2-11-34130/6 · 2-11-34130/6 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-11-34130

1(12)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Fred Fisker Määruse tegemise aeg ja koht 09. september 2011.a, Tallinn Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-34130

Tsiviilasi Osaühingu KKavaldus pankroti väljakuulutamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad, ajutine pankrotihaldur avalduse esitaja-võlgnik: osaühing KK(registrikood XXX, XXX); võlgniku seaduslik esindaja juhatuse liige KS, XXX lepinguline esindaja advokaadi vanemabi Hannes Olli; e-post: hannes@lauspartners.ee, AB Laus & Partnerid ajutine pankrotihaldur Martin Krupp (Cavere Õigusbüroo OÜ, Estonia pst 1, Tallinn 10143, e-post: martin@cavere.ee). RESOLUTSIOON

1. Lõpetada OÜ KK(registrikood XXX, asukoht XXX) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. 2. Määrata OÜ KK ajutise halduri Martin Krupp`i töötasu 1 280 EUR, millele lisandub sotsiaalmaks 33% ning kulude 70,88 EUR hüvitamine tasutakse võlgniku vahenditest, tasu ja kulude summa tuleb kanda Martin Krupp`i arveldusarvele. 3. Teade pankrotimenetluse raugemise kohta avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtumäärus saata menetlusosalistele, ajutisele pankrotihaldurile, Harju Maakohtu registriosakonnale.

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest

Tsiviilasi nr 2-11-34130

2(12)

I Asjaolud

1.21.07.2011 esitas OÜ KK Harju Maakohtule pankrotiavalduse pankroti kuulutamiseks. Harju Maakohtu 26.07.2011 määrusega on kohus nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Martin Krupp`i. 26.08.2011 esitas Martin Krupp ajutise halduri aruande. 30.08.2011 kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 4 000 eurot. 31.08.2011 kohtumäärus on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 31.08.2011. Seisuga 06.09.2011 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud.

II Ajutise pankrotihalduri aruande andmed

2. Võlgniku registriandmed

1.1. Ärinimi:

Osaühing KK 1.2. Registrikood:

XXX 1.3. Asukoht:

XXX 1.4. Osakapital:

40 000 krooni 1.5. Juhatuse liikmed:

KS, isikukood XXX (alates 07.01.2005.a); MP, isikukood XXX (alates 07.01.2005.a. kuni 04.09.2006.a.)

1.6. Osanikud:

KS, isikukood XXX (alates 28.08.2006.a.) osamaks 40 000 krooni; KS, isikukood XXX (alates 07.01.2005.a. kuni 28.08.2006.a.) osamaks 20 000 krooni; MP, isikukood XXX (alates 07.01.2005.a. kuni 28.08.2006.a.) osamaks 20 000 krooni; 1.7. Põhitegevusala:

Kodutekstiili tootmine, sh voodipesu, köögirätikud, kardinad

Võlgniku üldiseloomustus ja maksejõuetuse tekkimine

2.1. Osaühing KK(endine ärinimi Osaühing VK; edaspidi võlgnik) kanti äriregistrisse 07.01.2005. a. Võlgniku peamiseks tegevusalaks oli kodutekstiili tootmine, sh voodipesu, köögirätikud, kardinad, akna sisekatted jm eesriided. 2.2. Võlgniku juhatuse liikme seletuskirja kohaselt aeglustus võlgniku majandustegevus juba 2009. a. lõpul seoses üleüldise majanduskriisiga. 2010. a. alustas Maksu ja Tolliameti Põhja Maksu- ja Tollikeskus kontrolli läbi viimist võlgniku raamatupidamises, mille kohaselt tuvastati, et võlgniku on riigieelarvesse ebaõigesti makse tasunud. Võlgniku juhatuse liikme

