Legislator Case Law & Legislation
2-11-31872/7 AI generated

2-11-31872/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-11-31872/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Lõpetada OÜ M pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Likvideerida OÜ M ja kustutada see Harju Maakohtu registriosakonna registrist. OÜ M likvideerimine ja registrist kustutamine teha ülesandeks ajutisele pankrotihaldurile Oliver Ennok’ile.

Legislator headnote

AI generated

2-11-31872/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Koguvõlgnevus Maksuja Tolliameti ees 1 371,50 eurot. Swedbank Liising AS-i teatel on võlgniku ja Swedbank Liising AS-i vahel nõude jääk 926,81 eurot. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja andmete kohaselt võlgniku suhtes seisuga 12.08.2011. a. käimas 6 täitemenetlust. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi kokku ca 28 000 eurot.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

HARJU MAAKOHUS K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Mõtsnik Määruse tegemise aeg ja koht

28. september 2011.a., Kentmanni kohtumaja, kell 14.00 Tsiviilasja number 2-11-31872 Tsiviilasi OÜ M pankroti välja kuulutamiseks Menetlustoiming Pankrotimenetluse lõpetamine raugemisega Menetlusosalised

Kohtuistungi toimumise aeg Avaldaja/võlgnik OÜ M, registrikood XXX, asukoht: XXX, esindaja RV, Ajutine pankrotihaldur Oliver Ennok, asukoht: Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ, Estonia pst 1 Tallinn 10143, telefon 4400, 55757, e-post: oliver.ennok@haldur.just.ee. 05.09.2011.a. Kohtuistungil osalenud isikud võlgniku esindaja RV, ajutine pankrotihaldur Oliver Ennok

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada OÜ M pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.

2. Likvideerida OÜ M ja kustutada see Harju Maakohtu registriosakonna registrist. OÜ M likvideerimine ja registrist kustutamine teha ülesandeks ajutisele pankrotihaldurile Oliver Ennok’ile.

3. Vabastada ajutine pankrotihaldur Oliver Ennok tema ülesannetest pärast OÜ M kustutamist äriregistrist.

4. Määrata OÜ M dokumentide hoidjaks juhatuse liige RV, ik XXX.

5. Määrata ajutisele pankrotihaldurile Oliver Ennok’ile ajutise pankrotihalduri tasuks

397 eurot.

6. Välja mõista riigi vahenditest ajutise pankrotihalduri tasu summas 397 eurot Oliver Ennok’i arvelduskontole Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis.

7. Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded ning edastada Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.

Asjaolud ja avaldus 09.08.2011.a. määrusega algatas kohus OÜ M pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Oliver Ennok’i.

Ajutise halduri aruanne Võlgniku põhitegevusaladeks oli toitlustusteenuse ja ärialaste nõustamiseteenuste pakkumine. Võlgnik tegutses XXX asunud restorani VS pidamisega, kuid restoran suleti 2008. a. majandusraskuste tõttu. Seejärel oli võlgniku põhiliseks tegevusalaks ärialaste nõustamisteenuste osutamine hotellija restoranipidamise valdkonnas. Viimastel aastatel oli võlgniku majandustegevuseks hotelliprojektide käivitamine. Tulu laekus Läti äriühingule SIA-le NHL juhtimisteenuse osutamise eest. Võlgniku juhatuse liige HVsuri 20.01.2011. a. ning alates sellest on juhatuse liikmeks abikaasa RV. Võlgniku praeguse juhatuse liikme RV` u selgituste kohaselt põhines võlgniku majandustegevus eelmise juhatuse liikme HV`u majandusalastel teadmistel ja nendega seotud majandustegevusel, kuivõrd HV osutas juhtumisja nõustamisalast teenust hotelliprojektide käivitamiseks. Võlgniku praegusel juhatuse liikme RV’u sõnul temal vastavad kompetentsid puuduvad ning seega ei ole majandustegevuse jätkamine senisel kujul võimalik. Peale juhatuse liikme HV`u surma võlgniku majandustegevus lõppes ning töötajaid, kellega oleks tööleping üles ütlemata, teadaolevalt puuduvad. Samas puudub uuel juhatajal info varade asukoha ja varaliste õiguste realiseerimise osas, kuivõrd eelmine juhatuse liige on teinud ebaotstarbekaid investeeringuid ja tehinguid ning jätnud need korrektselt dokumenteerimata. Viimane majandusaasta aruanne on äriregistrisse esitatud 2009.a. majandusaasta kohta. Võlgnik on sõlminud erinevaid laenulepinguid, millede sihtotstarvet ja vastavat kasutamist ei ole ajutisel halduril võimalik kindlaks teha, kuivõrd raamatupidamisdokumentatsioon on puudulik ning tehinguid sõlminud juhatuse liige on surnud. Võlgniku ja NHL SIA vahel on 16. jaanuar 2009. a. sõlmitud laenuleping, mille kohaselt võlgnik andis tagatiseta laenu NHL SIA-le summas 1 564 660 krooni, intressiga 21 % aastas. NHL SIA kohustus laenu võlgnikule tasuma 30. juuni 2010. a. Võlgnik loovutas

