2-10-23934/44 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Määruse tegemise aeg ja koht

26. september 2011.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-23934 Tsiviilasi AVhagi P OÜ vastu viivise saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AV(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja tehinguline esindaja KS Kostja P OÜ (registrikood XXX asukoht XXX) Kostja tehinguline esindaja RV Menetlustoimingu tegemise viis Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON

1. Kinnitada AVja P OÜ vahel sõlmitud kompromiss:

1.1 AVloobub täies ulatuses kõigist viivisenõuetest, mille ta tsiviilasjas nr 2-10- 23934 P OÜ vastu esitanud on (s.o kõigist käesolevas asjas veel lahendamata nõuetest) ega nõua P OÜ-lt oma menetluskulude väljamõistmist.

1.2 P OÜ tasub AVpunktis 1.1 nimetatud nõuetest loobumise eest kompromissisummana 5 500 (viis tuhat viissada) Ameerika Ühendriikide dollarit.

1.3 P OÜ maksab kogu kompromissisumma AV välja 30. novembriks 2011, kandes selle kolme osamaksega AV arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX Swedbank AS-is. Kompromissisumma tuleb välja maksta järgmiselt:

1.4 Lisaks kompromissisumma tasumisele maksab P OÜ 20. oktoobriks 2011 hagejale välja ka Harju Maakohtu poolt käesolevas tsiviilasjas 16.12.2010 tehtud otsusega P OÜ-lt väljamõistetud 7 454,08 eurot (116 631 Eesti krooni).

1.5 Kompromissis märgitud rahasumma tasumisega viivitamisel maksab P OÜ hagejale iga viivitatud päeva eest viivisena 0,07% tähtaegselt tasumata summast.

1.6 Kumbki pool kannab ise kõik menetluskulud, mis talle seoses käesoleva tsiviilasjaga tekkisid või tekivad. Muu hulgas jäävad P OÜ kanda ka Harju Maakohtu poolt käesolevas tsiviilasjas 16.12.2010 tehtud otsuse täitmiseks toimuva täitemenetluse kulud.

2. Lõpetada menetlus AVhagis P OÜ vastu viivise saamiseks.

3. Jätta rahuldamata AVtaotlus riigilõivu tagastamiseks. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud AVesitas 19.05.2010 hagi P OÜ vastu võlgnevuse ja viivise saamiseks. 16.12.2010 otsusega kohus rahuldas hagi. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 07.06.2011 otsusega Harju Maakohtu 16.12.2010 otsuse viiviste väljamõistmise ja menetluskulude kindlaksmääramise osas ja saatis asja nimetatud osas uueks läbivaatamiseks maakohtule. 21.09.2011 esitasid pooled kohtule kinnitamiseks kompromissi. Hageja palub tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust. Poolte kompromiss Pooled lepivad kokku, et AVloobub täies ulatuses kõigist viivisenõuetest, mille ta tsiviilasjas nr 2-10-23934 P OÜ vastu esitanud on (s.o kõigist käesolevas asjas veel lahendamata nõuetest) ega nõua P OÜ-lt oma menetluskulude väljamõistmist. P OÜ tasub AV punktis 1.1 nimetatud nõuetest loobumise eest kompromissisummana 5 500 Ameerika Ühendriikide dollarit. P OÜ maksab kogu kompromissisumma AV välja 30. novembriks 2011, kandes selle kolme osamaksega AV arvelduskontole Swedbank AS-is. Kompromissisumma tuleb välja maksta järgmiselt: 30.09.2011- 2000 USD; 31.10.2011 - 2000 USD; 30.11.2011 - 1500 USD. Lisaks kompromissisumma tasumisele maksab P OÜ 20. oktoobriks 2011 hagejale välja ka Harju Maakohtu poolt käesolevas tsiviilasjas 16.12.2010 tehtud otsusega P OÜ-lt väljamõistetud 7 454,08 eurot (116 631 Eesti krooni). Kompromissis märgitud rahasumma tasumisega viivitamisel maksab P OÜ hagejale iga viivitatud päeva eest viivisena 0,07% tähtaegselt tasumata summast. Kumbki pool kannab ise kõik menetluskulud, mis talle seoses käesoleva tsiviilasjaga tekkisid või tekivad. Muu hulgas jäävad P OÜ kanda ka Harju Maakohtu poolt käesolevas tsiviilasjas 16.12.2010 tehtud otsuse täitmiseks toimuva täitemenetluse kulud. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja tsiviilasjas kompromissis märgitud asjaoludel menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Kohus leidis Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg

1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Antud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ega riku avalikku huvi ja seda on võimalik täita.

Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja asja menetlus lõpetada. Hageja palub tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust. Hagi esitamisel tasus S OÜ hageja eest 19.05.2010 riigilõivu 12 500 krooni Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXXXXXX, viitenumbriga 2900072123, selgitusega „Riigilõiv AV hagilt (RLS par. 56 lg 1; hagihind EEK 115 648“. TsMS § 150 lg 3 kohaselt avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes tasutud riigilõivu.

Harju Maakohtu 16.12.2010 otsusega rahuldati hagi. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 07.06.2011 otsusega Harju Maakohtu 16.12.2010 otsuse viiviste väljamõistmise ja menetluskulude kindlaksmääramise osas ja saatis asja nimetatud osas uueks läbivaatamiseks maakohtule. Käesolevas asjas tegi nii esimese kui ka teise astme kohus pooltele ettepaneku kompromissi sõlmimiseks. TsMS § 150 lg 3 järgi tagastatakse üksnes selles kõrgemas kohtuastmes tasutud riigilõiv kuna pooled on jätnud kasutamata seadusandja võimaluse saavutada kompromiss ja sellega kaasnev 50% riigilõivu tagastamine juba esimeses kohtuastmes.

Käesolevas asjas jäi lahendamata viiviste väljamõistmise ja menetluskulude kindlaksmääramise küsimus. Põhivõlg, millelt on tasutud riigiõiv, on välja mõistetud kogu ulatuses ja selles osas on Harju Maakohtu16.12.2010 otsus jõustunud. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et viivisenõue ei ole lõivustatud. Seega tuleb hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivust tagastamiseks jätta rahuldamata. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on menetluskulude jaotuses kokku leppinud.

Viivi Villemson