2-10-55743/20 · 2-10-55743/20 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht 20. september 2011 Tartu Tsiviilasja number 2-10-55743 Tsiviilasi Lüügi Schmeimani hagi Kalmer Pildi (Pilt) vastu 1 789,53 euro väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 15. augusti 2011 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Kalmer Pildi apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Keelduda Kalmer Pildi apellatsioonkaebust Tartu Maakohtu 15. augusti 2011 otsuse peale menetlusse võtmast ja tagastada apellatsioonkaebus Kalmer Pildile. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

ASJAOLUD 1. Kalmer Pilt on esitanud Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu 15. augusti 2011 otsuse peale, millega rahuldati Lüügi Schmeimani hagi K. Pildi vastu ning mõisteti K. Pildilt välja L. Schmeimani kasuks 1 789,53 eurot.

2 Käesolev tsiviilasi on lahendatud TsMS § 405 lg 1 alusel lihtmenetluse korras ning maakohus ei ole nimetatud otsuse peale edasikaebamiseks luba andnud. RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS 2. Ringkonnakohus leiab, et K. Pildi apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu 15. augusti 2011 otsuse peale menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 2¹ võetakse käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Tartu Maakohtu 15.08.2011 otsuses ei ole antud luba edasikaebamiseks. Seega apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks tuleb tuvastada maakohtu poolt otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti materiaalõiguse normi kohaldamine või menetlusõiguse normi selgelt rikkumine või selgelt ebaõigesti tõendite hindamine, mis võis oluliselt mõjutada lahendit. 3. Ringkonnakohus leiab, et tsiviilasjas ei esine aluseid, mille alusel saaks väita, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid. Asjaolu, et apellant ei nõustu kohtu tuvastatud asjaoludega ja nendest tehtud järeldustega, ei tähenda, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid ja selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi. Maakohus ei ole andnud luba otsuse edasikaebamiseks vastavalt TsMS § 442 lg-le 10 ning apellatsioonkaebuses toodud põhjendused ei anna alust lihtmenetluse korras tehtud otsuse peale edasi kaevata. 4. Lähtudes eeltoodust, keeldub ringkonnakohus TsMS § 637 lg 2¹ alusel apellatsioonkaebust menetlusse võtmast. Apellatsioonkaebus tagastatakse TsMS § 638 lg 4 alusel ning TsMS § 638 lg 10 alusel loetakse, et kaebust ei ole esitatud.

Üllar Roostoja

Andra Pärsimägi

Viivi Tomson