Tsiviilasi nr 2-11-34130

3(12) sõnade kohaselt juhatus kontrollaktiga ei nõustu, kuid puuduvad rahalised vahendid õigusabi teenuse eest tasumiseks, et kontrollakt vaidlustada. 2.3. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (edaspidi Maksuamet) alustas 26.11.2009. a. võlgniku suhtes üksikjuhtumi kontrolli. Kontrolliti maksustamisperioodi vahemikus juuli 2009. a. kuni oktoober 2009. a. Võlgnikku kahtlustati maksude ebaõiges arvestamises ja deklareerimises. Maksuamet esitas võlgnikule 27.04.2011. a. kontrollakti, mille kohaselt oli maksuhaldur seisukohal, et võlgniku poolt riigieelarvesse tasumisele kuuluvad maksusummad on Sotsiaalmaksuseaduse § 21 alusel arvestatud sotsiaalmaksu kogusummas 1 101,33 eurot (17 232 krooni), käibemaks kogusummas 8 143,56 eurot (127 419 krooni), erisoodustuselt arvestatud tulumaks kogusummas 714,34 eurot (11 177 krooni), erisoodustuselt arvestatud sotsiaalmaks kogusummas 1 122,54 eurot (17 564 krooni), tulumaks ettevõtlusega mitteseotud kuludelt kogusummas 3 209,77 eurot (50 222 krooni). Kontrollakti kohaselt on võlgnikul riigieelarvesse tasumata maksusid kogusummas 14 291,54 eurot (223 614 krooni). 2.4. Võlgniku majandusaasta aruannetest nähtuvalt oli võlgniku majandustegevus 2009. a. lõpul aeglustunud ja 2010. a. oli võlgniku majandustegevus minimaalne. 2009. a. vähendati töötajate arvu 5-lt töötajalt 2-le ning 2010. a. oli võlgniku personali maht 0,5. Võlgnik on juba alates 2008. a. tootnud kahjumit ning võlgniku omakapital on olnud miinuses juba alates 2009. aasta teisest kvartalist. Seega oli võlgniku maksejõuetus välja kujunenud juba 2009 majandusaasta lõpul. 2.5. Võlgniku 31.12.2008. a bilansi kohaselt oli võlgniku kahjum 2008. a majandustegevusest 61 191,70 eurot. Varasid oli kokku summas 113 335,17 eurot, kohustusi 110 741,44 eurot, omakapital oli 2 593,73 eurot ning käive (müügitulu) 32 707,72 eurot. 2.6. Võlgniku 31.12.2009. a bilansi kohaselt oli võlgniku kahjum majandustegevusest 2009. a 103 955,56 eurot. Varasid oli kokku summas 28 116,91 eurot, kohustusi 58 408,98 eurot ning omakapital oli -30 292,08 eurot (negatiivne). Käive (müügitulu) on 187 398,86 eurot. 2.7. Võlgniku 31.12.2010. a bilansi kohaselt oli võlgniku kahjum 2010. a 19 214,97 eurot. Varasid oli kokku summas 5 801,77 eurot, kohustusi 54 797,53 eurot ning omakapital -48 995 eurot (negatiivne). Käive (müügitulu) oli 2010. a. ainult 14 494,14 eurot. 2.8. Võlgniku 26.07.2011. a bilansi kohaselt oli võlgniku kahjum 2011. a 6 033,83 eurot ning omakapital oli - 55 011,17 eurot (negatiivne).

Võlgniku varad 3.1. Võlgniku juhatuse liikme poolt 25.08.2011. a. esitatud seletuskirja kohaselt on võlgniku ainsaks varaks materjal, milleks on kanga jäägid ligikaudse maksumusega 648,35 eurot. Kangad asuvad XXX asuva maja keldriruumides. Juhatuse liikme sõnul on materjali võimatu müüa, kuna tegemist on erinevate kangastega ja kogused väga väikesed. 3.1.1. Võlgniku juhatuse liikme selgituste kohaselt on võlgnikule kuulunud muu vara käesolevaks ajaks mahakantud järgmiselt:

