2-09-35882/17 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-09-35882

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Katrin Saar Määruse tegemise aeg ja koht

28. september 2011.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-09-35882 Tsiviilasi SB hagi TB vastu rahalise hüvitise väljamõistmiseks Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja SB (isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Valli Murde (Advokaadibüroo Karl Saavo, elektronpost vmurde@gmail.com); Kostja TB (isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Alo Pormeister (Advokaadibüroo Sirel & Partnerid, elektronpost alo.pormeister@sirel.com). RESOLUTSIOON

1. Kinnitada SB ja TB vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:

1.1 TB kohustub tasuma SB temale kuuluva ühisvara osa eest hüvitist SB arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX Swedbankis summas (kolmkümmend üheksa tuhat viissada) eurot hiljemalt 20. septembriks 2013.a.

1.2 TB kohustub SB kasuks seadma punktis 1.1 sätestatud rahalise kohustuse täitmise tagamiseks hüpoteegi kümne (10) päeva jooksul kompromissi kinnitamise määruse jõustumisest. Kõik hüpoteegi seadmisega seotud kulud, s.h riigilõivud ja notari tasud, kohustub kandma SB.

1.3 Kompromissi sõlmimisega on kostja ja hageja ühisvara jagatud ning pooled kinnitavad, et ei oma teineteise vastu mistahes pretensioone ega nõudeid.

1.4 Pooled on kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

2. Lõpetada tsiviilasja menetlus seoses kompromissi kinnitamisega.

3. Vabastada SB menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest osaliselt, 1597,79 (üks tuhat viissada üheksakümmend seitse eurot ja 79 senti) euro ulatuses. Menetluskulude jaotus

4. Mõista SB välja riigi tuludesse menetluskulude katteks 1597,79 (üks tuhat viissada üheksakümmend seitse eurot ja 79 senti) eurot. See rahaline kohustus tuleb täita ühe aasta jooksul käesoleva lahendi jõustumisest. Selle nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist alates määruse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.

5. Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma lahendis ettenähtud tähtaja jooksul ning Justiitsministeerium või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutus võib lahendi

2-09-35882

sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud lahendis ettenähtud tähtaja jooksul (TsMS § 179 lg 4, 5, 6).

6. Riigituludesse välja mõistetud riigilõiv tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is, viitenumber 2900078444. Muud tasud tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is, viitenumber 2800049777. Maksekorraldusel selgituste lahtrisse tuleb märkida kohtu nimetus, tsiviilasja number, nõude sisu ning kui isik ei tasu kulu ise, siis isiku nimi, kelle eest tasumine toimub. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu viie (5) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud

SB esitas 22.07.2009.a Harju Maakohtule hagi TB vastu rahalise hüvitise väljamõistmiseks.

Pooled sõlmisid 20.09.2011.a kohtuistungil kompromissi. Pooled paluvad kompromiss kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse kompromissiga lõpetamise tagajärgedest. Pooled on kokku leppinud, et poolte menetluskulud käesolevas tsiviilasjas jäävad poolte endi kanda. Seoses kompromissi sõlmimisega palub hageja riigilõivust vabastamist. Kostja kohustub tasuma poole riigilõivust. Pooled vähendasid edasikaebeõigust viiele päevale.

Kohtu põhjendused

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.

TsMS § 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada.

Tulenevalt TsMS § 661 lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

2-09-35882

Tulenevalt TsMS § 168 lg 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

2. TsMS § 190 lg 4 sätestab, et kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbivaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Sama paragrahvi lg 7 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

06.01.2010.a määrusega rahuldas kohus hageja menetlusabi taotluse ning andis hagejale menetlusabi seoses hagiavalduselt tasumisele kuuluva riigilõivu summas 50 000 krooni (3195,58 euro) maksmisega ning võimaldas hagejal tasuda riigilõivu aasta jooksul menetlust lõpetava lahendi jõustumisest.

Kohus leiab, et kuivõrd pooled sõlmisid kompromissi, siis on põhjendatud jätta riigilõiv poole summa ulatuses, riigi tuludesse välja mõistmata ning hageja tuleb vabastada riigilõivu täies ulatuses riigituludesse tasumise kohustusest, so poole tasumisele kuuluva riigilõivu 1597,79 euro (s.o 25 000 krooni) ulatuses.

3. TsMS § 179 lg 1 menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 179 lg 5 ja 6 kohaselt kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates

15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Justiitsministeerium või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutus võib käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul. TsMS § 190 lg 7 kohaselt TsMS lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kuna pooled sõlmisid kompromissi, võimaldab kohus hagejal riigituludesse tasumisele kuuluv riigilõivu (s.o 1597,79 eurot) tasuda aasta jooksul käesoleva kohtulahendi jõustumisest. Tulenevalt TsMS § 177 lg 2 tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Katrin Saar kohtunik