3-10-175/24 · 3-10-175/24 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-10-175 Otsuse kuupäev 28.09.2011.a Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi K. J kaebus Kirde Piirivalvepiirkonna 21.12.2009 käskkirja nr 346-P tühistamiseks Menetlusvorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja: K. J, ik. xxx, elukoht: Estonia pst 17-25, 31022 Kohtla-Järve Vastustaja: Ida Prefektuur, registrikood 70008753, asukoht: Rahu 27, Jõhvi 41588

RESOLUTSIOON Kaebus rahuldada. Tühistada Kirde Piirivalvepiirkonna ülema 21.12.2009 käskkiri nr 346-P. Kohtuotsuse jõustumisel välja mõista Ida Prefektuurilt K. J kasuks saamata jäänud ametipalk (kolme kuu palga vähendamine 25 % ulatuses) Välja mõista Ida Prefektuurilt menetluskulud summas 15, 97 € K. J kasuks.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so arvates 28.09.2011.a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

1. Kirde Piirivalvepiirkonna piirkonnaülema 21.12.2009 käskkirjaga nr 346p karistati logistikajaoskonna tehnikagrupi staabiallohvitser piirivalveveebel K. Jt temale pandud relvuri teenistusülesannete mittenõuetekohase täitmise eest ja määrati distsiplinaarkaristus, millega vähendati ametniku ametipalka 25% 3-ks kuuks. Käskkirja kohaselt karistati ametnikku selle eest, et K. J ei täitnud "Teenistusrelvade, laskemoona ja erivahendite käitlemise korra" (edaspidi Kord) p-des 6.3 ja 6.6 sätestatud kohustusi: kontrollida regulaarselt oma üksuse relvade, laskemoona ja eritehnika olemasolu, komplektsust ja hoidmist ning kinnitada allkirjaga andmete õigsust igal lehel raamatupidamisjaoskonnast saadetud relvastust puudutavate koguseliste ja

2 numbrilistel väljatrükkidel ning saata need esimesel võimalusel tagasi. Sellega pani K. J toime piirivalveteenistuse seaduse (edaspidi PVTS) § 68 p 1 järgi kvalifitseeritava distsiplinaarsüüteo.

2. K. J esitas Tartu Halduskohtule kaebuse ja selle täienduse Kirde Piirivalvepiirkonna 21.12.2009 käskkirja nr 346-P tühistamiseks ja saamata jäänud ametipalga väljamõistmiseks. Kaebusest nähtub, et 09.11.2009-10.11.2009 viidi Kirde Piirivalvepiirkonna ülema 29.10.2009 käskkirja nr 87 alusel läbi Kirde Piirivalvepiirkonna relvalao inventuur, mille käigus avastati laskemoona puudujääk. Inventuuri läbiviimisel osales ka kaebaja kui piirkonna relvur. Kaebaja teavitas laskemoona puudujäägist sama päeva õhtul piirkonna ülemat ning esitas 20.11.2009 taotluse distsiplinaarmenetluse algatamiseks. Siseministri 11.05.2005 määrusega nr 52 vastu võetud Kirde Piirivalvepiirkonna põhimääruse §-i 15 kohaselt sellist struktuuriüksust nagu relvaladu ei ole olemas. Korra p-des 6.3 ja 6.6 nimetatud kohustused ei laiene relvalaole ja sellega seonduvatele tegevustele, sh ka kaebaja teenistuskohustustele. Kaebaja ei ole olnud relvalao eest materiaalselt vastutav isik ja relvalao hoidja ei allunud talle. Seega ei pidanud kaebaja igakuiselt või iganädalaselt kontrollima relvalaos laskemoona olemasolu. Kaebajale ei tutvustatud distsiplinaarmenetluse algatamise käskkirja nii, nagu seda nõuab Piirivalveameti (edaspidi PVA) peadirektori 21.02.2008 käskkirjaga nr 55 kinnitatud "Distsiplinaarmenetluse läbiviimise juhend" (edaspidi Juhend). Samuti ei vastuta kaebaja selle eest, et piirkonnas oli reguleerimata relvalao õiguslik staatus. Viimati kontrollis kaebaja relvaladu 18.05.2009-22.05.2009, mille kohta on koostatud akt nr 5-4.1-4/3599. Kaebaja taotles mõista välja vastustajalt saamata jäänud palk seoses tema ametipalga vähendamisega 3 kuu jooksul 25 % võrra. Kaebaja ei olnud vastutav piirkonna laskemoona eest, sest ta vastutas üksnes staabi relvaruumi eest. Piirkonnas oli vastutav M. Reino. Vaidlustatud käskkirjas on viidatud asjaolule, et kaebaja ei kontrollinud, kas raamatupidamisest jõuavad relvastust puudutavad väljatrükid Narva piirivalvekordonini. Käsiposti toimimise kontrollimine ei kuulunud kaebaja ametikohustuste hulka. Kaebaja kohustusteks oli relvastuse ja laskemoona arvestuse pidamise ning nõuetekohase hoiustamise kontrollimine ja koordineerimine ning relvastuse liikumise kontrollimine. Kaebaja kohustuseks olid laskekäskude kontrollimine, laskeharjutustel viibimine, kuid igakuine piirkonna relvastuse kontroll ei olnud tema ülesanne. Kaebaja ülesandeks oli ka kontrolli läbiviimine vastavalt Piirivalveameti plaanile, mida ta ka tegi, kuid vaidlustatud käskkirjas viidati asjaolule, et ta ei täitnud Korraga sätestatud kohustusi. Kaebaja palus hinnata ka määratud karistuse proportsionaalsust, juhul kui kohus leiab, et vaidlustatud käskkiri on seadusega kooskõlas.

