2-11-28035/14 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

1 Tsiviilasi nr 2-11-28035

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Annemarie Gerassimov Otsuse tegemise aeg ja koht 23.september 2011.a.; Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-28035 Tsiviilasi KÜ X hagi M. R. vastu võlgnevuse nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Korteriühistu X (registrikood xxxxxxxx; asukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx); Hageja lepinguline esindaja: J. S. (elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post: x); Kostja: M. R. (isikukood xxxxxxxxxxx; eluk. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) .

Menetlusvorm kirjalik menetlus.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista kostjalt M. R. hageja KÜ X kasuks võlgnevus summas 1247,11 (üks tuhat kakssada nelikümmend seitse eurot ja 11 senti) eurot. 3. Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis protsendina põhinõudest (1199,67 eurot) alates hagi esitamisest 16.06.2011.a kuni põhinõude täitmiseni KÜS § 7 lg 4 sätestatud määras (0,07 % maksmata summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest).

2 4. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus ja kindlaks määramine

1. Menetluskulud jätta kostja M. R. kanda. 2. Välja mõista kostjalt M. R. hageja KÜ X kasuks menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 255,64 eurot ning postikulu summas 3,55 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.

ASJAOLUD Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

Hagiavalduse kohaselt on hageja KÜ X esitanud hagi M. R. vastu tasumata maksete nõudes.

Kostjale kuulub xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-x korteriomand. Majas on moodustatud korteriühistu X. Kostja on korteriühistu liige. Hageja ostab elamu majandamiseks vajalikke kommunaalteenuseid OÜ-lt X (soojavarustus), Ühismajandamise OÜ-lt (veevarustus ja kanalisatsioon), AS xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (jäätmevedu) ja xxxxxxxxxxxxx, tagades s.h kostjale kuuluva korteri kommunaalteenustega varustatuse. Hageja on elamu remondiks võtnud pangalaenu, mille tasumine toimub KÜ liikmetelt kogutavate maksetega. Lisaks maksavad korteriühistu liikmed hooldusteenuse ja muude elamu ühise majandamisega seotud kulude eest. Kostja ei ole hagejale tasunud majandamiskulude eest. 16.06.2011.a seisuga on hagejale tasumata 1199,67 eurot.

MENETLUSE KÄIK

Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks TsMS § 322 lg 1 alusel, milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva teatisega dokumentide kättetoimetamise kohta (tl 42). Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3

Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud ning hageja on kohtule esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele.

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses.

Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavaldusele ärakirjadena lisatud tõenditega: kinnistusregistri väljavõte , millelt nähtub, et kostja on xxxxxxx-x korteriomandi omanik (tl 21); arve nr 20 10.04.2010.a summas 143,29 eurot, võlg 43,29 eurot (tl 22); arve nr 28 10.05.2010.a summas 119,45 eurot (tl 23); arve nr 86 10.12.2010.a summas 176,97 eurot (tl 24); arve nr 95 10.01.2011.a summas 211,93 eurot (tl 25); arve nr 4 10.02.2011.a summas 176,01 eurot (tl 26); arve nr 13 10.03.2011.a summas 189,88 eurot (tl 27); arve nr 22 10.04.2011.a summas 176,50 eurot (tl 28); arve nr 31 10.05.2011.a summas 105,64 eurot (tl 29); nõue kostjale võlnevuse tasumiseks 20.04.2011.a (tl 30); KÜ X põhikiri (tl 31-34); KÜ X üldkoosoleku protokoll 19.05.2010.a, viivise suurus 0,07% (tl 35); viiviste arvestamise tablel 16.06.2011 seisuga (tl 36).

Kohus on seisukohal, et hagi rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks on VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 ning KÜS § 13 lg 4; § 151 lg 1.

VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. KÜS § 13 lg 4 kohaselt korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskuludeks korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ning remondiks ja tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ning ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu. KÜS § 7 lg 4 kohaselt võib korteriühistu juhatus majandamiskulude maksmisega viivitamisel nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule

4 järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. TsMS §-st 367 tulenevalt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1; KÜS § 7 lg 4; § 13 lg 4; § 15¹ lg 1 ning TsMS § 367 rahuldab kohus KÜ X hagi M. R. vastu võlgnevuse nõudes.

Menetluskulud

TsMS §173 lg 1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud menetluskulude kostjalt väljamõistmist.

Kooskõlas TsMS § 1741 esitas hageja taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Hageja menetluskulud on järgmised: maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 47,93 eurot, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 207,71 eurot ning postikulu summas 3,55 eurot.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on kohtukuluks riigilõiv. TsMS § 144 p 2 kohaselt on menetlusosalise postikulu, mis on kantud seoses menetlusega kohtuväline kulu.

Seega tuleb kostjalt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv 255,64 eurot ning postikulu summas 3,55 eurot, kogusummas 259,19 eurot.

Annemarie Gerassimov kohtunik