30. juuni 2009. a. oma nõude summas 90 466,03 eurot NHL SIA vastu G OÜ-le ühe euro eest. Võlgniku ja G OÜ vahel on 21.01.2009. a. sõlmitud laenuleping, mille kohaselt G OÜ annab võlgnikule laenu 100 000 eurot. Võlgniku ja G OÜ vahel on 11.03.2009. a. sõlmitud laenuleping, mille kohaselt G OÜ annab võlgnikule laenu 50 000 eurot. Laenusumma lõplik tagastamise tähtaeg on 11.08.2009. a. G OÜ –lt saadud laene käendas endine juhatuse liige HVisiklikult. Pangaülekannetest nähtuvalt on võlgnik G OÜ-le tagastanud ca 1 456 000 krooni (ca 93 055 eurot). Kuivõrd võlgnikul oli G OÜ ees võlgnevus ca 91 000 eurot, siis ilmselt seetõttu tasaarveldati NHL SIA nõue summas 90 466,03 eurot ühe euro eest G OÜ- le.

Võlgnik on 14.02.2009. a. sõlminud OÜ-ga KR laenulepingu, mille kohaselt võlgnik annab OÜ-le KR laenu summas 16 000 krooni tähtajaga 31.12.2009. a.

Võlgniku ja VV` u vahel oli 01.01.2010. a. sõlmitud laenuleping, mille kohaselt võlgnik andis VV` ule igakuiselt 9000 krooni laenu tema laenulepingute teenindamiseks. Lepingu järgseks intressiks on 10 % aastas ning laen tagastatakse laenuandjale alates 2013. a. jaanuarist kolmekümne kuue kuu jooksul. Võlgniku praeguse juhatuse liikme sõnul omandas juhatuse liige eraisikuna SIA NHL osakuid, mida võõrandas edasi võlgnikule, kuid kuna osakud on endise juhatuse liikme kasuks panditud puudub võlgnikul reaalne võimalus neid osakuid võõrandada. Antud asjaolusid ei ole halduril olnud võimalik kontrollida, kuivõrd puuduvad vastavad dokumendid. Võlgniku 9.08.2011. a bilansi kohaselt oli võlgniku kasum 37 965 eurot, varasid oli kokku summas 172 568 eurot, kohustusi 31 024 eurot ning omakapital 141 544 eurot. Müügitulu 2010-2011. a. majandustegevusest oli 57 762 eurot.

Võlgniku juhatuse liikme poolt esitatud varade nimekirja kohaselt on võlgniku vara ja selle realiseerimine alljärgnev: Finantsinvesteeringud

113 124 eurot (OÜ Nordic Hotels osakud-raha on makstud, kuid osakuid ei saa pandi tõttu ümber registreerida). Antud laenud

31 657 eurot (raha sissenõudmine on raskendatud või võimatu majanduslike ja õiguslike probleemide tõttu) Raha kassas

16 694 eurot (asukoht teadmata) Restorani alkoholiladu

425 eurot(asukoht teadmata) Restorani seadmed

266 eurot (põhiosas asukohad teadmata) AS I K

27,41 eurot (ettemaks 2006) AS C (ettemaks) 24,41 eurot (ettemaks 2006) Juhatuse liige on varade nimekirja juurde lisanud kommentaariks, et erinevatel hinnangutel võiks tänases turuseisus ulatuda varade turumus paarisaja euroni. Võlgniku 9.08.2011. a bilansi kohaselt oli võlgnikul varasid kogusummas 172 568 eurot.

Ajutise haldurina saatsin päringud erinevatesse krediidiasutustesse ning tuvastasin, et võlgnik omab Swedbank AS-is arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXXX, mille saldo 15.08.2011 seisuga on 2,56 eurot. AS-is DnB NORD Liising ja ALG Liising AS-is võlgnik kehtivaid liisingulepinguid ei oma. SEB Liising AS-ilt ei ole haldur käesoleva aruande kirjutamise ajaks vastust saanud. Maanteeameti andmete kohaselt on seisuga 16.08.2011. a. võlgniku nimele liiklusregistris registreeritud haagis TIKI Treiler C-250, esmane registreerimisaasta 2003 a., numbrimärgiga

494 DE, VIN-kood V6AC250L010000048. Sõidukile on liiklusregistris seatud keelumärge 12.08.2011.a. Viimase viie aasta jooksul sõidukeid võõrandatud ei ole. AS-is Eesti Väärtpaberikeskus võlgnik väärtpaberikontot ei oma. Elektroonilise kinnistusraamatu andmete kohaselt võlgnikule kinnisvara ei kuulu. Ajutisele haldurile ei ole teada võlgniku kassa ja põhivara asukoht ning kuna võlgniku endine juhatuse liige on surnud ning raamatupidamise dokumentatsioon on puudulik, siis ei ole halduril õnnestunud vara asukohta kindlaks teha.