3. Ida Prefektuur palus jätta K. J kaebuse rahuldamata. Vastuväidete kohaselt ei veendunud K. J, et raamatupidamisjaoskonnast talle edastatud relvastust puudutavad koguselised ja numbrilised väljatrükid jõuavad Narva Piirivalvekordoni vanemallohvitser piirivalvevanemveebel M. Reinoni, kes täitis piirkonna relvalao hoidja ametikohustusi. Samuti ei teavitanud relvur K. J tagastamata jäänud ja puuduvatest väljatrükkidest oma otsest ülemat, pannes toime PVTS § 68 p- i 1 järgi kvalifitseeritava distsiplinaarsüüteo. Hooldebaas oli piirivalve teenistust majanduslik- logistiliselt toetav struktuuriüksus, mille territooriumil paiknes muuhulgas Kirde Piirivalvepiirkonna relvaladu, mis oli ette nähtud relvastuse reservi hoidmiseks ning kus ladustati enamik asutuse laskemoonast. Piirkonna relvaladu täitis seega n.ö kesklao funktsioone. Piirkonna relvaladu allub staabile kui piirkonna ülema tööorganile, kuuludes selle struktuuriüksuse juurde. Seega ei ole õige kaebaja seisukoht, et relvalao õiguslik staatus on reguleerimata. Piirkonna relvalao eest vastavaks struktuuriüksuseks on staap ning piirkonna relvastuse reservi eest vastutavaks isikuks piirkonna staabi logistikajaoskonna staabiallohvitser. Kirde Piirivalvepiirkonna ülema 11.09.2008 käskkirjaga nr 67 määrati alates 11.09.2008 Kirde Piirivalvepiirkonna relvuriks logistikajaoskonna tehnikagrupi staabiallohvitser piirivalveveebel K. J. Relvur kannab kõrgendatud vastutust kogu asutuse relvastuse eest seadusega sätestatud õigusaktide piires. Asjakohatud on kaebaja viited materiaalse vastutuse ja alluvusvahekorra

3 puudumise kohta. Kirde Piirivalvepiirkonna 20.11.2009 käskkiri nr 203-UK "Distsiplinaarjuurdluse läbiviimine" on K. Jle teatavaks tehtud elektrooniliselt kahel korral, s.o 23.11.2009 ja 25.11.2009 ning juurdluse läbiviija poolt ka pärast seda kui selgus, et K. J on juurdlusaluseks isikuks Juhendi p 3.2.1 tähenduses. Tutvustamist tõendab ka asjaolu, et 07.12.2009 esitas K. J juurdluse läbiviijale oma kirjaliku seletuse.

4. Tartu Halduskohus rahuldas 27. septembri 2010 otsusega K. J kaebuse, tühistas Kirde Piirivalvepiirkonna 21.12.2009 käskkirja nr 346-P ja mõistis K. J kasuks välja saamata jäänud palga (3 kuupalga vähendamine 25% ulatuses). Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt viidi distsiplinaarjuurdlus läbi olulise rikkumisega, kuna kaebaja suhtes ei algatatud distsiplinaarmenetlust. PVTS § 75 lg 1 sätestab, et distsiplinaarmenetlus algatatakse käskkirjaga, milles määratakse distsiplinaarjuurdluse läbiviija ja läbiviimise tähtaeg. Käskkiri tehakse viivitamata teatavaks piirivalveametnikule, kelle suhtes distsiplinaarjuurdlus algatati. Käesoleval juhul ei ole seda nõuet täidetud, kuna vastustaja ei ole tõendanud, et kaebaja suhtes oleks algatatud distsiplinaarmenetlus. Küll on aga algatatud distsiplinaarasi asetleidnud sündmuse suhtes. Vaidlustatud käskkirjast nähtub, et karistus määrati K. Jle PVTS § 68 p-i 1, § 70 p-i 3 ja § 71 lg 1 alusel. Piirivalveameti peadirektori 21.02.2008 käskkirjaga nr 55 kinnitatud "Distsiplinaar-menetluse läbiviimise juhendi" p-i 1.2 "Distsiplinaarmenetlus distsiplinaarjuurdlust vajavatel juhtumitel" kohaselt on distsiplinaarjuurdluse algatamine kohustuslik p-s 1.2.1 loetletud distsiplinaarsüütegude puhul, mille eest võib distsiplinaarkaristusena määrata PVTS § 70 p-des 3, 4, 5 6 või ATS § 85 lg 1 p-des 4 ja 5 sätestatud distsiplinaarkaristuse. Kuna kaebaja pani toime PVTS § 70 p-s 3 sätestatud süüteo, siis oli distsiplinaarjuurdluse algatamine tema suhtes kohustuslik. Eeltoodut aluseks võttes on distsiplinaarmenetlus viidud läbi olulise rikkumisega, mis tingib vaidlustatud käskkirja tühistamise.

