3-11-1996/7 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

k a Kohus

Kohtunik

Määruse tegemise aeg ja koh Haldusasja number Haldusasi Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusvorm

RESOLUTSIOON

1. Tagastada S.J`i kaeb

2. Määruse ärakiri saat Edasikaebamise kord: M Ringkonnakohtusse Tartu H kätteandmisest.

Asjaolud

02.09.2011 laekus kohtualluv kohtumajja S.J`i kaebus Viru R

Kaebusest nähtuvalt rakenda 06913000054 raames kriminaa kehtestati kaebajale ajavahem abikaasa V. J (kirjavahetus kehtestamine kaebaja abikaa kliinikus. Samuti on KrMS § ühiste laste psüühikale.

Kaebaja märgib, et Inimõigu sekkumist (muuseas pereelu p demokraatlikus ühiskonnas v demokraatlik, vaid seadusand ning muud õiguste ja vabadu

KOHTUMÄÄRUS e b u s e t a g a s t a m i s e k o h t a

Tartu Halduskohus

Mare Krull ht

26. september 2011.a, Jõhvi k 3-11-1996 S.Ji kaebus Viru Ringk tegevuse peale.

26. september 2011.a, Jõhvi

kirjalik menetlus bus Viru Ringkonnaprokuratuuri tegevuse ta kaebuse esitajale. Määruse peale on võimalik esitada m Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul, vuse korras Tallinna Halduskohtust Tartu Ringkonnaprokuratuuri tegevuse peale. as prokurör Margus Kurm kaebaja suhte almenetluse seadustiku (KrMS) §-st 1431 tule mikul alates 12.12.2007 kuni 17.03.2008 s ja telefonikõned). Kaebaja arvates teki asale närvivapustuse, mis fikseeriti ja diag § 1431 rakendamine avaldanud mõju kaebaj uste konventsiooni artikkel 8 lg-d 1 ja 2 puudutavasse kirjavahetusse sekkumist) üksne ajalik, mitte surve avaldamiseks. Kaebaja a dliku-, kohtu-, ja täitevvõimu lahususe põhi uste rikkumised tulenevad selle fundamentaa kohtumaja konnaprokuratuuri peale; määruskaebus tartu arvates määruse Halduskohtu Jõhvi s kriminaalasja nr enevat alust. Nimelt

8 suhtlemise keeld itas suhtlemiskeelu gnoositi Saksamaal a ja tema abikaasa

2 lubavad pereellu es juhul, kui see on arvates ei ole Eesti imõtteta politseiriik alse garantiide ning

demokraatliku ühiskonna ja demokraatliku riigi kohustuslike tingimuste rikkumisest ning sellele mitte vastamisest.

Kaebuse esitaja rõhutab, et tema perekonnale tekitati väga olulist mittevaralist kahju, mida saaks kasutada tervise taastamiseks või invaliidsuspensioni väljamaksmiseks vastavalt Saksamaa elutingimustele, normidele ja seadustele. Laste psüühikale tekitatud kahju suurust oskab hinnata kaebaja abikaasa.

Kuna tulenevalt KrMS §-st 1431 rakendati kaebaja suhtes kirjavahetuse ja telefonikõnede keeldu, siis ei saanud suhelda ka oma ema Faina Jerinaga. Kaebaja arvates tegemist Tristan Ploomile antud ametiseisundi kuritarvitamisega, sest kaebaja ema korteri läbiotsimisel korterist narkootilisi aineid ei leitud. Kaebaja arvates keelati tal põhjendamatult emaga suhtlemine ära, sest keelu kohaldamisel ei lähtutud seaduslikkuse põhimõttest ja demokraatliku ühiskonna vajadustest. Põhjendamatu kahtlus ema suhtes vajutab pitseri ema ausale ja heale nimele ning seetõttu tuleb hüvitada ka emale tekkinud kahju ja kompensatsioon määrata lähtuvalt Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast ning pretsedendi normidest.

Kaebaja põhjendab oma kaebuse esitamist riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 15 lg-ga 1, mille kohaselt isik võib nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. Kaebaja arvates tuleb antud sätet kohaldada just seetõttu, et eeluurimisel prokurör ja kohtunik sõltuvad väliselt ühest ja samast jõustruktuurist (Justiitsministeeriumist) ja on selle järelevalve all.

Kaebaja märgib, et prokuröri toimingute üle järelevalve teostamisega tegeleb eeluurimiskohtunik, kes peab vastama Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 146 tulenevale kohustuslikule võimude lahususe põhimõttele, kuid Eestis see põhimõte ei eksisteeri.

Kaebaja arvates puudub Viru kohtul pädevus käesoleva vaidluse läbivaatamiseks. Koos kaebusega esitas kaebaja kohtule riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse.

Kohtu seisukoht

Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 11 lg 31 p 5 sätestab, et halduskohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale juhul, kui kaebuse või protesti esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud.

Riigikohus on nimetatud sätte sisustamisel 15.05.2008.a määruses asjas 3-3-1-9-08 leidnud, et kohus võib kaebuse üldjuhul tagastada üksnes siis, kui kaevatav haldusakt või toiming ei saa ilmselgelt rikkuda kaebaja õigusi ega piirata tema vabadusi.

HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi.

Kaebusest on arusaadav, et S.J on vaidlustab Viru Ringkonnaprokuratuuri tegevust halduskohtus põhjusel, et Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurörid M. Kurm ja Tristan Ploom rakendasid kohtueelses menetluses KrMS § 1431 lg 1 p-st 2 tulenevat kirjavahetuse ja telefoni kasutamise õiguse keeldu. Nimelt kehtestati kaebajale ajavahemikul alates 12.12.2007 kuni

17.03.2008 suhtlemise keeld abikaasa V. J (kirjavahetus ja telefonikõned). Kaebaja arvates tekitas suhtlemiskeelu kehtestamine kaebaja abikaasale närvivapustuse. Samuti on põhjendamatu suhtlemise keeld kahjustanud ema ausat ja head nime. Tulenevalt eeltoodust taotleb S.J tema abikaasale, lastele ja emale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist

Kohus on seisukohal, et S.J`il puudub kriminaalasja nr 06913000054 raames KrMS §-st 1431 tuleneva mistahes suhtlemise keelu rakendamisega kaebaja abikaasale, lastele ja emale tekkinud väidetava kahju hüvitamiseks kaebeõigus. Väidetavalt on mistahes suhtlemiskeelu rakendamine põhjustanud raske tervisrikke kaebaja abikaasale, samuti mõjunud nende ühiste laste psüühikale ja kahjustanud kaebaja ema ausat nime. Kaebusest ei nähtu, et oleks rikutud kaebaja õigusi. Kohus selgitab, et isikul õigus kohtusse pöörduda oma õiguste kaitseks, kuid mitte teiste isikute huvide kaitseks. Kui kaebuse esitaja abikaasa või ema leiab, et on rikutud nende õigusi, on neil võimalus esitada kohtusse põhistatud kaebus ja kaitsta oma õigusi. Antud juhul ei ole S.J`il õigust kohtusse pöörduda.

Lähtudes eeltoodust ning juhindudes HKMS § 11 lg 31 p-st 5 tagastab kohus S.J`ile tema kaebuse.

Mare Krull kohtunik