2-11-41395/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse tegemise aeg ja koht 28.09.2011, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-41395 Tsiviilasi AS Nordea Finance Estonia hagi OÜH vastu võla nõudes Tsiviilasja hind 7055,30 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS Nordea Finance Estonia (registrikood 10237140, asukoht Liivalaia 45/47, 10145 Tallinn), lepinguline esindaja Dagne N (Intrum Justitia AS, asukoht Rotermanni 8, 10111 Tallinn, e-post dagne.niit@intrum.com)

Kostja OÜH(registrikood XXX, asukoht XXX) Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Mõista kostjalt OÜH välja AS Nordea Finance Estonia kasuks võlgnevus summas 7055,30 (seitse tuhat viiskümmend viis eurot ja kolmkümmend senti) eurot.

3. Mõista kostjalt OÜH välja AS Nordea Finance Estonia kasuks viivis summas 2542,12 (kaks tuhat viissada nelikümmend kaks eurot ja kaksteist senti) eurot ja alates 02.09.2011 protsendina 0,25% päevas põhinõudelt (s.o 7055,30 eurot) kuni põhinõude täitmiseni.

4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Menetluskulude jaotus

5. Jätta menetluskulud täies ulatuses OÜH kanda ja mõista kostjalt OÜH välja AS Nordea Finance Estonia kasuks menetluskulud – riigilõiv summas 798,89 (seitsesada üheksakümmend kaheksa eurot ja kaheksakümmend üheksa senti) eurot ja hageja õigusabi kulud summas 150 (ükssada viiskümmend euro) eurot.

6. Mõista kostjalt OÜH välja AS Nordea Finance Estonia kasuks viivis väljamõistetud menetluskuludelt (s.o 948,89 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS §

113 lg 1 sätestatud määras.

Edasikaebamise kord Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot (TsMS § 142 lg

2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pangas, arveldusarvele 221023778606 Swedbankis või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides viitenumber 3100057358.

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.

Hageja nõue Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevus summas 7055,30 eurot; viivis summas 2542,12 eurot ja alates 02.09.2011 protsendina 0,25% päevas põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni; menetluskulud ja viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Menetluse käik Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos lisadega vastavalt TsMS § 394 ja kohustas teda vastama 15 päeva jooksul arvates vastava hagimaterjali kättesaamisest. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagi koos lisadega on kostja äriruumis püsivalt viibivale töötajale (projektijuht) 08.09.2011 kätte toimetatud, milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega. TsMS § 323 kohaselt loeb kohus menetlusdokumendi kostjale kättetoimetatuks.

Kohtu poolt antud tähtpäevaks s.o 15 päeva jooksul alates hagimaterjali kättetoimetamisest ega hiljem kostjad kohtule kirjalikku vastust ei esitanud.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud ning hageja on kohtule esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetav.

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on VÕS § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võlgnikult õiguskaitse abinõuna nõuda kohustuse täitmist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6, mis lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 367 lg

1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega

Menetluskulud Kooskõlas TsMS § 1741 esitas hageja taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Hageja menetluskulud on järgmised: riigilõiv summas 798,89 eurot ja õigusabi kulud summas 150 eurot.

Kooskõlas TsMS § 162 lg 1,2 jätab kohus hageja menetluskulud täielikult kostja kanda ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulu summas 948,89 eurot.

Vastavalt TsMS § 177 lg 2 kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Geete Lahi Kohtunik