5. Tartu Ringkonnakohtu 11.03.2011 kohtuotsusega rahuldati Ida Prefektuuri apellatsioonkaebus osaliselt. Tühistati Tartu Halduskohtu 27. septembri 2010 otsus ja asi saadeti samale halduskohtule tagasi uueks läbivaatamiseks.

6. Tartu Halduskohtu 27.04.2011 määrusega võeti haldusasi menetlusse. 26.05.2011 vastuses teatas kaebaja, et soovib asja läbivaatamist kirjalikus menetluses. Vastustaja oli nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

7. Kohtule 26.05.2011 saadetud täiendavas seisukohas palus kaebaja lisada toimiku materjalide juurde endise Kirde Piirivalvepiirkonna (praegune Ida Prefektuuri piirivalvebüroo) ülema poolt 04.05.2009 a allkirjastatud kirja nr 11.3-2.1/2568, mille lõpposa kinnitab, et juhtkond pidi olema teadlik, et relvaseaduse § 3 p 3, lg 6 teenistus- või sõjaväerelva registrikanne näitab, millise korra alusel toimub selle relva käitlemine. Kirde Piirivalvepiirkonna relvad olid vähemalt siis Kaitseväe Relvaregistris. Kaebuse esitaja leiab, et relvade käitlemisel ja ka juhendite koostamisel oleks pidanud juhinduma Kaitseministri määrustest, aga mitte Siseministri omadest. Seega on ka tema karistamise aluseks olnud juhend õigustühine. Kaebuse esitaja on jätkuvalt seisukohal, et käskkiri tuleb tühistada.

8. Kohtule 12.07.2011 saadetud täiendavas seisukohas leiab vastustaja, et kaebaja esitatud tõend on käesolevas vaidluses asjakohatu, kuivõrd see ei ole seotud vaidluse esemega, mistõttu tuleb lisatud dokument jätta tähelepanuta. Kaebaja ei ole põhjendanud, miks ta ei saanud esitada antud dokumenti kaebuse esitamisel kohtu poolt määratud tähtaja jooksul ning kuidas saab antud Piirivalveametile (edaspidi PVA) adresseeritud kiri tõendada, et kaebaja on täitnud oma teenistusülesandeid nõuetekohaselt või õigustada relvurile pandud ülesannete täitmatajätmist. Kirde Piirivalvepiirkonna põhimääruse § 1 kohaselt on Kirde Piirivalvepiirkond Piirivalveameti kohalik täidesaatva riigivõimu volitusi omav asutus. Vastavalt Piirivalveameti põhimääruse §-le

4 2 ameti kõrgemalseisvaks valitsusasutuseks on Siseministeerium. Amet on aruandekohustuslik Siseministeeriumi ees, kes suunab ja koordineerib tema tegevust ja teostab tema üle seaduses sätestatud korras teenistuslikku järelevalvet. Sellest tulenevale oli Kirde Piirivalvepiirkond Siseministeeriumi valitsemisalas ja kohustatud juhinduma antud ministeeriumis õigusaktidest. Võttes arvesse, et piirivalveasutustes kasutatavad relvad olid ja on relvaseaduse tähenduses teenistusrelvad, siis laienes piirivalves kasutatavatele relvadele Siseministeeriumis kehtestatud teenistusrelvade käitlemise kord ja põhimõtted. Haldusmenetluse seaduse § 60 lõike 1 kohaselt loob õiguslikke tagajärgi ja on täitmiseks kohustuslik ainult kehtiv haldusakt. Vastavalt nimetatud seaduse § 61 lõikele 2 kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni. Kuni haldusakti ei ole kehtetuks tunnistatud, tuleb teda täita. Selline põhimõte on oluline, et välistada õigusliku vaakumi tekkimist. Kaebaja esitatud kirjast nähtub, et Kirde Piirivalvepiirkond on teinud PVA-le ettepaneku õigusaktide muutmiseks ja vastuolude kõrvaldamiseks, kuid PVA ei ole kirjale vastukaja esitanud ning Kirde PVP kirja alusel ei ole ühtegi õigusakti kehtetuks tunnistatud. Seega olid kehtivad ka õigusaktid, mille alusel täitis ja pidi täitma oma teenistusülesandeid kaebaja. Kaebaja ei saa oma teenistusülesannete täitmata jätmise või nende valikulisele täitmise põhjenduseks tuua, et antud valdkond oli reguleerimata. Selline seisukoht on ebaõige.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. Poolte vahel on vaidlus avalikule teenistujale distsiplinaarkaristuse määramise üle. Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 160 lg 5 kohaselt võib ametnik kohtult taotleda temale määratud distsiplinaarkaristuse tühistamist, kui ta leiab, et teda on karistatud ebaseaduslikult. HKMS § 6 lg 2 p 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtus taotleda haldusakti või selle osa tühistamist. Seega on kaebaja nõue lubatav. HKMS § 10 lg 32 kohaselt võib kaebuses esitada mitu nõuet, sealhulgas mitu nõuet selliselt, et kaebuse esitaja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata. Kaebaja esitatud alternatiivsed nõuded on lubatavad. HKMS § 201 lg 1 kohaselt võib kohus asja lahendada ilma seda kohtuistungil arutamata, kui kõik menetlusosalised on nõustunud asja arutamisega kirjalikus menetluses. Pooled olid nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

