2-10-39166/15 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 27. september 2011, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-39166 Tsiviilasi LM hagi PM vastu elatise saamiseks Hagi hind 2 300,82 eurot (36 000 krooni) Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja LM(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja HM(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Uve Jürgens (Õigusbüroo Jürgens & Ko, Orava 20, Tabasalu alevik, 76901 Harku vald, Harju maakond, e-post uve@eol.ee) Kostja PM(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Eva Tibar-Šuvalov (Advokaadibüroo Tibar & Partnerid, Pärnu mnt 20, 10141 Tallinn, epost eva.tibar@tibar.ee) Kohtuistung 14.09.2011 Kohtuistungil osalenud isikud Hageja seadusliku esindaja lepinguline esindaja Uve Jürgens Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Eva Tibar- Šuvalov RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada osaliselt. 2. Välja mõista PM’lt LM kasuks igakuiselt elatis summas 100 (ükssada) eurot kuus tagasiulatuvalt alates 10.09.2009 kuni LM 18-aastaseks saamiseni, s.o XXX. 3. Elatis kanda üle HM arveldusarvele nr XXXXXXXXXX SEB Pangas (jooksva kuu eest hiljemalt kuu viiendal päeval). Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

Kohtule esitatud ja 15.10.2010 menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista igakuise elatise summas 4 000 krooni ehk 255,65 eurot alates 12.08.2009 kuni hageja täisealiseks saamiseni.

HM’i ja kostja PM kooselust sündis XXX tütar LM, kes elab alates kooselu lõpust 2006 aprillist HM’i juures ja on HM’i ülalpidamisel ja kasvatusel.

2 Alates kooselu lõppemisest on kostja hagejale elatisraha andnud vaid mõnel üksikul korral, vaatamata korduvatele meeldetuletustele, viimase poolteise aastase perioodi 16.03.2009 -04.08.2010 vältel vaid kolmel korral, kokku summas 3 500 krooni ehk 223,69 eurot. Kostja ei ole osalenud ka tütre kasvatamises.

HM on hetkel töötu ning tegeleb töö otsimisega. Pärast töölepingu lõppemist on HM elanud töölepingu ülesütlemisel saadud koondamishüvitisest ja töötuskindlustushüvitisest, mis käesoleval hetkel on 10 942,10 krooni ehk 699,33 eurot kuus. Kostja sissetulek ei ole hagejale teada, kuid hagejale teadaolevalt tegeleb kostja filmimisega (operaatorina) ja on lähiaegadel olnud tegev nimetatud alal.

Hageja ülalpidamiseks kulub aastas kokku 83 232,80 krooni ehk 5 319,55 eurot, igas kuus seega keskmiselt 6 936,10 krooni ehk 443,30 eurot (kool 186 krooni ehk 11,89 eurot, koolitoit 669,60 krooni ehk 42,80 eurot, koolivahendid 100 krooni ehk 6,39 eurot, raamatud, mänguasjad, arendamine, kino, teater 615 krooni ehk 39,31 eurot, riided 1 085,70 krooni ehk 69,39 eurot, juuksur 100 krooni ehk 6,39 eurot, toit 1 350 krooni ehk 86,28 eurot, voodiriided, padjad, hügieen 64,2 krooni ehk 4,10 eurot, ujula 297,60 krooni ehk 19,02 eurot, pikapäevaklassi tasu 2 418 krooni ehk 154,54 eurot ja muu 50 krooni 3,20 eurot). Lisaks kulub HM’il tütre ja enda eluaseme üürimisele igas kuus 7 440 krooni ehk 475,50 eurot. Hageja soovib, et kostja osaleks oma tütre ülalpidamises raha perioodilise maksmisega igakuiselt netosummas 4 000 krooni ehk 255,65 eurot ühes kuus alates aasta tagasiulatuvalt maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest ehk alates 12.08.2009 kuni hageja täisealiseks saamiseni.

Kostja vastuväited

Kostja tunnistab ülalpidamiskohutust, kuid ei ole seda võimeline täitma hagis esitatud määras. Kostja on võimeline tasuma hageja ülalpidamiseks igakuiselt 100 eurot kuus.

Väärad on hageja ema HM’i väited, et kostja ei suhtle hagejaga. Kostjal on selleks takistu-sed, kuna HMviis lapse pettuse teel Eesti Vabariigist ära, seega on hagejaga suhtlemisel takistused. Kostja on seisukohal, et kulutused hagejale on tõendamata. Kostja on varasemalt pidevalt ostnud hagejale toiduaineid, riideid, jalatseid, mänguasju ja kandnud vabaaja veetmise kulusid, mille kohta kostjal kahjuks tõendid puuduvad. Kostja arvestuse järgi võib hageja ülalpidamiseks kuus kuluda 4 000 krooni ehk 255,65 eurot. Hageja ülalpidamisest on osa võtnud ka kostja vanemad.

