 ja

§ 136 lg 2, 8 kohaselt kolme aasta jooksul, st 22.06.2010. kell 24:00. Tulenevalt TsÜS § 147

lg-st 1 hakkas liisingulepingu lõpetamise ajahetkest kulgema ka vastava hüvitisnõude

aegumise tähtaeg ning tulenevalt TsÜS § 146 lg-st 1 oli nõue maksekäsu kiirmenetluse

avalduse esitamise ajaks 18.09.2010 aegunud.

TsMS § 449 lg 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise

kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega.

Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui

kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.

Seega on käesolev otsus lõppotsus ja kohus asja edasi ei menetle.

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 järgi

hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta hageja

kanda.

TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva

jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Viivi Villemson