10. Kaebaja palub tühistada Kirde Piirivalvepiirkonna ülema 21.12.2009 käskkirja nr 346-P. Kaebaja arvates Kirde Piirivalvepiirkonna põhimääruse § 15 järgi sellist struktuuriüksust nagu relvaladu ei ole olemas. Seoses sellega ei laiene vastustaja poolt Korra p-des 6.3 ja 6.6 nimetatud kohustused relvalaole ja sellega seonduvatele tegevustele, sh ka kaebaja teenistuskohustustele. Kaebaja väidab, et ta ei olnud relvalao eest materiaalselt vastutav isik ja relvalao hoidja ei allunud talle. Vastustaja Ida Prefektuur palub jätta kaebuse rahuldamata. Ebaõige on kaebaja seisukoht, et relvalao õiguslik staatus on reguleerimata. Piirkonna relvalao eest vastavaks struktuuriüksuseks on staap ning piirkonna relvastuse reservi eest vastutavaks isikuks piirkonna staabi logistikajaoskonna staabiallohvitser. Kirde Piirivalvepiirkonna põhimääruse § 15 lg 1 kohaselt on struktuuriüksusteks muuhulgas piirkonna staap, raamatupidamisjaoskond, piirivalvekordonid ja hooldebaas. Hooldebaas oli piirivalve teenistust majanduslik-logistiliselt toetav struktuuriüksus, mille territooriumil paiknes muuhulgas ka Kirde Piirivalvepiirkonna piirkonna relvaladu. Piirkonna relvaladu täitis seega n.ö kesklao funktsioone. Eeltoodust tulenevalt allub piirkonna relvaladu staabile kuuludes selle struktuuriüksuse juurde. Siseministri määruse nr. 52 „Kirde Piirivalvepiirkonna põhimäärus“ § 15 lg 1 p-de 1, 3 ja 6 kohaselt on piirkonna struktuuriüksusteks piirkonna staap, Narva kordon ja hooldebaas. Järelikult on tegemist eraldiseisvate struktuuriüksustega. Toimiku materjalide pinnalt saab järeldada, et piirkonna relvaladu kuulus piirkonna staabi kui struktuuriüksuse koosseisu, ehkki asus teise struktuuriüksuse (hooldebaas) territooriumil ning selle eest oli vastutavaks isikuks kohapeal kolmanda struktuuriüksuse (Narva kordoni) allohvitser (Marek Reino), kes oli relvalao hoidja.

