2-11-19120/3 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL T a g a s e l j a o t s u s

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Epp Tombak Otsuse tegemise aeg ja koht 22.september 2011.a. Põlva kohtumaja, Võru tn.12, Põlva Tsiviilasja number 2-11-19120 Tsiviilasi J. T. N. T. esindaja I. N. T. T. lastele elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hagejad: 1) J. T. xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx x-xx xxxxxxxxx xxxx, xxxxxxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx 2) N. T. xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx x-xx xxxxxxxxx xxxx, xxxxxxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx Seaduslik esindaja: I. N. xxxxxxxxxxxx xxxxxxxx x-xx xxxxxxxxx xxxx, xxxxxxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx Kostja: T. T. xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx xxxxxxxxx xxxx, xxxxxxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1.Välja mõista T. T. alates 01.detsembrist 2010 kuni 22.septembrini 2011 elatis alaealistele lastele J. T. xxxxxxxxxxx) ja N. T. xxxxxxxxxxx) ühekordse summana kaks tuhat kolmsada kümme (2310) eurot 90 senti.

2.Välja mõista T. T. 23.septembrist 2011 igakuiselt elatis J. T. kolmkümmend üheksa (139) eurot 1 sent, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuni J. T. saamiseni x.xxxxxx xxxx.x. .Välja mõista T. T. 23.septembrist 2011 igakuiselt elatis N. T. kolmkümmend üheksa (139) eurot 1 sent, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuni N. T. saamiseni x.xxxxxxxxx xxxx.x. .Lastele väljamõistetud elatis kanda nende seadusliku esindaja I. N. nr 1101724268, AS Swedbank ,selgitus – elatis lapsele.

5.Tunnistada tagaseljaotsus viivitamata täidetavaks.

6.Jätta menetluskulud kostja kanda.

2 (4)

Edasikaebamise kord TsMS §-de 420 lg 1 ja 415 lg 1 alusel

Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Hageja nõue ja selle põhjendused

Hagiavalduse kohaselt on kostja T. T. .xx.xxxx.x. lapse J. T. xx.xx.xxxx.x. lapse N. T. . Kostja elab oma vanemate juures ja ei ole lapsi piisavalt toetanud alates 2010.a. detsembrikuust. 2011.a. jaanuarist kuni märtsini elas kostja küll koos lastega, kuid selle aja jooksul andis ta laste ülalpidamiseks 315 eurot ja maksis küttepuude eest 80 eurot. Neil asjaoludel taotleb laste seaduslik esindajanende ema I. N. elatise väljamõistmist miinimumsummas alates 01.12.2010.

Kostja vastuväited

Kostjale on hagimaterjalid ja kohtu määrus tsiviilasja menetlusse võtmise kohta isiklikult kätte toimetatud 21.mail 2011 (tl.11). Kostja ei ole hagile kohtu poolt antud tähtaja – 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest, kirjalikult vastanud.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused

Alates 01.07.2010 kehtiva perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist saama õigustatud isikuks laps, seega tuleb alaealised J. ja N. T. hagejateks, kuid kuna neil puudub tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 202 lg 2 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 tsiviilkohtumenetlusteovõime, esindab neid PKS § 120 lg 1 alusel tsiviilkohtumenetluses nende ema I. N. leiab, et hagi on võimalik tagaseljaotsusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõigete 1 ja 3 alusel rahuldada, sest kostja, kellele kohus on asja menetlusse võtmise määruses määranud hagile vastamise tähtaja ning on selgitatud vastamata jätmise tagajärgi, ei ole hagile vastanud ning hageja on 09.septembril 2011 esitanud kohtule taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha TsMS §-s 407 lg 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. Tulenevalt TsMS § 444 lg 4 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa või piirduda põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Elatise väljamõistmisel alaealistele lastele juhindub kohus alates 01.07.2010 kehtiva perekonnaseaduse (PKS) §-de 96 ja 97 p 1, sätetest, mille kohaselt on ülalpidamist kohustatud

3 (4) andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ning alaealine laps on ülalpidamist saama õigustatud isikuks.

Tulenevalt PKS § 100 lõigetest 1 ja 2 antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Osundatud paragrahvi 2.lõike järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrusega nr.90 (muudetud 23.08.2011.a. määrusega nr.118 seoses euro kasutusevõtmisega) on töötasu alammäär 2011.a. 278,02 eurot. PKS § 108 alusel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

PKS § 120 lg 1 sätestab, et hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja, lg 4 alusel ei välista vanemate ühine hooldusõigus last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. Seega, kuigi hagi on esitatud laste teise vanema, ehk nende seadusliku esindaja poolt, tuleb elatis välja mõista lastele.

Sünnitunnistustega (tl.7, 8) on tõendatud, et T. T. xx.xx.xxxx.x. lapse N. T. 02.xx.xxxx.x. lapse J. T. . Nimetatud laste ema on I. N. elavad emaga samal aadressil (tl.4). Hagiavalduses on taotletud elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt 1.detsembrist 2010. Kohus mõistab tagasiulatuvalt elatise välja kuni 22.septembrini 2011. Kuivõrd 1.jaanuarist 2011 kehtib Eesti Vabariigis rahaühikuna euro (EUR), mõistetakse elatis ka 2010.a. detsembrikuu eest välja eurodes. Tagasiulatuvalt väljamõistetavast elatise summast tuleb maha arvata summad, mida hageja on hagiavalduses märkinud kostja poolt jaanuarist – märtsini 2011 lastele antud toetusena (kokku 395 eurot). Seega kujuneb tagasiulatuvalt väljamõistmisele kuuluvaks elatise suuruseks 2310,90 eurot [ 9 x 278,02 = 2502,18 + 203,72 (elatis 1.- 22.09.11) = 2705,90 – 395 (kostja poolt antud elatis) = 2310,90].

I. N. hagiavalduses taotlenud, et elatis kantakse tema pangakontole. Arvestades, et lapse hooldusõigus hõlmab ka varahooldust ning elatis on vajalik lastele ülalpidamise kindlustamiseks, on põhjendatud elatise kandmine lapsi kasvatava vanema pangakontole.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb käesolevas asjas menetluskulud jätta täielikult kostja kanda. RLS § 22 lg 1 p 2 alusel ei võeta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. Kui hagejal esineb seoses hagi esitamisega menetluskulusid, tuleb avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks vastavalt TsMS § 174 lg 1 esitada kohtulahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi (s.o. käesoleva kohtulahendi) jõustumisest.

Epp Tombak

Kohtunik

4 (4)