2-10-59765/17 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-10-59765

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

23. september 2011. a, Jõgeva kohtumaja Kohtunik Maimu Laumets Tsiviilasja number 2-10-59765 Tsiviilasi Aktsiaseltsi Eraküte hagi Jxxx Lxxxxxxx vastu soojusenergia tabimise eest tekkinud võlgnevuse nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Aktsiaselts Eraküte (Jõgeva osakond; registrikood 10419088; asukoht Aia 50, Jõgeva 48304); Kostja: JxxxxLxxxxxxxx(isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine Kohtuistungi aeg 14.09.2011. a RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja Aktsiaseltsi Eraküte ja kostja JxxxxLxxxxxxx vahel 14.09.2011.a kohtuistungil sõlmitud kompromiss, mille tingimused on alljärgnevad: Jxxx Lxxxxxxx kohustub tasuma Aktsiaseltsile Eraküte 124,62 eurot (sh võlgnevus summas 92,67 eurot ja pool hageja poolt tasutud riigilõivust summas 31,95 eurot). Tasumine toimub Aktsiaseltsi Eraküte arvelduskontole nr 10220020189014 AS-is SEB Pank hiljemalt 1. oktoobriks 2011. a.

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-10-59765 menetlus Aktsiaseltsi Eraküte hagis Jxxx Lxxxxxxx vastu soojusenergia tabimise eest tekkinud võlgnevuse nõudes.

Menetluskulude jaotus:

1. Jätta kompromissiga sätestamata poolte menetluskulud nende endi kanda.

2. Tagastada Aktsiaseltsi Eraküte arvelduskontole nr 10220020189014 AS-is SEB Pank pool menetluses tasutud riigilõivust summas 31,96 eurot. Saata määrus riigilõivu tagastamise osas täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

Edasikaebamise kord: Määrusele peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu

Tartu Ringkonnakohtule 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

Asjaolud ja menetluse käik Aktsiaselts Eraküte esitas kohtule hagiavalduse Jxxx Lxxxxxxx vastu soojusenergia tarbimise eest võlgnevuse summas 143,70 euro nõudes. Menetluse käigus vähendas hageja nõuet 92,67 euroni, kuna kostja oli osa võlgnevusest tasunud. Kostja Jxxx Lxxxxxxx tunnistas kirjalikus vastuses hagi osaliselt ja tegi hagejale ettepaneku sõlmida võlgnevuse tasumiseks kompromiss.

14.09.2011. a kohtuistungil sõlmisid pooled kompromissi, mis protokolliti. Pooled taotlesid kompromissi kinnitamist ja asja menetluse lõpetamist.

Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada tulenevalt TsMS §-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1 ja 431, 432 ja 433. Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

Menetluskulude jaotus: TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et kostja hüvitab hagejale riigilõivu summas 31,95 eurot. Kohus määrab, et kompromissiga sätestamata poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda.

Hageja taotles nõude esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist pooles osas. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. TsMS § 150 lg 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust muu hulgas kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 25.11.2010. a Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 viitenumbrile 2900072369 riigilõivu 750 krooni (47,93 eurot) ja hagi esitamisel 11.02.2011. a Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 viitenumbrile 2900072699 täiendavat riigilõivu 15,98 eurot. Kokku tasutud riigilõivu 63,91 eurot. Kohus leiab, et TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tuleb hageja taotlusel tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o 31,96 eurot.

Maimu Laumets Kohtunik