5 Halduskohus leiab, et ehkki hooldebaasi näol oli tegemist eraldi struktuuriüksusega, ei välista see aga seda, et eraldiseisva struktuuriüksuse territooriumil ei või olla teise struktuuriüksuse ladu. Seega ei oma tähtsust kaebaja väide, et struktuuriüksust nagu relvaladu ei ole olemas. Sisuliselt on kaebajat karistatud dokumentide (väljatrükid) adressaadini jõudmise kontrolli puudumise ja oma otsese ülema teavitamata jätmise eest, st. tegevusetuse (ebapiisav tegevus) eest. Vaidlustatava käskkirja kohaselt on kaebaja rikkunud piirkonnaülema 04.07.2008 käskkirja nr. 46 juhendite kinnitamise alused „teenistusrelvade, laskemoona ja erivahendite käitlemise kord” teise peatüki punkti 6 alapunkti 6.3. – viib regulaarselt läbi relvalao kontrolli veendumaks relvade, laskemoona ja eritehnika olemasolus, komplektsuses ja hoidmises ja alapunkti 6.6 - kinnitab allkirjaga andmete õigsust igal raamatupidamisjaoskonnast saadetud lehel relvastust puudutavatel koguselistel ja numbrilistel väljatrükkidel ning saadab need esimesel võimalusel tagasi. Haldusakti õiguspärasust hinnatakse vastavalt selle andmise ajal kehtinud õigusele ja faktilisele olukorrale. Kuni 31.12.2009 kehtinud piirivalveteenistuse seaduse (PVTS) § 1 lg 2 kohaselt laieneb piirivalveteenistusele avaliku teenistuse seadus käesolevast seadusest tulenevate erisustega. ATS § 13 kohaselt töösuhteid reguleerivad seadused laienevad ametnikele ja abiteenistujatele niivõrd, kuivõrd käesoleva seaduse või avalikku teenistust reguleerivate eriseadustega ei sätestata teisiti. Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (TDVS) § 1 kohaselt käesolevat seadust kohaldatakse ametnikele avalikus teenistuses ja muudel seadusega ettenähtud juhtudel, arvestades nendes seadustes sätestatud erisusi. Seega tuleb vaidluse lahendamisel arvestada ATS ja PVTS-st tulenevate erisustega. Ametnike distsiplinaarmenetlus on üks haldusmenetluse alaliike ja distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri teenistujale on haldusakt, mis peab vastama kõigile HMS sätestatud nõuetele ja arvestama haldusõiguse üldpõhimõtteid.

11. Vaidlustatud käskkirja kohaselt on kaebajat karistatud selle eest, et ta ei veendunud selles et raamatupidamisjaoskonnast edastatavad relvastust puudutavad koguselised ja numbrilised väljatrükid jõuavad Narva piirivalvekordoni vanemallohvitserini ja ei teavitanud tagastamata jäänud ja puuduvatest väljatrükkidest oma otsest ülemat. Käskkirjas on korratud distsiplinaarmenetluse juurdluse kokkuvõttes toodut. Kohus leiab, et käskkiri on motiveerimata ning rikkumiste aluseks märgitu ei seostu kaebajale etteheidetavaga. Korra alapunkt 6.3. paneb kohustuse teostada relvalao faktilist kontrolli ja alapunkt 6.6. kohustab allkirjaga kinnitama raamatupidamisjaoskonnast saadetud dokumentidel (väljatrükid, lehed) olevate andmete õigsust ning need tagasi saatma. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 55 lg 1 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav ning HMS § 56 lg 2 järgi tuleb haldusakti põhjendustes ära märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Haldusakti motiveerimine on esmalt vajalik akti materiaalse õiguspärasuse kontrollimiseks. HMS §-dest 54 ja 56 tuleneb üldine akti motiveerimise kohustus. Haldusakti põhjendamisel tuleb faktilised asjaolud siduda õigusnormi koosseisuga, mis vastab tuvastatud asjaoludele. Esimesel juhul ei kohusta nimetatud korra alapunkt 6.3. ametnikku edasi saatma ja kontrollima, kas dokumendid jõuavad adressaadini (Narva piirivalvekordoni allohvitser), vaid kohustab teostama relvalao faktilist kontrolli. Relvalao kontrollimise kohustus ning dokumentide edastus ja kinnituse saamine dokumendi kättesaamisest on erinevad kohustused, st. alapunkti 6.3. alusel ei saa karistada dokumentide edastamise kontrolli puudumise eest, kuna kohustuseks on relvalao faktiline kontroll. Relvalao kontrollimata jätmine ning dokumentide edastus ja kontroll kättesaamise üle on eraldiseisvad kohustused.

6 Kaebajat ei saa karistada kohustuse täitmata jätmise eest, millist kohustust pole sätestatud käskkirjas viidatud karistamise aluses.

Teisel juhul ei ole alapunktis 6.6. sätestatud otsese ülema teavitamiskohustust tagastamata jäänud ja puuduvatest väljatrükkidest, vaid on kohustus kinnitada saadetud dokumentidel olevate andmete õigsust oma allkirjaga ning saata need allkirjastatult tagasi määramata aja jooksul (esimesel võimalusel) raamatupidamisjaoskonnale. Andmete õigsuse kontrollimine, allkirjaga kinnitamine ja tagasisaatmine (raamatupidamisjaoskonnale) ning oma ülemuse teavitamine tagastama jäänud ja puudu olevatest dokumentidest on samuti erineva eesmärgi ja sisuga kohustused, st. alapunkti 6.6. alusel ei saa karistada ülema teavitamata jätmise eest, kuna kohustuseks on saadetud andmete õigsuse kontroll, kinnitamine ja tagastamine saatjale. Teisisõnu ei saa karistada ametnikku kohustuse täitmata jätmise eest, millist kohustust ei ole karistusotsuses märgitud karistuse alusena. Sellist ilmselget vastuolu ei saa pidada selgeks ja üheselt mõistetavaks. Halduskohus leiab, et kui haldusakti motiveerimiseks on esitatud üksnes asjasse mittepuutuvad või üksteist välistavad väited, siis on selline haldusakt motiveerimata. Põhjendamiskohustus tähendab seda et põhjenduskäik peab võimaldama kohtul kontrollida vaidlustatud otsuse õiguspärasust ja andma huvitatud isikule piisavalt teavet, et teha kindlaks, kas see otsus on põhjendatud või on selles tehtud viga, mis võimaldab selle õiguspärasust vaidlustada.

