2-10-45375/6 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-10-45375

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht

27. september 2011.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-10-45375 Tsiviilasi

K K hagi JZ’i vastu kahju hüvitamiseks Tsiviilasja hind

18 647,69 eurot Menetlustoiming kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad

- hageja: K K (isikukood xxx; elukoht xxx) - hageja lepinguline esindaja: NG(postiaadress XXX) - kostja: JZ (isikukood XXX; elukoht XXX) - kostja lepinguline esindaja: MSK (XXX) Eelistungi toimumise aeg

14. september 2011.a Eelistungil osalenud isikud

- hageja esindaja NG - kostja esindaja MSK RESOLUTSIOON

1. Kinnitada poolte vahel sõlmitud alljärgnev kompromiss:

1.1. Kostja hüvitab hagejale avariiga tekitatud kahju kahjustatud sõiduki poole maksumuse suuruses 7 670 eurot, hagejal seoses avariiga tekkinud kõrvalkulud suuruses 752 eurot ning ¼ hagi esitamisel tasutud riigilõivust summas 80 eurot, kokku 8 502 eurot hageja kontole.

1.2. Kompromissi punktis 1.1. nimetatud hüvitise kohustub kostja tasuma osade kaupa järgnevalt: 5 000 eurot hiljemalt kolme (3) päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse kättesaamisest ning alates 2011.a oktoobri kuust 200 eurot hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks kuni hüvitise summa täieliku tasumiseni.

1.3. Muud, peale kompromissi punktis 1.1. märgitud menetluskulud, jäävad poolte endi kanda.

2. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasjas nr 2-10-45375 menetlus.

3. Jätta rahuldamata hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks.

4. Vabastada hageja menetluskulude (riigilõivu) riigituludesse tasumise kohustusest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 190 lg 7 alusel.

5. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele ja Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumile.

Edasikaebamise kord

1. Käesoleva kohtumääruse peale ei saa edasi kaevata kompromissi kinnitavas ja asjas menetlust lõpetavas osas. Nimetatud osas jõustub määrus selle pooltele kättetoimetamisest.

2. Kohtumääruse resolutsiooni 3. punkti peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25,56 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-10-45375, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.

3. Eesti Vabariik rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu võib esitada määruse peale määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest osas, millega hageja otsustati vabastada menetluskulude (riigilõivu) riigituludesse tasumise kohustusest (määruse resolutsiooni punkt 4).

Kohtu selgitus seoses menetlusabi taotlemisega Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

2-10-45375

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK K K (hageja) esitas 20.09.2010.a Harju Maakohtule hagi JZ’i (kostja) vastu kahju summas

291 772,90 krooni hüvitamiseks.

Hageja vabastati 18.10.2010.a määrusega riigilõivu 25 000 krooni tasumisest ning määrati riigilõivu summas 5 000 krooni tasumine ositi, mille hageja on tasunud.

13.09.2011.a esitasid pooled kohtule taotluse kompromissilepingu kinnitamiseks, menetluse lõpetamiseks ning hagejale poole riigilõivu tagastamiseks. Kompromissilepingus kinnitavad pooled, et nad on teadlikud TsMS § 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kompromissi kinnitava kohtumääruse edasikaebamise õigusest kohtuvaidluse pooled loobuvad.

14.09.2011.a toimunud eelistungil otsustas kohus protokollilise määrusega poolte esitatud kompromiss vastu võtta, see kinnitada ning seoses kompromissi sõlmimisega lõpetada tsiviilasjas menetlus. Kohus selgitas istungil, et kompromissilepingus sisalduvat riigilõivu tagastamise taotlust kohus rahuldada ei saa, kuna hageja on saanud hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumiseks menetlusabi ning on vabastatud suuremas osas riigilõivu tasumisest. Veel selgitas kohus, et on küll valmis kohaldama TsMS § 190 lg-s 7 sätestatut, sama paragrahvi 4. lõikes sätestatu asemel. Kohtu selgitustest olenemata kinnitasid poolte esindajad, et kohtu seisukoht riigilõivu tagastamise taotluse osas ei mõjuta nende seisukohta kompromissi kinnitamise osas. Kohus teavitas menetlusosalisi, et vastav kirjalikult vormistatud määrus tehakse avalikult teatavaks Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja tsiviilkantselei kaudu 22.09.2011.a kell 15:00. Poolte esindajad palusid määruse edastada e-posti teel.

Kohus on 20.09.2011.a poolte esindajatele saadetud elektronkirjas teatanud, et on lahendi avaliku teatavakstegemise aega muutnud ning määrus tehakse avalikult teatavaks 27.09.2011.a kell 15:00 Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja tsiviilkantselei kaudu.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.

TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.

Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.

Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS §

430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada.

Kooskõlas TsMS § 173 lg-ga 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 1741 lg-st 1 määrab kohus asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Vastavalt TsMS § 168 lg-s 2 sätestatule kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud hageja, kui sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kokku leppinud, et muud, peale kompromissi punktis 1.1. märgitud menetluskulud, jäävad poolte endi kanda. Kohus on hageja 18.10.2010.a määrusega vabastanud riigilõivu 25 000 krooni tasumisest ning määrati riigilõivu summas 5 000 krooni tasumine ositi, mille hageja on tasunud järgnevalt: 01.11.2010.a summas 1 000 krooni (maksekorraldus nr 79), 10.12.2010.a summas

2 000 krooni (maksekorraldus nr 86) ja 12.12.2010.a summas 2 000 krooni (maksekorraldus nr 87). Hageja on 13.09.2011.a menetlusdokumendis taotlenud muu hulgas poole tema poolt tasutud riigilõivu tagastamist. Kohus jääb selles osas 14.09.2011.a toimunud eelistungil avaldatud seisukoha juurde, et hageja riigilõivu tagastamise taotlust kohus rahuldada ei saa, kuna hageja on saanud hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumiseks menetlusabi ning on vabastatud suuremas osas riigilõivu tasumisest. TsMS § 190 lg 7 kohaselt võib kohus sama paragrahvi lõigetes 3-6 nimetatud kohtulahendis mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul alust kohaldada TsMS § 190 lg-s 7 sätestatut ning vabastada hageja menetluskulude (riigilõivu summas 1 597,79 eurot) riigituludesse tasumise kohustusest. TsMS § 190 lg-s 7 sätestatu võimaldab kohtul esitatud asjaolude alusel otsustada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest vabastamise üle (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-56-10, p 9 ja 10). Kohtu hinnangul on menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest vabastamise mõjuvaks põhjuseks praegusel juhul kompromissi sõlmimine ning ka asjaolu, et hageja majanduslik seisund on hetkel selline, mis eeldatavalt ei võimalda tal menetluskulusid täiendavalt tasuda.

2-10-45375

TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus välistab poolte soovil määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub (kompromissi kinnitavas ja asjas menetlust lõpetavas osas) selle pooltele kättetoimetamisest. TsMS § 150 lg 8 kohaselt võib maakohtu või ringkonnakohtu riigilõivu või asja läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 64 eurot. Maakohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale, võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse (TsMS § 191 lg 1).

Indrek Parrest kohtunik