Kostjal on ülalpidamiskohustus lisaks hageja suhtes ka oma poja AM suhtes. Poja ülalpidamise kohustuse osas on Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 08.02.2011 määrusega kinnitatud kompromissileping, mille kohaselt kostja tasub poja ülalpidamiseks 100 eurot kuus kvartaalsete maksetena.

Kostjal ei ole muud regulaarset kindlat sissetulekut peale töövõimetuspensioni. Arvestades kostja tegevusala on kostja tulud projektipõhised ning nende suurust ja laekumiste aega on raske ette hinnata. Vastavalt Maksuja Tolliameti tõendile oli kostja maksustatav tulu 2010 kokku 54 781 krooni, tulumaksu ning töötuskindlustusmakse kinnipidamisel sai kostja reaalselt 45 837 krooni. Arvestades asjaolu, et osaliselt olid kostja eelmise aasta tulud AS-ilt AK seotud kostja endise abikaasaga, siis kaob võimalus saada edaspidi tulu AS-ilt AK. Samuti oli kostja töötuna registreeritud ning sai töötu abiraha, abiraha maksmise periood on praeguseks lõppenud, viimane abiraha laekus juunis 2010.

Sügisel 2010 halvenes kostja teivis oluliselt. Aastaid tagasi toimunud trauma tagajärjel oli kostjal tekkinud pidevad terviseprobleemid ning pidev ravivajadus, mis aja jooksul on kulmineerunud. Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti Tallinna büroo 10.11.2010 otsusega on kostjal tuvastatud töövõime kaotus 80 % tähtajaga kuni XXX. Otsuse kohaselt tegi ekspertarst kindlaks, et kostja on töövõimeline eriliselt loodud tingimustel. Arvestades tervislikku seisundit ning töövõimekaotust, seab see piirangud kostjale tava tingimustes tööturul osalemiseks. Kostjale on määratud töövõimetuse perioodiks töövõimetuspension suuruses 195,96 eurot kuus, milline summa on kostja ainukeseks püsivaks sissetulekuks. Arvestades asjaolu, et kostja on vabakutseline, siis on

3 tal pensionile võimalikke lisanduvaid tulusid võimatu prognoosida. Seoses nimetatuga on kostja materiaalne olukord, loodetavasti ajutiselt, raske.

Kostja igakuised kulutused on alljärgnevad: eluasemekulu 40 eurot, sideja transpordikulu 30 eurot, kulutused toidule 170 eurot, ravikulud 20 eurot, muud vältimatud kulud 30 eurot, elatis poeg AM(sünd. XXXa.) ülalpidamiseks 100 eurot.

Käesoleval ajal aitab kostjal majanduslikult toime tulla kostja ema, kelle ülalpidamisel kostja sisuliselt on. Perekonnaseaduse § 102 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla miinimummäära. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lg 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Käesoleval juhul esinevad mõlemad viidatud alused ning elatise väljamõistmisel hagis esitatud määras kahjustaks nii kostja poja A kui ka kostja enda elementaarset ülalpidamist.

Arvestades eeltoodut on kostja võimeline tasuma hageja ülalpidamiseks igakuiselt 100 eurot, ehk enam kui ½ igakuisest töövõimetuspensionist. Kindlasti ei soovi kostja ülalpidamiskohustust eirata ja lapse suhtes hoolimatult käituda ning täiendavate vahendite tekkimisel on valmis vabatahtlikult makstava elatusraha suurust tõstma.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lg 1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 99 lg 2 alusel ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vastavalt PKS §-s 101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsus on kehtestanud kuupalga alammääraks 278,02 eurot, seega elatis ühele lapsele ei või olla alla 139,01 euro. PKS § 102 lg 1 alusel isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama § lg 2 järgi vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kohus on tuvastanud, et LM ema on HM ja isa PM(tlk 46). Puudub vaidlus selles, et hageja elab koos HM’iga. Kohus on tuvastanud lisaks, et kostja ei ole piisavalt hageja ülalpidamist toetanud ning perioodil märts 2009 – juuli 2010, vaid kolmel korral (tlk 47). Kostja oli töötuna arvel Eesti Töötukassas (tlk 62). Kostja ülalpidamisel on lisaks hagejale alaealine poeg AM(sünd. XXX a.), kelle ülalpidamiseks maksab kosta 100 eurot kuus kvartaalselt (tlk 172-174). Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti Tallinna büroo 10.11.2010 otsusega nr XXX on kostjal tuvastatud 80% töövõimekaotus kuni XXX ning kostja sissetulekuks on töövõimetuspension 195,96 eurot kuus (tlk 176-178). Vastavalt Maksuja Tolliameti tõendile oli kostja maksustatav tulu 2010.a. kokku 54 781

4 krooni, tulumaksu ning töötuskindlustusmakse kinnipidamisel sai kostja reaalselt 45 837 krooni (tlk 175).

