2-11-17225/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Koidula Laurisaar Otsuse tegemise aeg ja koht

22. september 2011.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-17225 Tsiviilasi Swedbank AS hagi RMvastu võla nõudes Hagi hind 2752,84 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, Tallinn 15040); Hageja esindaja: Silva K (XXX ); Kostja: RM(isikukood XXX, elukoht XXX ) RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista RM’ilt võlgnevus 3451,38 EUR (kolm tuhat nelisada viiskümmend üks eurot ja 38 senti) Swedbank AS kasuks.

3. Välja mõista RM’ilt Swedbank AS-i kasuks viivis protsendina põhinõudest (538,81 eurolt) alates 15.04.2010.a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras(EKP intress + 7% aastas).

4. Välja mõista RM’ilt menetluskulu summas 479,33 EUR (nelisada seitsekümmend üheksa eurot ja 33 senti) Swedbank AS kasuks.

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (479,33 eurolt) tuleb tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

6. Hagi õigeksvõtul põhinev otsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 1). Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 22. septembril 2011.a.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista kostja ja hageja vahel sõlmitud laenulepingust tuleneva võla summas 3451,38 eurot, millest põhiosa võlgnevus on 538,81 eurot, intress 1444,20 eurot, viivis 1278,84 eurot, varakindlustuse makse 121,51 eurot, varakindlustuse viivis 29,80 eurot ja menetlustasu 38,22 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivis protsendina põhinõudest (538,81 eurolt) alates 15.04.2010.a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras(EKP intress + 7% aastas) ning menetluskulud.

Menetluse käik Kostja on esitanud hagiavaldusele vastuse, milles võtab hagi õigeks. Kostja on arvamusel, et tulenevalt tema igakuise sissetuleku suurusest on võimalik tsiviilasja lahendamise osas jõuda hagejaga kokkuleppele. Kostja on teinud hageja esindajale ettepaneku oma kohustuse täitmiseks osamaksetena 150 eurot kuus. Kostja ei ole esitanud kohtule kinnitust, et ta loobub apellatsioonkaebuse esitamise õigusest ning ei ole asunud ka võlgnevust kustutama.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Tulenevalt TsMS § 444 lõikest 4 võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest jätta välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 alusel tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenuleping on leping, millega kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on kandnud menetluskulu summas 479,33 eurot riigilõivu tasumisel hagimenetluses, mis kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele.

Koidula Laurisaar kohtunik