12. Karistamise käskkirjast nähtub, et karistamise aluseks olev õigusnorm on PVTS § 68 p 1, mille kohaselt on piirivalveametniku distsiplinaarsüütegu seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktide või teenistuskohustustega ettenähtud nõuete süüline täitmata jätmine või nende mittenõuetekohane täitmine. TDVS § 2 p 1 ja ATS § 84 p 1 kohaselt on distsiplinaarsüüteoks töö (teenistus) kohustuste süüline mitte nõuetekohane täitmine. PVTS § 62 lg 1 kohaselt on piirivalvedistsipliin seaduste, määruste, neist alamate õigusaktide ja käskudega kehtestatud teenistuskohustuste täpne täitmine kõigi piirivalveametnike poolt. PVTS § 68 p 1 andis distsiplinaarsüüteo üldise mõiste. Seega tulnuks aktis märkida milline selles sättes nimetatud alternatiividest (seadus või selle alusel kehtestatud õigusakt, haldusakt või käsk) konkreetsel juhul kaebaja karistamise tingis, koos asjakohaste selgitustega faktiliste asjaolude kohta ja sellega ühtiva rikkumise kirjeldusega. Kui vaidlustatud akti õiguslikud põhjendused on ebapiisavad, siis ei ole kohtul võimalik akti sisulist õiguspärasust kontrollida. Käskkirjast ei nähtu millisest õigus - , haldusaktist või käsust tulenevad asjakohased kohustused, mille täitmata jätmist kaebajale ette heidetakse. Selliselt motiveerimata haldusakt on seadusevastane seepärast, et pole võimalik kontrollida, miks ja millisel õiguslikul alusel on haldusakt antud.

Käskkirja asjaolude kirjeldusest selgub, et relvalao erakorralise inventuuri käigus avastati, et relvalao eest vastutav isik on ekslikult saatelehega maha kandnud teise laskemoona, kui oli faktiliselt väljastatud. Mis ajal ja millise saatelehega on viga tehtud, ei õnnestunud tuvastada. Laskemoona on üle 44 tk. Samuti avastati, et laskemoona (cal 7, 62) on koguseliselt üle 1690 tk. Ning erinevat laskemoona on ka puudu (973 ja 1728 tk.). Käskkirjast kolmveerand moodustab distsiplinaarmenetluse juurdluse kokkuvõttes toodud faktiliste asjaolude kirjeldus lõikude kaupa ning seal esitatud ettepanek rikkumise osas. Distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttes nr. 4.2-2.2/16 (tl. 30) on tehtud ettepanek vabastada Narva piirivalvekordoni vanemallohvitser Marek Reino Kirde piirivalvepiirkonna relvalao hoidja kohalt ja anda Kirde Piirivalvepiirkonna relvaladu üle kaebajale. Samas nähtub kokkuvõttest (tl. 27), et samal ajal täitis piirkonna relvuri kohustusi kaebaja.

Halduskohtule jääb arusaamatuks, kes otseselt oli relvalao ja dokumentatsiooni õigsuse eest vastutav isik (Narva kordoni allohvitser või kaebaja), millistest dokumentidest tulenesid vead, kes need koostas ning kelle otseseks kohustuseks oli nende õigsuse kontrollimine. Juhul, kui

7 nimetatud relvalao eest oli otseselt vastutavateks kaks ametnikku, siis kuidas jagunes nendevaheline vastutus. Ehkki haldusasja toimiku materjalides oleva distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte nr. 4.2-2-2/16 (tl. 25-30) viimase lehekülje viimasel taandreal esitatud tekst pole kõige selgem, võib sealt välja lugeda, et Kirde Piirivalvepiirkonnas puudus ka kindel kord ja järelevalve osas, mis puudutab raamatupidaja poolt vastutavale isikule edastatavaid laoandmikke. Tuvastatud pole faktiliselt ka see, kas relvastust puudutavad väljatrükid, mille kättesaamise üle kontrolli puudumist kaebajale ette heidetakse, üldse olemas olid, ja kui olid, siis millised. Samuti pole tuvastatud, kas faktiliselt eksisteerisid tagastamata jäänud ja puuduvad väljatrükid, millisest kaebaja ei teavitanud oma otsest ülemat.