Tsiviilasi nr 2-11-34130

4(12) 1) Seadmed - tööstuslik õmblusmasin Yuki soetushind oli 1 325,63 eurot, ostetud 2007 aastal. Jääkväärtus on 0, kuna õmblusmasin ei töötanud ja parandada enam ei saanud, visati masin minema ehk kanti maha. 2) Inventar – Sülearvuti Lenovo IBM. Maksumus 1 299,37 eurot. Arvutit enam pole kuna 2009 aasta detsembris varastati see XXXsalongist. Politsei käis kohal ja fikseeris intsidendi. 3) Põhivara, milleks oli salongi mööbel – kapid, lauad, toolid ja kanganäidised e. hängerid müüs OÜ KK31.12.2009. a. OÜ VS. Salongi mööbli hinnaga 4 465,89 eurot ja kanganäidised hinnaga 52 983 eurot.

Tehinguid kajastavate raamatupidamisdokumentidega pole ajutisel halduril õnnestunud tutvuda. Juhatuse liikme selgituste kohaselt viibib raamatupidaja puhkusel ning raamatupidamisdokumentide originaalid on maksuametis. Juhatuse liikme sõnul tehti tehingud sularahas põhjusel, et VK OÜ pangakontod olid arestitud. 3.2. Võlgniku 26.07.2011. a bilansi kohaselt oli võlgnikul varasid kogusummas 4 684.70 eurot järgmiselt: 1) raha 3,90 eurot 2) nõuded ja ettemaksed 1 283,19 eurot 3) tulevaste perioodide ettemaksed 2 533,56 eurot 4) varud 864,05 eurot 3.3. Võlgniku 31.12.2010. a majandusaasta aruande kohaselt oli võlgnikul varasid kogusummas 5 801,77 eurot järgmiselt: 1) raha 3,71 eurot 2) nõuded ja ettemaksed 4 853,90 eurot 3) varud 864,05 eurot 4) Materiaalne põhivara 80,15 eurot 3.4. Võlgniku 31.12.2009. a majandusaasta aruande kohaselt oli võlgnikul varasid kogusummas 28 116,91 eurot järgmiselt: 1) raha 42,63 eurot 2) nõuded ja ettemaksed 10 054,32 eurot 3) varud 17 674,83 eurot 4) materiaalne põhivara 345,12 eurot 3.5. Võlgniku 2008. a majandusaasta aruande järgi oli võlgnikul 31.12.2008. a seisuga varasid kogusummas 113 335,17 eurot järgmiselt: 1) raha 2 955,40 eurot 2) nõuded ja ettemaksed 17 116,50 eurot 3) varud 56 756,68 eurot 4) materiaalne põhivara 36 506,59 eurot

Tsiviilasi nr 2-11-34130

5(12) 3.6. Ajutise haldurina saatsin päringud erinevatesse krediidiasutustesse ning tuvastasin, et võlgnik omab SEB Pank AS-is arvelduskontot nr XXXXXXXXX, mille saldo on 08.08.2011. a. seisuga 717,66 eurot. Konto käsutamisõigust omasid MP (XXX) ja KS (XXX). Arvelduskonto arestitud 01.08.2011.

3.7. Swedbank AS-is omab võlgnik arvelduskontot XXXXXXXXXX, mille saldo 01.08.2011 seisuga on 12.46 eurot. (konto broneeritud summas 34.56 eurot kaardi hooldustasudest). Konto käsutamise õigust on omanud KS (isikukood XXX). Konto arestitud 01.08.2011 seisuga.

3.8. Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis omab võlgnik kontot XXXXXXXX, mille saldo seisuga 03.08.2011. a. oli 0,05 eurot, arvelduskontot nr XXXXXXXXX, mille saldo oli seisuga 03.08.2011. a. 0,05 eurot ja arvelduskonto nr XXXXXXXXX, mille saldo oli seisuga 03.08.2011. a. 0,36 naela (GBP). Kontod on arestitud seisuga 04.08.2011. a.

