2-10-65392/19 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-10-65392 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23.09.2011, Tallinn Kohtukoosseis Eesistuja Margo Klaar, liikmed Ele Liiv ja Ülle Jänes Tsiviilasi L K hagi R R vastu isaduse tuvastamiseks ja elatise ning kahju väljamõistmiseks ja R K hagi R R vastu elatise saamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 2 289 eurot Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 28.03.2011 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik R R apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: R K (isikuood: XXXXXXXXXXX, elukoht: XXXXX XXXXX , XXXXX XXX, XXXX XX XXXX XX ) Hageja: L K (isikukood: XXXXXXXX, elukoht: XXXX XXXX, XXX XX-XX) Kostja: R R (isikukood: XXXXXXXXXX elukoht: XXXX XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXX XX)

RESOLUTSIOON 1. Tühistada Pärnu Maakohtu 28.03.2011 otsus elatise väljamõistmise osas ja teha tühistatud osas uus otsus. 2. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata. 3. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Kohtuotsuse resolutsioon 1. Rahuldada L K hagi R R vastu ja R K hagi R R vastu rahuldada osaliselt.

2 2. Tuvastada R K (isikukood: XXXXXXXX, sünd on registreeritud XX.XX.XXXX XXXXXX,XXX XX) põlvnemine R R isikukood (XXXXXXXXX) ja kanda R R R K sünniakti isana. 3. Välja mõista R R R K kasuks alates 22.12.2010 kuni R K täisealiseks saamiseni (XX.XX.XXXX) elatis 139 eurot (2 175 krooni) kuus. Elatis tuleb maksta L K. 4. Välja mõista R R L K kasuks 874,36 eurot. 5. Välja mõista R R R K kasuks 793,64 eurot. Elatise võlg kuulub väljamaksmisele L K.

Menetluskulude jaotus Maakohtus kantud menetluskulud jätta R R ja L K enda kanda. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta R R kanda.

TsMS § 174 lg 1 järgi on menetlusosalisel õigus taotleda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused 22.12.2010 esitas L K Pärnu Maakohtule hagi R R vastu, milles taotles R K põlvnemise tuvastamist R R ja kostjalt R K ülalpidamiseks igakuise elatise 200 eurot väljamõistmist ning elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt ühe aasta eest.

Hageja ja kostja kooselust on XX.XX.XXXX sündinud poeg R K. Lapse sünni ajal oli poolte kooselu heitlik ning R R ei nõustunud last oma nimele võtma. 1996. aastal poolte kooselu lõppes ning sellest alates ei ole kostja pojale elatist andnud. Poolte kooselust 09.11.1992 sündinud poega R R ei ole kostja samuti vabatahtlikult toetanud, mistõttu oli hageja sunnitud kolmel korral kohtusse pöörduma.

Kostja vastuväited Pärast DNA uuringu teostamist ei vaielnud kostja põlvnemise tuvastamisele vastu. Kostja tunnistas kohustust lapsele ülalpidamist anda, kuid leidis, et hageja poolt esitatud 200 euro suurune elatise nõue ei ole põhjendatud nii lapse vajadustest kui kostja võimalustest lähtuvalt. Arvestades kostja sissetulekut (XXX,XX eurot kuus) ja tema kohustusi teiste laste ees (Pärnu Maakohtu 09.06.2008 otsusega väljamõistetud elatise võlgnevus L K ees, Pärnu Maakohtu 23.05.2008 otsusega väljamõistetud elatis M T kasuks XX.XX.XXX sündinud poeg R ülalpidamiseks, Pärnu Maakohtu 31.01.2011 määrusega sõlmitud kompromiss R R õpingute ajal elatise andmiseks), ei ole tal reaalselt võimalik R K ülalpidamiseks maksta rohkem kui 40-50

3 eurot kuus. Alates oktoobrist 2011, kui Pärnu Maakohtu otsuse nr 2-08-13632 täitmisel tekkinud elatise võlgnevus saab tasutud, on kostjal võimalik R K maksta ülalpidamist 100 eurot kuus.

Kostja ei pidanud põhjendatuks tagaiulatuvalt esitatud elatise nõuet, kuigi Riigikohus otsuses nr 3-2-1-36-08 on asunud seisukohale, et lapse isast põlvnemise tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini. Poolte vahel on kogu aeg olnud küsimus, kes on R isa.