Isikut ei saa karistada tegevusetuse eest, kui pole tuvastatud dokumentatsiooni olemasolu, millest tulenevalt oli teenistujal kohustus tegutseda.

13. Kohus leiab, et karistuse määramisel ei ole teostatud kaalutlusõigust. Distsiplinaarkaristuse määramine on/oli vastustaja kaalutlusotsus. Distsiplinaarvastutuse kohaldamisel ja karistuse valikul on pädeval ametiisikul ulatuslik kaalumisruum. TDVS § 8 lg 1 sätestab, et distsiplinaarkaristus ei tohi olla ilmses vastuolus süüteo raskuse, selle toimepanemise asjaolude ning töötaja eelneva käitumisega. Tulenevalt TDVS § 8 lg-st 1 on karistuse määramise õigust omav ametiisik kohustatud igal üksikjuhtumil arvestama rikkumisega seonduvaid asjaolusid ja neid vajalikul määral kaaluma ning alles seejärel langetama otsustuse. Muuhulgas tuleb arvestada ka teenistuja varasemat käitumist. Vaidlustatud käskkirjas puuduvad põhjendused karistuse valiku osas ning on ebaselge, millises mahus ja ulatuses kujutab distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttes märgitu distsiplinaarkaristuse käskkirja kaalutlusi ja põhjendusi. Distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttes tuvastati distsiplinaarsüüteo toimepanemine ning juurdluse läbiviija tegi ettepaneku karistada kaebajat. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas on märgitud distsiplinaarjuurdluse kokkuvõte karistuse määramise ühe alusena, kuid puuduvad kaalutlused ja põhjendused, miks valiti distsiplinaarkaristuseks just määratud karistus. Vaidlustatud käskkirjast ei selgu, milliseid asjaolusid on pädev ametiisik karistuse valikul arvestanud ning kas kaalutlused olid asjakohased või mitte. Seega ei selgu vaidlustatud käskkirjast, kas pädev ametiisik on distsiplinaarkaristuse määramisel üldse kaalutlusõigust sisuliselt teostanud ning milliseid asjaolusid on täpsemalt kaalumisel arvestatud. Tegemist on olulise kaalutlusveaga. Vaidlustatud käskkiri on ka nõuetekohaselt motiveerimata. Vastavalt HMS § 56 lg-le 3 peavad kaalutlusõiguse alusel antud haldusaktis sisalduma kaalutlused, millest akti andmisel on lähtutud. Kuna vaidlustatud haldusaktis ei ole kaalutlusi esitatud, ei saa kohus hinnata, kas otsus on kaalutlusvigadeta või mitte ning kas see on proportsionaalne. Kohus ei saa üldjuhul asuda ise haldusakti resolutsiooni põhjendama õiguslike ja faktiliste alustega, mida haldusorgan oma haldusaktis ei ole selle andmisel (ex ante situatsioonis) märkinud. Seda eriti juhtumitel, kus haldusakt antakse kaalutlusõiguse alusel (RKHKo 3-3-1-49-08). 14. Kohus leiab, et rikutud on ka haldusakti vorminõudeid. Vaidlustatud käskkirjas puudub teo toimepanemise aeg, muud asjaolud ja vaidlustamisviide. TDVS § 11 lg 2 p-de 2 ja 3 kohaselt on tööandja kohustatud kandma dokumenti, millega ta vormistab distsiplinaarkaristuse süüteo toimepanemise aja ja süüteo, samuti karistamisel arvesse võetud muude asjaolude kirjelduse. Tööandjal tuleb tuvastada süüteo toimepanemise aeg. Kui seda ei ole võimalik tulenevalt rikkumise iseloomust tuvastada konkreetse kuupäevaga, tuleb käskkirjas märkida süüteo toimepanemise ajavahemik. Tegevusetuse tuvastamise korral saab käskkirja märkida konkreetse ajavahemiku, millal tööandaja hinnangul tuli isikul täita teatud teenistuskohustused.