Võlgniku kohustused (võlad)

Võlgniku juhatuse liikme poolt esitatud andmete kohaselt on võlgnikul järgmised kohustused kogusummas 28 445,11 eurot: Swedbank Liising AS

1 558,27 eurot RHV

23 128,06 eurot Eesti Maksuja Tolliamet

1 269 eurot Ammende Villa OÜ

694,91 eurot Emerante Sisustus

971,88 eurot MM ja Partnerid

452,70 eurot AS Tawest IA International 265,40 eurot Rahandusministeerium

60,72 eurot Radix Hoolduse OÜ

44,17 eurot Võlgniku 09.08.2011. a bilansi kohaselt oli võlgnikul kohustusi kogusummas 31 024 eurot järgmiselt: Lühiajalised kohustused Võlakohustused

1 459 eurot Võlad tarnijatele

4 504 eurot Muud lühiajalised võlad

2 123 eurot maksuvõlad

1 269 eurot Pikaajalised kohustused Muud pikaajalised võlad

21 669 eurot

Koguvõlgnevus Maksuja Tolliameti ees 1 371,50 eurot. Swedbank Liising AS-i teatel on võlgniku ja Swedbank Liising AS-i vahel nõude jääk 926,81 eurot. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja andmete kohaselt võlgniku suhtes seisuga 12.08.2011. a. käimas 6 täitemenetlust. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi kokku ca 28 000 eurot.

Vara tagasivõitmise võimaluste tuvastamine on raskendatud seoses eelmise juhatuse liikme surma ja dokumentide puudumisega. Ebaselge on varade ja kassa saatus. Selgeid tagasivõitmise võimalusi ei ole haldur käesoleval hetkel tuvastanud. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku endine juhatuse liige rikkunud hoolsuskohustust, kuivõrd juhatuse liige on teinud ebaotstarbekaid tehinguid ning jätnud raamatupidamise nõuetekohaselt korraldamata. Seetõttu puudub ajutisel halduril vajalik info analüüsimaks võlgniku majandustegevust ning halduril pole võimalik tuvastada võlgniku täpseid maksejõuetuse põhjuseid ja tekkimise aega.

Võlgniku endise juhatuse liikme tegevuses võivad esineda KarS § 385 (vara varjamine pankrotija täitemenetluses), ja § 3811 (raamatupidamise kohustuse rikkumine) sätestatud kuriteo koosseisule vastavad tunnused, kuna võlgniku vara asukoht on teadmata ning puudub korrektne raamatupidamise dokumentatsioon. Kuivõrd endine juhatuse liige on surnud, siis puudub võimalus juhatuse liikme vastu nõudeid või kuriteoteateid esitada. Võlgniku tervendamise võimalus ei ole antud juhul võimalik, kuna võlgniku senine tegevus seisnes endise juhatuse liikme poolt antavas nõustamisteenuses ning praegusel juhatuse liikmel puuduvad vajalikud oskused ja teadmised. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud ning kohustuste maht on ca 28 000 eurot ning võlgniku vara sisuliselt puudub. Maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud ja puudub vara kohustuste täitmiseks. Samal ajal aga kohustused pidevalt kasvavad intresside ja viiviste näol. Võlgnik on ise pankrotiavalduse esitamisega kinnitanud oma püsivat maksejõuetust.

Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud ajutises menetluses selgeid vara tagasivõitmise võimalusi. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi kokku ca 28000 eurot ning vara sisuliselt puudub. Seega puuduvad reaalsed vahendid pankrotimenetluse kulude katteks.

Kohus määras 05.09.2011 määrusega OÜ M pankrotimenetluse deposiidisumma suuruse ja tasumise tähtaja. Tähtaja jooksul OÜ M pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole vahendeid ei laekunud. Seega tuleb võlgniku suhtes lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks.

PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku endine juhatuse liige rikkunud hoolsuskohustust, kuivõrd juhatuse liige on teinud ebaotstarbekaid tehinguid ning jätnud raamatupidamise nõuetekohaselt korraldamata. Kuivõrd endine juhatuse liige on surnud, siis puudub võimalus juhatuse liikme vastu nõudeid või kuriteoteateid esitada. Seetõttu puudub ajutisel halduril vajalik info analüüsimaks võlgniku majandustegevust ning halduril pole võimalik tuvastada võlgniku täpseid maksejõuetuse põhjuseid ja tekkimise aega.

Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 29 lg-le 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks riigi arvelt 397 eurot (sotsiaalmaksuta). Tasu palub ajutine haldur kanda Oliver Ennok’i arvelduskontole Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega ning riigi vahenditest tuleb välja mõista ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 397 eurot Oliver Ennok’i arvelduskontole Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis.

TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule juhatuse liikmele RV, ik XXX.

Tiia Mõtsnik Kohtunik