2-10-62805/3 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

2-10-62805

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lembit Käis Otsuse tegemise aeg ja koht

27. september 2011. a. Põlva Tsiviilasja number 2-10-62805 Tsiviilasi

R. M. (R. M. ) M. I. elatise väljamõistmiseks Menetlusosalised

1. Hageja: R. M. : xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxx x-xx) Hageja seaduslik esindaja - R. M. : xxxxxxxxxxxx: xxxxxxxxx x-xx)

2. Kostja: M. I. : xxxxxxxxxxx; rahvastikuregistrijärgne elukoht: xxxxxxxx x.xxxxx xxx xx-xx, töökoht: O. S. , x. x) Tsiviilasja hind 1251,09 eurot Kirjalik menetlus

27. september 2011.a. RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

1.1 Välja mõista t R. M. elatis alates xx.xx.xxxx. a igakuiselt 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot 1 sent kuni R. M. saamiseni, s.o kuni xx.xx.xxxx. x. .2 Moonika Idvandil kanda elatis R. M. esindaja R. M. nr 1002927776 (Swedbank).

2. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

3. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord

Otsus tehakse avalikult teatavaks Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kantselei kaudu 27.09.2011. a kell 16.30.

M. I. esitada kaja tagaseljaotsuse peale Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest

2-10-62805

2 (4) alates 28 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot.

R. M. kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Hageja nõue ja põhjendused

R. M. ) seaduslik esindaja R. M. esitanud Põlva kohtumajale 15.12.2010. a hagi, milles taotleb M. I. ) elatise väljamõistmist hageja ülalpidamiseks igakuiselt miinimumsummas, s.o 2175 krooni, alates 14.12.2009. a. Hagiavalduse kohaselt elab hageja isa - R. M. ning on täielikult viimase ülalpidamisel alates 2006. a.

Kostja seisukoht

Kostja on hagiavalduse koos lisaga isiklikult kätte saanud 30.08.2011. a (tl 44), kuid ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o hiljemalt 21 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada hageja taotlusel tagaseljaotsusega (tl 6).

Kohtu põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagiavalduses on hageja taotlenud muu hulgas ka tagaseljaotsuse tegemist.

Kohus on hagiavalduse ja selle lisad saatnud kostja töökohta (OÜ Starmaker), kus need on kostjale isiklikult üle antud 30.08.2011. a (tl 44).

Kohus leiab, et hagi tuleb hageja taotlusel rahuldada tagaseljaotsusega TsMS §-de 392 lg 5 ja

407 lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt (s.o

20. septembriks 2011) vastanud ja kohus on teda hoiatanud tagaseljaotsuse tegemise võimalikkusest ning hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Samuti ei esine käesoleval juhul TsMS § 407 lg 5 p-des 1-3 ja lg-s 51 sätestatud aluseid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise.

2-10-62805

3 (4) Sünnitunnistuse koopia kohaselt on R. M. : xxxxxxxxxx) isa R. M. : xxxxxxxxxxx) ja ema -

M. I. : xxxxxxxxxxx).

Kuni 30.06.2010. a kehtinud Perekonnaseaduse (PKS) §-de 60 lg 1; 61 lg 1 ja 70 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja nõude esitanud vanema kasuks alates elatishagi esitamisest. PKS § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määrusega nr 90 „Töötasu alammäära kehtestamine“ (RTI, 12.06.2009, 31, 192 ) kehtestati alates 01.07.2009. a töötasu alammääraks täistööaja töötamise korral 4350 krooni, s.o 278,02 eurot. Seega on minimaalne elatusraha suurus ühele lapsele alates 01.07.2009. a 2175 krooni, s.o 139,01 eurot kuus. PKS § 70 lg 2 sätestab, et kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid.

Hagiavaldus on kohtule esitatud 15.12.2010. a (tl 2). Seega kuulub elatis kostjalt väljamõistmisele PKS § 70 lg 2 alusel mitte 14.12.2009. a, vaid xx.xx.xxxx. a.

Elatise väljamõistmisel tuleb juhinduda ka alates 01.07.2010. a kehtiva perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96; 97; 100; 101; 102 ja 108. Vastavalt PkS §-le 96 on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PkS § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps ülalpidamist saama õigustatud isikuks. PkS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis), lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vastavalt osundatud paragrahvi lõikele 3 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Tulenevalt PkS § 101 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma arvutamise alused. PkS § 108sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

Kuna R. M. ise oma ülalpidamist ei korralda, siis on põhjendatud elatise maksmine tema seadusliku esindaja pangakontole.

Käesoleva tsiviilasja hagihind TsMS § 129 lg 2 kohaselt on 1251,09 (9 x 139,01) eurot.

Tulenevalt TsMS § 163 lõikest 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

2-10-62805

4 (4) Vastavalt Riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p-le 2 ei võeta elatise nõudmise hagi läbivaatamisel riigilõivu.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Lembit Käis kohtunik