8 Konkreetse ajavahemiku kindlaks tegemine on oluline ka distsiplinaarkaristuse määramise tähtaja seisukohast. Hinnates eelpool tuvastatud asjaolusid, on distsiplinaarkaristuse vormistamisel rikutud TDVS § 11 lg 2 p 2 nõudeid, sest käskkirjast ei selgu süüteo toimepanemise aeg. Muudeks asjaoludeks, mis tööandjal tuleb karistusotsusesse märkida, on ka põhjendused karistuse valiku osas, mis antud juhul puuduvad, kuna kaalutlusõigust pole teostatud. Ehkki piirivalveameti peadirektori 21.08.2008 käskkirjaga kinnitatud distsiplinaarmenetluse läbiviimise juhendis vaidlustamisviite märkimise nõuet otseselt sätestatud ei ole ja viidatud on ainult TDVS vorminõuetele (tl. 40), ei tähenda see seda, et vaidlustamisviite puudumine oleks õiguspärane. Nagu halduskohus eespool märkis, on ametnike distsiplinaarmenetlus üks haldusmenetluse alaliike ja sellele laienevad kõik HMS sätestatud nõuded ja haldusõiguse üldpõhimõtted. Seega ei saa selle läbiviimisel lähtuda ainult TDVS-s sätestatud vorminõuetest. HMS § 57 lg 1, samuti PS §-st 15 tulenevalt on haldusaktis vaidlustamisviite märkimine üldine nõue. Vaidlustamisviite puudumine haldusaktis võib olla kaebetähtaja ennistamise aluseks. HMS § 58 sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Nimetatud sätte kohaselt ei saa vähetähtis menetlus- või vorminõude rikkumine, mis toob küll kaasa haldusakti formaalse õigusvastasuse, olla aluseks haldusakti kehtetuks tunnistamisel või tühistamisel. 15. Poolte vahel on vaidlus ka distsiplinaarmenetluse algatamise käskkirjaga tutvumise osas. Kohus leiab, et distsiplinaarmenetluse algatamine on menetlustoiming haldusmenetluses ja see ei sõltu asjaolust, kas algatamine on vormistatud käskkirjaga või mitte. Algatamise käsitlemine menetlustoiminguna ei takista aga konkreetsete vorminõuete kehtestamist. Menetlustoimingule kehtivad ka haldusmenetluse üldpõhimõtted. Teavitamisele kehtivad üldised nõuded menetlusteadetele, mis on erinevad haldusakti teatavakstegemise nõuetest. TDVS ei sätesta distsiplinaarmenetluse algatamise suhtes mingeid nõudeid. Samuti ei näe ATS § 87 distsiplinaarjuurdluse algatamise osas erisusi ette, küll aga kohustas PVTS § 75 lg 1 distsiplinaarmenetluse algatamise käskkirja tegema viivitamata teatavaks piirivalveametnikule, kelle suhtes distsiplinaarjuurdlus algatati. PVTS ei reguleeri täpsemalt, millisel viisil tuleb distsiplinaarmenetluse algatamise käskkiri teatavaks teha. Seega oli tulenevalt PVTS käskkiri võimalik teatavaks teha haldusorgani valitud vormis (suuliselt, isiklikult kätte anda, posti teel, elektrooniliselt). Piirivalveameti peadirektori 21.02.2008 käskkirjaga nr 55 kinnitatud distsiplinaarjuurdluse läbiviimise juhendi p 1.5 kohustab aga juurdlust läbi viivat isikut käskkirja teatavaks tegema allkirja vastu. Käskkiri nr 203-UK on koostatud 20.11.2009, millele järgnes 07.12.2009 seletuste võtmine kaebajalt (tl 32-33). Kokkuvõttega on K. J tutvunud 09.12.2009 (tl 30). Järelikult saaks lugeda, et käskkiri on kaebajale teatavaks tehtud. Samas pole vastustaja tõendanud, et käskkiri on juhendi järgi kaebajale teatavaks tehtud allkirja vastu. Toimiku materjalide juures olev dokumendihaldussüsteemi „Postipoiss“ väljatrükk (tl. 24) seda ei tõenda. Seetõttu nõustub kohus kaebajaga, et talle ei tutvustatud distsiplinaarjuurdluse määramise käskkirja nõuetekohaselt. Kuid rikkumine pole selline, mis oleks mõjutanud kuidagi distsiplinaarmenetluse läbiviimist ja otsuse tegemist. Allkirja vastu teatavaks tegemata jätmine, ei muuda vaidlustatud haldusakti iseenesest seadusevastaseks. Kaebuse esitaja väidet juhendi õigustühisuse osas kohus ei käsitle, sest tühisuse tuvastamise nõuet kohtule esitatud ei ole ja kohus ei saa teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud (HKMS § 25 lg 4).

9 Tulenevalt eelpool tuvastatud asjaoludest ning hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis, on Kirde Piirivalvepiirkonna 21.12.2009 käskkirja nr 346-P vastuvõtmisel oluliselt rikutud menetlus- ja vorminõudeid ning seega tühistab halduskohus käskkirja. Kuna kohus rahuldab kaebaja esmase nõude (käskkirja tühistamine), jääb alternatiivne nõue (karistuse proportsionaalsuse hindamine) rahuldamata.

HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebaja on esitanud kohtule kuludokumendi (tl 5), mille kohaselt tasus kaebaja 20.01.2010 riigilõivu 250 krooni (15, 97 €). Kuna kohus rahuldas kaebuse, tuleb riigilõiv kaebaja kasuks välja mõista vastustajalt, Ida Prefektuurilt.

(digitaalselt allkirjastatud)

Ülle Polluks kohtunik