2-11-7860/15 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-11-7860

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

28. september 2011. a, Jõgeva kohtumaja Kohtunik Maimu Laumets Tsiviilasja number 2-11-7860 Tsiviilasi Aktsiaseltsi JÕGEVA ELAMU hagi Hxxxx Pxxx vastu võla ja viivise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Aktsiaselts JÕGEVA ELAMU (registrikood 10254782; asukoht B. Alveri 2a, Jõgeva; e-post: elamu@jogevaelamu.ee); esindaja: Kersti Eik (e-post: kersti@jogevaelamu.ee); Kostja: Hxxxx Pxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine Menetluse liik Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja Aktsiaseltsi JÕGEVA ELAMU ja kostja HxxxxxPxxx vahel 23.09.2011.a sõlmitud kompromiss, mille tingimused on alljärgnevad:

1.1. Hxxxx Pxxx kohustub tasuma Aktsiaseltsile JÕGEVA ELAMU põhinõude 886,78 eurot, kõrvalnõude (viivised) 58,80 eurot ja pool hageja poolt tasutud riigilõivu summas 95,86 eurot, kokku 1041 (üks tuhat nelikümmend üks) eurot ja 44 senti järgmistel tähtaegadel:

11. oktoobriks 2011

87 eurot

11. novembriks 2011

87 eurot

11. detsembriks 2011

87 eurot

11. jaanuariks 2012

87 eurot

11. veebruariks 2012

87 eurot

11. märtsiks 2012

87 eurot

11. aprilliks 2012

87 eurot

11. maiks 2012

87 eurot

11. juuniks 2012

87 eurot

11. juuliks 2012

87 eurot

11. augustiks 2012

87 eurot

11. septembriks 2012 84,44 eurot

1.2. Hxxxx Pxxx kohustub tasuma punktis 1.1. märgitud summad Aktsiaseltsi JÕGEVA ELAMU pangakontole nr 10102021862005 SEB Pank või pangakontole nr 1120101684 Swedbank, kasutades viitenumbrit 510701027021, selgitusega „H. Pxxx kompromissileping“.

1.3. Kui Hxxxx Pxxx viivitab kompromissi täitmisega, siis on Aktsiaseltsil JÕGEVA ELAMU õigus nõuda Hxxxx Pxxxxx viivist 0,054 % võlgnetavast rahasummast päevas.

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-11-7860 menetlus Aktsiaseltsi JÕGEVA ELAMU hagis Hxxxx Pxxx vastu võla ja viivise nõudes.

Menetluskulude jaotus:

1. Jätta kompromissiga sätestamata poolte menetluskulud nende endi kanda.

2. Tagastada Aktsiaseltsi JÕGEVA ELAMU arvelduskontole nr 1120101684 AS- is Swedbank või arvelduskontole nr 10102021862005 AS-is SEB Pank pool menetluses tasutud riigilõivust summas 95,87 eurot. Saata määrus riigilõivu tagastamise osas täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

Edasikaebamise kord: Määrusele peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

Asjaolud ja menetluse käik Aktsiaselts Jõgeva Elamu esitas 26.02.2011. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Hxxxx Pxxxxx 700,32 euro saamiseks. Kohus tegi võlgnikule 10.03.2011. a makseettepaneku. Võlgnik Hxxxx Pxxx esitas 31.03.2011. a nõudele vastuväite. Seoses vastuväite esitamise otsustas Pärnu maakohus 26.04.2011. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja anda asi üle tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 12.05.2011. a esitas Aktsiaselts Jõgeva Elamu kohtule hagiavalduse Hxxxx Pxxx vastu võlgnevuse summas 886,78 euro ja viivise summas 58,80 euro nõudes.

Hxxxx Pxxxxteatas 20.07.2011. a kirjalikus vastuses, et ei vaidle nõudele vastu, kuid tal ei ole majanduslikust seisundist tulenevalt võimalik võlga likvideerida. Hxxxx Pxxx tegi ettepaneku võla tasumise osas kokkuleppe sõlmimiseks.

23.09.2011. a esitas Aktsiaselts Jõgeva Elamu kohtule poolte vahel 23.09.2011.a sõlmitud kompromissilepingu. Pooled taotlesid kompromissi kinnitamist ja asja menetluse lõpetamist.

Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada tulenevalt TsMS §-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1 ja 431, 432 ja 433.

Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

Menetluskulude jaotus: TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et kostja hüvitab hagejale riigilõivu summas 95,86 eurot. Kohus määrab, et kompromissiga sätestamata poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda.

Hageja taotles nõude esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist pooles osas. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. TsMS § 150 lg 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust muu hulgas kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 23.02.2011. a Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 viitenumbrile 2900072369 riigilõivu 47,93 eurot ja hagi esitamisel 11.05.2011. a Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 viitenumbrile 2900072699 täiendavat riigilõivu 143,80 eurot. Kokku tasutud riigilõivu 191,73 eurot. Kohus leiab, et TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tuleb hageja taotlusel tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o 95,87 eurot.

Maimu Laumets Kohtunik