Hageja palub kostjalt välja mõista elatise perioodi 12.08.2009-12.08.2010 eest 3 067,76 eurot, perioodi 12.08.2010-08.10.2010 ees 485,67 eurot ja alates 08.10.2010 igakuise elatise 255,65 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja tunnistab ülalpidamiskohutust, kuid ei ole seda võimeline täitma hagis esitatud määras. Kostja on võimeline tasuma hageja ülalpidamiseks igakuiselt 100 eurot kuus.

Nii uue kui vana perekonnaseaduse kohaselt tuleb elatis välja mõista arvestades lapse vajadusi ja kulutusi ning vanemate varalist seisu. Kohus on seisukohal, et kohtule esitatud tõendite kohaselt ei ole hageja kulutused tõendatud.

Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud kulud toidule, riietele ja rendile (tlk 101-169). Samas on kohus seisukohal, et riideid tuleb osta vastavalt vajadusele ja võimalustele ning kulutada laste riietele kuus keskmiselt 1085,70 krooni ehk 69,39 eurot on ülepaisutatud summa majanduslikult raskel ajal; kulutused riietele ja jalanõudele peavad olema mõistlikud. Kohtu hinnangul võiksid need kulud olla orienteeruvalt 31,96 eurot (500 krooni). Samuti ei ole kohus veendunud, et 7-aastase tütarlapse toidule kulub kuus 2019 krooni ehk 129,04 eurot. Esitatud tšekkidelt ei nähtu, kellele toitu on ostetud ning tõendamata on koolitoidu suurus, kohus peab põhjendatuks toidukulud 95,87 eurot (1 500 krooni) kuus. Kohus peab mõistlikuks, et koolile ja koolivahenditele kulub kuus keskmiselt 286 krooni ehk 18,28 eurot, juuksurile 100 krooni ehk 6,39 eurot, hügieenile ja voodipesule 64,2 krooni ehk 4,10 eurot, ujulale 297,60 krooni ehk 19,02 eurot muudele kuludele 50 krooni ehk 3,20 eurot. Kohus on seisukohal, et üle paisutatud on kulud raamatutele, mänguasjadele, arendamisele, kinole ja teatrile 615 krooni ehk 39,31 eurot kuus, kohus peab põhjendatuks 19,17 eurot (300 krooni) kuus. Tõendamata on kulu pikapäevaklassi tasule 2 418 krooni ehk 154,54 eurot. Hageja ema väitel on hageja ema töötu ning sissetulekuks on koondamisja töötukindlustushüvitis, seega jääb arusaamatuks, miks hageja peaks käima pikapäevaklassis ja seda veel sellises, mis maksab veerandi ema sissetulekust. Kohus peab nimetatud tasu põhjendamatuks. Tõendatud on rendikulu 475 inglise naela, mis on ligikaudu 551 eurot ehk hageja osa 275,50 eurot (tlk 163-169). Seega on lapse kulud 473,49 eurot.

Eeltoodust tulenevalt on küll tõendatud ja põhjendatud kulud hagejale, kuid tuleb arvesse võtta ka kostja varandusliku seisu, kostja teisi lapsi ning asjaolu, et kostja on töövõimetu. Kohtu hinnangul elatise määramisel tuleb arvestada asjaolu, et kostja oleks reaalselt võimeline temale pandud kohustust täitma. Antud juhul ei ole kostja võimeline tasuma hageja ülalpidamiseks 255,65 eurot kuus alates 12.08.2009. Kostja on töövõimetu ning arvestades kostja tegevusala; on kostja töö projektipõhine ning sissetulekud ebamäärased, tuleb ka arvestada, et kostja teine laps ei jääks vähem kindlustatuks, samuti tuleb arvestada, et kostjale jääks ka enda ülalpidamiseks vahendeid. Seega arvestades kostja sissetulekuid on kohus seisukohal, et on põhjendatud hageja ülalpidamiseks välja mõista igakuine elatis alla miinimummäära summas 100 eurot ning alates tagasiulatuvalt üks aasta enne hagi esitamist, seega alates 10.09.2009.a. kuni hageja täisealiseks saamiseni. PKS § 100 lg. 4 kohaselt elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Seega tuleb jooksva kuu elatis maksta hiljemalt kuu viiendal kuupäeval. Menetluskulud TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et mõistlik on jätta menetluskulud poolte endi kanda võrdsetes osades, kuna kostja on vastuses hagile märkinud, et tasub ja nõustub tasuma hagejatele elatist ning on soovinud suhelda ja teha koostööd hageja ema HMiga.

Taimi Kollom Kohtunik