3.9. AS-is Citadele banka Eesti filiaali teatise kohaselt on võlgnik 15.05.2008. a. sõlminud Läti Vabariigis registreeritud AS-ga Parex Banka (registreerimisnumber 40003074590, asukoha aadress Republikas laukumus 2a, Riia, Läti Vabariik) Eesti filiaal (registrikood 11028527) arvelduslepingu multivaluutse arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXX. Arveldusarve suleti 24.04.2010. a. Konto kasutamisõigust omas juhatuse liige KS.

3.10. Bigbank AS-is, Marfin Bank Eesti AS-is, AS-is UniCredit Bank Eesti filiaal, AS-is LHV Pank, AS-is DnB NORD Pank, Tallinna Äripank AS-is, Danske Bank A/S Eesti filiaalis ja AS-is Eesti Krediidipank võlgnik kontosid ei oma. Handelsbanken AB Eesti filiaalist ei ole ajutine haldur käesoleva aruande koostamise ajaks vastust saanud.

3.11. AS-is DnB NORD Liising,AS-is Nordea Finance Estonia ja ALG Liisingu AS-is võlgnik kehtivaid liisingulepinguid ei oma.

3.12. Maanteeameti vastuse kohaselt seisuga 01.08.2011. a võlgniku nimele sõidukeid ja väikelaevu registreeritud ei ole ja viimase viie aasta jooksul ei ole olnud.

3.13. AS-is Eesti Väärtpaberikeskus andmetel võlgniku nimel väärtpaberikontot avatud ei ole, mistõttu võlgniku nimel ei ole väärtpabereid registreeritud.

3.14. Kinnistusraamatu andmetel võlgnikule kinnisvara kuulunud ei ole ja kinnisvara puudub ka käesoleval ajal.

Tsiviilasi nr 2-11-34130

6(12) Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt koosneb võlgniku vara kangamaterjali jäägist ja arveldusarvel olevast 717,66 eurost. Ajutise haldurina hindan võlgniku vara maksimaalseks väärtuseks 1 300 eurot.

Võlgniku kohustused (võlad)

4.1. Võlgniku poolt 03.08.2011. a esitatud kohustuste nimekirja kohaselt on võlgnikul kohustused kogusummas 18 278,04 eurot järgmiselt: 1) Lühiajaline laenukohustus – omanikulaen KS`ele. Laenulepingu nr XXX, summas 5 865 eurot. 2) A OÜ võlgnevus summas 282,13 eurot. 3) ZM OÜ võlgnevus summas 18,63 eurot. 4) oHG, võlgnevuse summa u. 3500 eurot. 5) S & V GmbH & Co. KG, võlgnevuse summa u. 3600 eurot. 6) V I AB OY võlgnevuse summa on 545 eurot võlgnevus on edasi antud firmale Lindorff Eesti AS. 7) B GmbH, võlgnevuse summa 370,10 eurot. 8) DAA, võlgnevuse summa 76,3 eurot. 9) F L GmbH, võlgnevuse summa 490 eurot. 10) G S.A., LA G , võlgnevuse summa 353,33 eurot. 11) G B C , võlgnevuse summa 1 200 eurot. 12) H GmbH & Co, võlgnevuse summa 105,4 eurot 13) R A GCH, võlgnevuse summa 165 eurot. 14) S & G GmbH & Co. võlgnevuse summa 781,13 eurot. 15) L dàubray; les mureaux, võlgnevuse summa 926,02, eurot. Eelnimetatud kohustustele lisanduvad võlgnevused krediidiasutustele ja Maksu- ja Tolliametile. 4.2. Võlgniku 26.07.2011. a bilansi kohaselt on võlgnikul kohustusi kogusummas 59 695,87 eurot järgmiselt: 1) lühiajalised laenud 59 695,87 eurot 2) Võlad ja ettemaksed 5 202,37 eurot 4.3. Võlgniku 31.12.2010. a bilansi kohaselt oli võlgnikul kohustusi kogusummas 54 797,53 eurot järgmiselt: 1) lühiajalised laenud 54 797,53 eurot 2) võlad ja ettemaksed 54 797,53 eurot 3) maksuvõlad 4.4. Võlgniku 2009. a majandusaasta aruande järgi oli võlgnikul 31.12.2009. a seisuga kohustusi kogusummas 54 408,98 eurot järgmiselt: 1) laenukohustused (osanike laen) 6 078 eurot 2) võlad ja ettemaksed 58 408,98 eurot