Maakohtu otsuse põhjendused 28.03.2011 otsusega rahuldas Pärnu Maakohus hagi osaliselt ja luges tuvastatuks R K põlvnemine R R ja mõistis välja alates 27.05.2010 R R L K kasuks igakuise elatise 139 eurot R K ülalpidamiseks alates hagi esitamisest, s.o 22.12.2010 kuni R K täisealisuseni või kui R K jätkab õpinguid keskhariduse omandamisel gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis õpingute lõpuni ning tagasiulatuvalt elatise ühe aasta eest 1 668 eurot.

R K põlvnemine R R on tõendatud 28.02.2011 uuringuaktiga nr 11U-KD0037. Pärast DNA analüüsi tulemuste saamist kostja isadust ei vaidlustanud. Kohtu hinnangul puudusid selleks objektiivsed põhjused ka varem. Pooled elasid koos enne R sündi, sünni ajal ja ka pärast seda.

R K põlvneb R R ja on sünnist alates õigustatud oma isalt ülalpidamist saama. Seega on põhjendatud ja seaduslik hageja nõue kostjalt R kasuks ülalpidamise väljamõistmiseks ka tagasiulatuvalt.

Põhjendamatu on kostja taotlus maksta R Kile elatist 50-60 eurot kuus ja kui varasem elatise võlg makstud saab, siis 100 eurot kuus. Kohus ei tuvastanud põhjusi, millised võimaldaksid kostjalt väljamõistetavat elatist vähendada alla seaduses sätestatud alammäära. Mõjuvaks põhjuseks ei ole asjaolu, et R R ülalpidamiskohustuse mittenõuetekohase täitmise tõttu on kostjal tekkinud elatise võlgnevus ja kohtutäitur teeb igakuiselt kinnipidamisi tema palgast. Kostja on töövõimeline isik, kes omab alalist töökohta. R R andvat kostja ülalpidamist vastavalt lapse emaga sõlmitud igakordsele kokkuleppele. Seega ei ole tõendatud, et seaduses ettenähtud ulatuses elatise väljamõistmise korral R K kasuks osutuks R R vähem kindlustatuks.

Kohus leidis, et hageja poolt esitatud elatise nõue summas 200 eurot ei ole küllaldaselt põhjendatud ja hageja poolt kirjeldatud kulud R ülalpidamiseks ei anna alust sellises suuruses elatise väljamõistmiseks. Kohus ei näinud mõjuvaid põhjusi kostjalt elatise väljamõistmiseks seaduses ettenähtust väiksemas ulatuses, kuid kostja majanduslikku olukorda kirjeldavatest tõenditest lähtuvalt puudub alus seda teha ka oluliselt suuremas ulatuses. Kohus leidis, et R R tuleb R K ülalpidamiseks välja mõista 139 eurot kuus alates elatise hagi esitamisest (22.12.2010) kuni R täisealisuseni või kui R täisealiseks saamisel jätkab keskhariduse omandamist gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis õpingute lõpuni. Samuti tuleb R R välja mõista R K ülalpidamiseks tagasiulatuvalt elatis ühe aasta eest summas 1 668 eurot.

Apellatsioonkaebus Kostja R R palub maakohtu otsus tühistada osaliselt ja teha uue otsuse, millega jätta rahuldamata L K nõue elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt ning määrata R K ülalpidamiseks väljamõistetud igakuise elatise suuruseks 70 eurot.

Apellant on seisukohal, et elatise saab välja mõista alates hagi esitamisest. Perekonnaseadus näeb küll ette, et vanema ja lapse vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras, kuid ei sätesta sõnaselgelt, mis ajast alates need

4 õigused ja kohustused tekivad. Riigikohus otsuses nr 3-2-1-36-08 leiab, et lapse isast põlvnemise tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini, kuid eeltoodu ei tähenda aga seda, et vanemalt, kellest põlvnemine kohtus tuvastati, saab ülalpidamist nõuda tagasiulatuvalt alates lapse sünnist. Kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise üldjuhul välja alates hagi esitamisest ja erandina ka aasta eest enne hagi esitamist. Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-14-08 kohaselt kui elatis mõistetakse välja tagaiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist, peab kohus tegema muu hulgas kindlaks, millisest kuupäevast alates tuleb elatis välja mõista. Kohus seda teinud ei ole.

