2-09-23966/13 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Indrek Soots Otsuse avalikult teatavaks - tegemise aeg ja koht

22. september 2011.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-23966 Tsiviilasi Aktsiaseltsi B hagi KOÜ (endise ärinimega OÜ PE) ja IS vastu võla ja viiviste väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad

Hagi hind Istungi toimumise aeg Istungil osalenud menetlusosalised hageja Aktsiaselts B(registrikood XXX, XXX), esindaja MR kostja I KOÜ (registrikood XXX asukoht teadmata) kostja II IS (isikukood XXX elukoht XXX)

4 053,63 eurot 05.09.2011.a, avalik kohtuistung hageja esindaja MR

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista KOÜ-lt ja IS solidaarselt põhivõlg 4053,63 eurot (neli tuhat viiskümmend kolm eurot ja kuuskümmend kolm senti) Aktsiaseltsi Bkasuks.

3. Välja mõista KOÜ-lt ja IS solidaarselt viivis 20.05.2009.a seisuga 840,92 eurot (kaheksasada nelikümmend eurot ja üheksakümmend kaks senti) Aktsiaseltsi B kasuks.

4. Välja mõista KOÜ-lt ja IS solidaarselt Aktsiaseltsi B kasuks viivis põhivõla tasumata osalt määraga 0,1 % päevas alates 21.05.2009.a kuni põhivõla tasumiseni.

5. Kõik menetluskulud jätta solidaarselt KOÜ ja IS kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt sõlmisid hageja ja PE OÜ (uue ärinimega KOÜ) (kostja I) 05.02.2007.a müügilepingu, mille alusel müüs hageja kostjale I tsementbetooni. Kauba eest esitas hageja arve summas 30 700,65 krooni ja arve summas 37 425,47 krooni. Müügilepingu kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist 0,1 % tasumata summalt päevas.

Kostja I on tasunud 14.12.2007.a hagejale 4700,65 krooni, mille hageja on arvestanud arve osaliseks tasumiseks. Ajavahemikul 30.10.2008-22.12.2008.a on kostja I tasunud hagejale

26 000 krooni, mille hageja on arvestanud viiviste katteks.

Seega on kostjal I tasumata põhivõlg 63 425,47 krooni. 20.05.2009.a seisuga on hageja viivisenõude suuruseks 13 157,54 krooni.

Kostja I kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid 17.01.2008.a hageja ning IS (kostja II) käenduslepingu, mille kohaselt vastutab käendaja vaidlusalusest lepingust tulenevate kostja I kohustuste täitmise eest.

Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõla 63 425,47 krooni, viivise 20.05.2009.a seisuga 13 157,54 krooni ja viivise 0,1 % põhivõlast päevas alates 21.05.2009.a kuni põhivõla tasumiseni.

Kostjate vastuväited Kostja I hagile ei vastanud.

Kostja II tunnistas hagi osaliselt. KOÜ on kandnud 30 700,65 krooni hageja arveldusarvele arve katteks. Tasumata on arve summas 37 425,47 krooni. Kostja II tunnistas arvest tulenevat võlga summas 37 425,47 krooni. Kostja II palub viivisearvestust mitte aktsepteerida, kuna hageja esitas kohtule valeandmeid.

Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtub, et hageja ning kostja I on sõlminud 05.02.2007.a müügilepingu, mille alusel pidi hageja müüma kostjale I betooni. Lepingu p 4.1 sätestab, et lepingust tulenevate kohustuste täitmisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda kostjalt I viivist 0,1 % päevas tähtaegselt tasumata summast. 17.01.2008.a on hageja ja kostja II sõlminud käenduslepingu, millega kostja II kohustus tagama 05.02.2007.a sõlmitud müügilepingust tulenevate kostja I kohustuste täitmise.

10.08.2007.a on hageja esitanud kostjale I betooni eest arve summas 30 700,65 krooni (maksetähtaeg 31.08.2007.a) ja 28.08.2007.a arve summas 37 425,47 krooni (maksetähtaeg 18.09.2007.a). Vaidlus puudub selles, et kostja I on kauba kätte saanud.

Vaidlus puudub ka selles, et kauba eest on hagejale tasutud 14.12.2007.a 4700,65 krooni, 30.10.2008.a 9000 krooni, 19.11.2008.a 5000 krooni, 08.12.2008.a 5000 krooni ja 22.12.2008.a 7000 krooni. Hageja on 14.12.2007.a tasutud 4700,65 krooni arvestanud arvest tuleneva võla katteks ja ülejäänud 26 000 krooni mõlemast arvest tuleneva viivisvõla katteks. Kostja II on seisukohal, et tasutud 30 700,65 krooni tuleb lugeda tasutuks arve katteks.

Kuna kostjad on viivitanud võla tasumisega, siis on hagejal õigus nõuda viivist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 88 lg 8 sätestab, et kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intresse, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ja lõpuks põhikohustuse katteks. Kohtu hinnangul on intressi all peetud silmas ka viivitusintressi ehk viivist. Sellest tulenevalt oli hageja õigustatud tasutud 26 000 krooni arvestama viiviste katteks, kuna VÕS § 88 lg 8 järgi loetakse, et täitmine on toimunud enne intressi ja alles siis põhikohustuse katteks. VÕS § 88 lg 9 sätestab, et võlgnik ei või võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatust erinevat järjekorda. Seega ei saa kostja II ilma hageja nõusolekuta määrata, et täitmine on toimunud esmalt põhikohustuse katteks.

Eeltoodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et kostjate põhivõlgnevus on 63 425,47 krooni (4053,63 eurot) ja viivisvõlgnevus 20.05.2009.a seisuga 13 157,54 krooni (840,92 eurot). VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Tulenevalt VÕS § 145 lg 1 vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 4053,63 eurot ja viivisvõlgnevus 20.05.2009.a seisuga 840,92 eurot. Samuti tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista viivis 0,1 % põhivõla tasumata osalt päevas alates 21.05.2009.a kuni põhivõla tasumiseni.

Kostja II palus viivisearvestust mitte aktsepteerida, kuna hageja esitas kohtule valeandmeid. Kohtu hinnangul ei ole see taotlus põhjendatud. Kohus nõustub, et hageja märkis esialgses hagis tõepoolest seda, et tasutud on üksnes 4700,65 krooni ja jättis mainimata ülejäänud

26 000 krooni tasumise. Selle vea aga hageja parandas 29.11.2010.a hagi täpsustuses. Tulenevalt TsMS § 376 lg 4 p 1 on hagejal õigus faktilisi väiteid täiendada ja parandada. See ei võta hagejalt ära viivise nõudeõigust.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.

TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Indrek Soots kohtunik