Tsiviilasi nr 2-11-34130

7(12) 4.5. Võlgniku 2008. a majandusaasta aruande järgi oli võlgnikul 31.12.2008. a seisuga kohustusi kogusummas 110741,44 eurot järgmiselt: 1) laenukohustused 60 546 eurot 2) võlad ja ettemaksed 50 194,55 4.6. SEB Pank AS-i teatel on võlgnikul seisuga 08.08.2011. a. tulenevalt laenulepingust nr XXXXXXXXXXX panga ees põhiosa võlg 2 404, 81 eurot, põhiosa viivis 5 575,67 eurot ning teenustasu võlgnevus 72.14 eurot. Laenulepingu tähtaeg oli 06.08.2008. a. Võlgnevus kiirteavitamise teenuse eest panga ees 0.38 eurot, seega on võlgnikul SEB Pank AS-i ees täitmata kohustusi kogusummas 8 053 eurot. 4.7. SEB Liising AS-i teatel võlgnikul seisuga 10.08.2011. a. võlgnevusi SEB Liising AS-i ees pole. SEB Liising AS-i ja võlgniku vahel sõlmiti 30.11.2006. a. rendileping nr XXXXXXXX mille rendiobjekt oli Toyota Land Cruiser 120 3.0, liisingu võttis vastavalt 05.08.2011. a. sõlmitud kokkuleppele üle OÜ RT, juhatuse liige MU. 4.8. Swedbank Liising AS-i teatel on võlgniku ja Swedbank Liising AS-i vahel 11.09.2007. a. sõlmitud liisinguleping nr XXX, sülearvuti liisimiseks. Liisinglepingust tulenevalt on võlgnikul Swedbank Liising AS-i ees võlgnevus seisuga 02.08.2011. a. summas 6,85 eurot. 4.9. Maksu- ja Tolliameti põhja maksu- ja tollikeskuse andmetel on võlgnikul 04.08.2011. a seisuga maksuvõlgnevus summas 61 732,65 eurot (nimetatud võlgnevus koosneb erijuhtude tulumaksu, intressi, käibemaksu, kinnipeetud tulumaksu, kogumispensionimakse, Tallinna müügimaksu, sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse võlgnevustest), millele lisandub maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress summas 21 962,06 eurot. Võlgniku koguvõlgnevus Maksu- ja Tolliameti ees on 83 694,71 eurot. Samas tuleb arvestada, et tulenevalt MKS § 27 lg 2-st ei kajastu maksuvõlgades maksuhalduri poolt määratud maksuvõlad, mille haldusaktiga määratud tasumise tähtpäev ei ole veel saabunud. 4.10. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja andmete kohaselt on võlgniku suhtes hetkel käimas järgmised täitemenetlused: Jrk Toimiku nr Avamise kuupäev Sissenõudja Nõue EUR Kohtutäitur 1 048/2010/1435 15.12.2010 TALLINNA LINN (TALLINNA TRANSPORDIAMETI KAUDU) 30.68 Kairi Kumm 2 035/2010/164 01.02.2010 EESTI VABARIIK (KOHTUTE RAAMATUPIDAMIS KESKUSE KAUDU) 319.56 Hille Kudu 3 027/2011/1387 15.06.2011 TALLINNA LINN (TALLINNA TRANSPORDIAMETI VAHENDUSEL) 30,68 Risto Sepp 4 026/2011/1023 02.02.2011 POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMETI 19,17 Mati Roodes