Maakohtu otsus paneb apellandi raskesse majanduslikku olukorda ning põhjustab elatise võla tekkimise. Kohus on jätnud põhjendamatult tähelepanuta apellandi põhjendused, miks on asjakohane mõista elatis välja alla miinimummäära. Apellandi igakuine töötasu on XXX,XX eurot, millest peetakse kinni maksud 7,79 eurot ja elatise võlgnevus 139,01 eurot. Seega jääb väljamakstavaks töötasuks XXX,XX eurot. Sellest summast on apellant tasunud Pärnu Maakohtu 23.05.2008 otsusega nr 2-08-14680 välja mõistetud elatist M T kasuks poeg R ülalpidamiseks ning Pärnu Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-10-65390 on apellandilt välja mõistetud elatis R R kasuks.

Riigikohus on otsuses nr 1-2-3-127-09 asunud seisukohale, et elatise suuruse määramisel tuleb muuhulgas arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise, kuid see ei tähenda, et elatise suuruse määramisel ei tuleks arvestada elatist maksma kohustatud vanema objektiivset varalist seisundit. Apellant ei ole töövõimetu, kuid arvestades olukorda majanduses ja tööturul, ei ole tasuvama töö leidmine osutunud siiani võimalikuks. Seetõttu taotleb apellant elatise määramist alla seaduses ettenähtud miinimummäära summas 70 eurot kuus.

Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja apellatsioonkaebusega, leiab, et maakohtu otsus tuleb elatise väljamõistmise osas tühistada TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi seoses materiaalõiguse normide olulise rikkumisega. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus.

Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi maakohtu otsust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, seega osas, milles maakohus mõistis välja elatise ja kahju seoses ülalpidamiskohustuse täitmata jätmisega.

Alates 01.07.2010 kehtiv PKS § 210 lg 1 sätestab, et käesolev seadus laieneb kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks ja lg 2 järgi tuleb asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldada asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. See tähendab, et maakohus pidi 28.03.2011 otsust tehes kohaldamata alates 01.07.2010 kehtivat perekonnaseadust.

Varemkehtinud perekonnaseadusest erinevalt ei näe kehtiv perekonnaseadus ette võimalust, et alaealise lapse ülalpidamiseks vajalik elatis mõistetaks välja alaealise lapse teise vanema kasuks.

5 Kehtiva perekonnaseaduse kohaselt saab elatisenõude oma vanema suhtes esitada alaealine laps ise, kes elatise vaidluses saab tegutseda oma seadusliku esindaja (teise vanema) kaudu. Kuna L K esitas elatise nõudes hagi uue perekonnaseaduse kehtivuse ajal ja maakohus tegi oma otsuse ja ringkonnakohus lahendab kaebust uue seaduse kehtivuse ajal, siis tuleb lähtuda selles seaduses sätestatust. Tsiviilasja toimiku materjalidest saab järeldada, et L K, kes on alaealise lapse seaduslik esindaja, soovis elatishagi esitada selliselt, et selle saaks praegu kehtiva õiguse kohaselt rahuldada. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et L K tegelik tahe oli esitada elatishagi selliselt, et elatis mõistetaks välja mitte tema, vaid alaealise lapse kasuks. Eespooltoodust tulenevalt tuleb elatis välja mõista alaealise lapse enda kasuks ja lugeda alaealine laps R K elatise nõude osas käesolevas asjas hagejaks.

Praegu kehtiva PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealine esimese astme sugulane ja § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps (enne 01.07.2010 tulenes õigus saada elatist PKS § 60 lg-st 1 ja § 61 lg-st 1). PKS § 99 lg 1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja lõige 2 kohaselt peab ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestama õigustatud isiku kõiki eluvajadusi ja alaealise isiku puhul ka tema kasvatamise kulusid. PKS § 100 lg 1 järgi antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega, lg 2 kohaselt alaealise lapse ülalpidamise kohustus täidetakse eeskätt elatise maksmise teel ja § 101 lg 2 järgi võib kohus määrata elatise kindla summana. Varemkehtinud seaduse järgi tuli elatis määrata sõltuvalt lapse vajadusest ja vanema võimalustest kuus makstava kindla summana. PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (kuni 30.06.2010 kehtinud PKS § 61 lg 4). PKS § 102 lg 1 järgi isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, kuid lõige 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks, kui elatist saav laps. Vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva.

