2-11-15968/4 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL T a g a s e l j a o t s u s

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 22.september 2011.a. Põlva kohtumaja, Võru tn.12, Põlva Tsiviilasja number 2-11-15968 Tsiviilasi

E. P. E. P. elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: E. P. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx xxxxx Seaduslik esindaja: V. M. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx xxxxx xxxxx xxxx E-post: i Kostja: E. P. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx x-xx xxxxx , xxxxx xxxxxxx Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Välja mõista E. P. elatis alaealisele lapsele E. P. (isikukood xxxxxxxxxxx) alates 01.veebruarist 2011 igakuiselt 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot 01 senti, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuni E. P. saamiseni 04.aprillil 2024.a.

2.Elatis tuleb kanda E. P. nr 10010617141015 SEB Pangas, selgitus – elatis.

3.Tunnistada tagaseljaotsus viivitamata täidetavaks.

4.Jätta menetluskulud kostja kanda.

Edasikaebamise kord TsMS §-de 420 lg 1 ja 415 lg 1 alusel

Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul

2 (3) oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Hageja nõue ja selle põhjendused

Hagiavalduse kohaselt on E. P. V. M. kooselust xx.xx.xxxx poeg E. P. , isikukood xxxxxxxxxxx, mille kohta on 10.04.2006 aastal väljastatud sünnitunnistus nr CL 0310113. E.

P. oma ema V. M. (hageja esindaja) juures ja on tema ülalpidamisel. Kostja on sõlminud 29.01.2010 hageja esindajaga kirjaliku kokkuleppe elatise maksmiseks, kuid ei ole sellest alates 01.02.2011 kinni pidanud ja seega ei ole lapse kasvatamiseks ja hooldamiseks lapse huve arvestatavas määras raha andnud. Hageja esindaja on juhtinud kostja tähelepanu elatisraha maksmise kohustusele, kuid kostja ei ole sellele reageerinud. Seetõttu pöördus hageja 07.04.2011 elatise nõudega kohtu poole, nõudes elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates 01.veebruarist 2011 139,01 eurot kalendrikuus, s.o. pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Hageja on taotlenud ka esialgse õiguskaitse abinõuna kostja kohustamist maksma elatist seaduses sätestatud miinimumi ulatuses alates hagiavalduse esitamisest.

Kostja vastuväited

Kostjale on hagimaterjalid ja kohtu määrus tsiviilasja menetlusse võtmise kohta isiklikult kätte toimetatud 3.mail 2011 (tl.13). Kostja ei ole hagile kohtu poolt antud tähtaja, s.o. 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest kohtu poolt nõutud vastust andnud.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused

Alates 01.07.2010 kehtiva perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist saama õigustatud isikuks laps, seega on hagiavalduses õigesti märgitud hagejana alaealine E. P. , kuid kuna tal puudub tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 202 lg 2 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 tsiviilkohtumenetlusteovõime, esindab teda PKS § 120 lg 1 alusel tsiviilkohtumenetluses tema ema V. M. .

Kohus leiab, et hagi on võimalik tagaseljaotsusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

407 lõigete 1 ja 3 alusel rahuldada, sest kostja, kellele kohus on asja menetlusse võtmise määruses (tl.1-2) määranud hagile vastamise tähtaja ning on selgitatud vastamata jätmise tagajärgi, ei ole hagile vastanud. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha TsMS §-s 407 lg 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. Tulenevalt TsMS § 444 lg 4 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa või piirduda põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Elatise väljamõistmisel juhindub kohus alates 01.07.2010 kehtiva perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96, 97, 100, 101 ja 108.

3 (3) PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased, PKS § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps ülalpidamist saama õigustatud isikuks. PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis), lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt PKS § 101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Osundatud paragrahvi 2.lõike järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrusega nr.90 (muudetud 23.08.2011.a. määrusega nr.118 seoses euro kasutusevõtmisega) on töötasu alammäär 2011.a. 278,02 eurot. PKS § 108 alusel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

Sünnitunnistusega (tl.9) on tõendatud, et E. P. sündinud x.xxxxxxxx xxxx.a. ning tema vanemad on E. P. V. M. .

Kuna kostja ei ole hagile vastuväiteid esitanud, tuleb temalt vastavalt hagiavalduses taotletule

E. P. alates 01.veebruarist 2011 elatis välja mõista PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras, s.o. 139,01 eurot kuus. Elatise maksmise kohustus on vanemal kuni lapse täisealiseks saamiseni või kui laps täisealiseks saanuna jätkab põhivõi keskhariduse omandamist, siis PKS § 97 p 2 alusel ka nimetatud hariduse omandamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Kohtu poolt väljamõistetud elatist tuleb suurendada, kui muutub töötasu alammäär, selliselt, et elatis oleks pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära.

Hagi tagamise korras on kostja E. P. kohustatud maksma tsiviilasja menetluse ajal alates hagi esitamisest, s.o 7.aprillist 2011 iga kuu 30.kuupäevaks E. P. elatist PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummääras ,s.o. 139,01 eurot kuus. Kui kostja on nimetatud kohustust täitnud, siis on tema tagasiulatuv elatise maksmise kohustus makstud elatise summa võrra väiksem.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb käesolevas asjas menetluskulud jätta täielikult kostja kanda. RLS § 22 lg 1 p 2 alusel ei võeta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. Kui hagejal esineb seoses hagi esitamisega menetluskulusid, tuleb avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks vastavalt TsMS § 174 lg 1 esitada kohtulahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi (s.o. käesoleva kohtulahendi) jõustumisest.

Epp Tombak

Kohtunik