Tsiviilasi nr 2-11-34130

8(12) KORRAKAITSE- POLITSEIOSAKOND 5 026/2011/895 25.01.2011 POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMETI KORRAKAITSEPOLITS EIOSAKOND 19.17 Mati Roodes 6 026/2011/785 19.01.2011 POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMETI KORRAKAITSE- POLITSEIOSAKOND 12,78 Mati Roodes 7 026/2010/5100 09.12.2010 POLITSEI-JA PIIRIVALVEAMETI KORRAKAITSE- POLITSEIOSAKOND 41.54 Mati Roodes 8 025/2010/921 15.03.2010 EESTI VABARIIK, MAKSU- JA TOLLIAMETI PÕHJA MAKSU- JA TOLLIKESKUSE KAUDU 159.78 Kaire Põlts 9 025/2010/920 15.03.2010 EESTI VABARIIK, MAKSU- JA TOLLIAMETI PÕHJA MAKSU- JA TOLLIKESKUSE KAUDU 639.12 Kaire Põlts 10 025/2010/843 12.03.2010 EESTI VABARIIK, MAKSU- JA TOLLIAMETI PÕHJA MAKSU- JA TOLLIKESKUSE KAUDU 21 577.66 Kaire Põlts 11 025/2009/5318 31.12.2009 EESTI VABARIIK, MAKSU- JA TOLLIAMETI PÕHJA MAKSU- JA TOLLIKESKUSE KAUDU 9 897.17 Kaire Põlts 12 025/2009/5211 17.12.2009 EESTI VABARIIK, MAKSU- JA TOLLIAMETI PÕHJA MAKSU- JA TOLLIKESKUSE KAUDU 10 460.99 Kaire Põlts 13 025/2009/2779 03.07.2009 MAKSU- JA TOLLIAMETI PÕHJA MAKSU- JA TOLLIKESKUS 20 010.23 Kaire Põlts 14 022/2010/7830 01.10.2010 TALLINNA LINN (TALLINNA TRANSPORDIAMETI 30.68 Elin Vilippus

Tsiviilasi nr 2-11-34130

9(12) VAHENDUSEL) 15 022/2010/1382 06.03.2010 TALLINNA TRANSPORDIAMET 15.34 Elin Vilippus 16 022/2008/7808 19.10.2008 EESTI VABARIIK MAKSU- JA TOLLIAMETI PÕHJA MAKSUKESE KAUDU 20 313.10 Elin Vilippus 17 017/2010/15900 28.07.2010 TALLINNA LINN (TALLINNA MUNITSIPAALPOLI TSEI AMETI KAUDU) 19.17 Priit Lantin 18 017/2009/31630 02.12.2009 VOIGTMANN & KRUSCHWITZOHG 2 846.65 Priit Lantin 19 014/2009/819 29.07.2009 PÄIKESEDEKOORI OÜ 1 155.64 Marek Laanemets 20 008/2011/257 03.02.2011 TALLINNA TRANSPORDIAMET 30.68 Mati Kadak 21 008/2009/2553 03.04.2009 TALLINNA TRANSPORDIAMET 30.68 Mati Kadak 22 007/2009/74121 22.10.2009 AS SEB PANK 4 881.77 Veiko Kaasik

Võlgniku suhtes on lõpetatud järgmine täitemenetlus: Jrk Toimiku nr Avamise kuupäev Sissenõudja Nõue EUR Kohtutäitur 1 052/2008/4467 10.04.2008 TALLINNA TRANSPORDIAMET 30.68 Urmas Tärno

Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi kokku ca 111 000 eurot.

Finantsanalüüs

Majandusliku olukorra hindamise aluseks on võetud 31.12.2008. a, 31.12.2009. a, 31.12.2010. a ja 26.07.2011. a bilansid.