Kolleegium leiab, et apellandi põhjendused ei anna alust vähendada elatise määra alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära. Apellant ei ole esile toonud, et ülalpidamiskohustuse täitmist tagavas määras sissetuleku saamine oleks takistatud tervislikest või muudest objektiivsetest põhjustest tulenevalt. Poolte teise lapse, XX.XX.XXX sündinud R R ülalpidamiseks oli kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatis ja praegu on kostja kohustatud tasuma hagejale elatise võlga ning R R on esitanud ise kostja vastu hagi elatise saamiseks. Kuna mõlemad lapsed elavad ema juures, siis ei mõjuta R K elatise väljamõistmine R R õigust ülalpidamist saada. Arvestades R R vanust ja peatset kooli lõpetamist, tuleb kostjal tema suhtes elatise tasumise kohustust täita lühikese perioodi vältel. Apellandilt on Pärnu Maakohtu 23.05.2008 tagaseljaotsusega XX.XX.XXX sündinud poja R R ülalpidamiseks (M T kasuks) välja mõistetud alates 18.04.2008 elatis 2 500 krooni. Apellant on väitnud, et R alammääras elatise väljamõistmine kahjustab poeg R huvisid, kuid samas ei ole M Te pöördunud kohtutäituri poole kohtuotsuse täitmiseks ja kaebaja on selgitanud, et ta tasub R ülalpidamiseks elatist kokkuleppel. Kostja ei ole kohtule selgitanud, kui palju ta on R kohtuotsuse täitmiseks elatist tasunud. Kuna tõendamata on elatise tegelik tasumine Ra, siis ei ole veenvad apellandi väited, et poeg R alammääras väljamõistetud elatis jätab R halvemasse olukorda.

6

Kaebaja palk on toimikus oleva õiendi järgi XXX,XX eurot ja apellant töötab XXXXXXXXX. Kolleegiumi arvates ei anna kostja väike sissetulek alust elatise väljamõistmiseks alla alammäära. Apellant ei ole väitnud, et tal oleks tervislikel või muudel põhjustel raskendatud leida endale tasuvamat tööd. Vanema esmane kohustus on ülal pidada oma lapsed ja selle ülesande täitmiseks tuleb vajadusel leida ka kõrgemalt tasustatav töö.

Seega ei anna apellatsioonkaebus alust teha elatise suuruse osas maakohtust erinevat järeldust.

PKS § 97 p-de 1 ja 2 järgi on ülapidamist õigustatud saama alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. R K õppis maakohtu menetluse ajal XXXX XXXXX X . klassis ja maakohtule ei olnud esitatud andmeid, mis oleks andnud alust välja mõista elatis PKS § 97 p 2 järgi ka pärast R K täisealiseks saamist. Eeltoodu tõttu tuleb elatis välja mõista PKS § 97 lg 1 järgi kuni R K täisealiseks saamiseni.

Kolleegium ei nõustu kaebuse väitega, et maakohus on ebaõigesti välja mõistnud PKS § 108 järgi elatise 1 668 eurot. See, et hageja põlvnemine kostjast tuvastati alles käesoleva menetluse käigus, ei anna alust teistsuguseks järelduseks. Kaebaja on ise õigesti märkinud, et põlvnemise tuvastamisel kehtib see alates lapse sünnist ja seega on lapse isal ka kohustus last ülal pidada. Kostja ei ole väitnud, et ta oleks enne hagi esitamist poeg R ülapidamisse panustanud ja oma kohustust täitnud. Kostja on kohustatud täitma R K elatise maksmise kohustust alates 22.12.2009. Kuna alates 01.07.2010 kehtib uus perekonnaseaduse reakatsioon, siis tuleb hagi esitamisele eelnenud aasta eest välja mõista elatis summas 874,36 eurot L K kasuks ja 793,64 eurot R K kasuks.

Maakohus on jätnud poolte menetluskulud võrdsetes osades nende endi kanda. Eeltoodud osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud ja seega maakohtus kantud menetluskulud tuleb jätta L K ja R R kanda. Apellatsiooniastmes kantud menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jätta apellandi kanda.

Margo Klaar Ele Liiv Ülle Jänes