31.12.2008 31.12.2009 31.12.2010 26.07.2011 kaubavarud 56756,68 17 675 864 864 käibevara 76828,58 27771,78 5721,63 4684,7 Koguvarad 113335,17 28116,91 5801,77 4684,7 lühiajalised kohustused 110741,44 58408,98 54797,53 59695,87 pikaajalised kohustused 0 0 0 0 kohustused kokku 110741,44 58408,98 54797,53 59695,87 osakapital 2556,47 2556,47 2556,47 2556,47

Tsiviilasi nr 2-11-34130

10(12) omakapital 2593,73 -30292,08 -48995,76 -55011,17 Puhaskasum -61191,7 -103955,56 -19214,97 -6033,83 Lühiaj. võla kattekordaja 0,694 0,47547 0,10441 0,07848 Likviidsuskordaja 0,181 0,17287 0,08865 0,06400 Käibekapitali näitaja -33 913 -30 637 -49 076 -55 011 Võlakordaja 0,977 2,077 9,445 12,743 Võõr- ja omakapitali suhe 42,696 -1,928 -1,118 -1,085

Lühiajalise võla kattekordaja väljendab ühe euro käibevarade võimet tasuda lühiajalisi kohustusi. Lühiajalise võla kattekordaja loetakse heaks, kui ta on üle 1,60, vahemikus 1,20 kuni 1,59 rahuldavaks, alla 0,90 aga juba nõrgaks, millele võib järgneda ettevõtte pikemaajaline maksevõimetus. Võlgniku puhul oli näitaja kõigil aastatel väga nõrk, seega on võlgniku võime katta lühiajalisi kohustusi olnud juba alates 2008. aastast praktiliselt olematu. Likviidsuskordaja näitab mitme euro ulatuses on olemas kõrge likviidsusega varasid lühiajaliste kohustuste tasumiseks. Reeglina peaks see näitaja olema üle ühe – see tähendab, et ettevõte on võimeline rahaliselt katma kõik lühiajalised võlad. Võlgniku puhul on näitaja kõigil vaadeldud perioodidel olnud tugevalt alla lubatud piiri, mistõttu on lühiajaliste kohustuste täitmine praktiliselt võimatu. Käibekapitali näitaja väljendab käibevarade osa, mis on finantseeritud pikaajaliste kohustuste arvelt, näitab summaliselt, millises ulatuses ei piisa lühiajaliste kohustuste täitmiseks likviidseid vahendeid. Võlgniku puhul on käibekapitali näitaja olnud kõigil vaadeldud aastatel negatiivne, mis tähendab, et äriühingul on juba piika aega olnud lubamatult suur käibekapitali defitsiit. Võlakordaja – üldine võlasuhe näitab kui suur osa ettevõtte varast on finantseeritud võlgadega. Mida väiksem on näitaja, seda rohkem on kreeditorid firma likvideerimisel kahjudest kaitstud. Kui omakapital moodustab rohkem kui 50% kogupassivast, toimub ettevõtte tegevuse finantseerimine võõrkapitali arvelt lubatud piirides. Omakapitali minimaaltase ei tohiks olla aga alla 20-30%, mis tähendab, et üldine võlasuhe ei tohiks olla üle 0.7 – 0.8, sest sel juhul oleks ettevõtte sõltuvus võõrkapitalist väga kõrge, mis ei ole aga positiivne. Võlgniku tegevus on kõigil vaadeldud aastatel sõltunud põhiliselt võõrkapitalist. Võõr- ja omakapitali suhe - näitab mitu eurot välisinvesteeringuid on ühe euro omaniku kapitali kohta ning kajastab seega võlausaldajate riskimäära. Kui omakapital moodustaks kogupassivast 50 % või rohkem, mis on eelmise punkti andmetel lubatud piirides, on näitaja soovitavaks suurimaks suuruseks üks, samas ei või näitaja olla negatiivne, kuna sel juhul oleks negatiivne ka omakapital. Võlgniku puhul oli võõr- ja omakapitali suhe alates 2009. a aastast negatiivne, seega on võlgniku puhul võlausaldajate riskimäär lubamatult suur. Finantsanalüüsist selgub, et hiljemalt 2009. a jooksul vähenes võlgniku käibevara oluliselt, võlgniku omakapital langes tugevalt negatiivseks ning välja kujunes püsiv maksejõuetus.

Arvamus vara tagasivõitmise võimaluste kohta

Tsiviilasi nr 2-11-34130

11(12) Tagasivõitmise võimaluste tuvastamiseks oleks ilmselt vajalik võlgniku kogu raamatupidamisdokumentatsiooniga tutvumine, millist võimalust ei ole ajutisel halduril olnud. Käesoleval hetkel ei ole haldur tagasivõitmise võimalusi tuvastanud.

Arvamus maksejõuetuse tekkimise ja pankroti väljakuulutamise kohta

Ajutise haldurina olen seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu. Võlgnikul on võlgnevusi ca 111 000 eurot ning vara väärtus on maksimaalselt 1 300 eurot. Maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga ning kohustused kasvavad intresside ja viiviste näol.

Võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks võib pidada 2009 aasta jooksul turul aset leidnud suurt majanduslangust, mille tagajärjel vähenes märgatavalt osaühingule esitatud tellimuste ja teostatud tööde maht ning kasumlikkus. Seoses tellimuste vähenemise ja debitoorse võlgnevuse kasvuga langesid osaühingu majanduslikud näitajad oluliselt. Samuti võib maksejõuetuse põhjuseks pidada juhatuse tegevusetust olukorras, kus äriühingul olid ilmnenud makseraskuste märgid ning juhatuse suutmatust investeerida ettevõttesse täiendavat kapitali, millega väljuda tekkinud finantsraskustest.

Samas on ajutise pankrotihalduri arvamuse kohaselt võlgnik pankrotiavalduse esitamisega hilinenud, kuivõrd võlgniku omakapital oli miinuses juba 2009. majandusaasta lõpus.

Ajutine pankrotihaldur taotleb kohtult : Juhul kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti ei tasu, siis tuleks pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu PankrS § 29 lg 2 alusel. Juhul kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik tasub raha pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti, siis tuleks pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur on nõus jätkama pankrotihaldurina. Ajutise halduri tasu ja kulude määramine palun otsustada kohtuistungil pärast võlgniku likvideerija seisukoha ärakuulamist.

III Kohtumääruse põhjendused

3. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks

Tsiviilasi nr 2-11-34130

12(12) väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kohtuistungil selgitas ajutine pankrotihaldur, et võlgniku vara võimaldab katta ja tasuda ajutise halduri kulud, võlgniku esindaja nõustus nimetatud väitega (t protokoll 120).

4. Ajutise halduri andmetel võlgnikul on kohustusi 111 000 euro ulatuses (t 47), kuid vara maksimaalne väärtus on 1 300 eurot (t lk 43-48) ja pankrotimenetlus tuleks lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks.

5. 30.08.2011 kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 4 000 eurot. 31.08.2011 kohtumäärus on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 31.08.2011. Seisuga 06.09.2011 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud.

6. Kohus leiab, et OÜ KKpankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.

7. Martin Krupp on kohtule esitanud OÜ KKajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud 16 tundi, tunnihinnaga 80 eurot seega kokku 1 280 eurot, s.h: päringute tegemine registritele, krediidiasutustele, Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskusele jt. asutustele, materjalidega tutvumine, informatsiooni kogumine; andmete analüüs; ajutise halduri aruande koostamine. Martin Krupp on teinud kulutusi: büroo-, transpordi- ja sideteenustele kogusummas 70,88 eurot. Võlgnik ei ole 30.08.2011 kohtuistungil tasu ja kulutuste vastu vaielnud.

8. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletav tasu ja kulutuste summa on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja kvalifikatsioonile. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja kulutuste nõuet kogusummas 1 350,88 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) tuleb tunnustada ning määrata nende hüvitamise võlgniku vahenditest. Võlgnikul tuleb nimetatud summad kanda Martin Krupp`i arveldusarvele.

Fred Fisker

kohtunik