Legislator Case Law & Legislation
2-11-38764/11 AI generated

2-11-38764/11 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Case Number 2-11-38764/11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Narva linn esitas kohtule avalduse alaealisele isikule eestkostja määramiseks. Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada.

Legislator headnote

AI generated

2-11-38764/11 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: Perekonnaseaduse (PKS) § 171 lg 1 kohaselt, kui esindusõigust ei ole alaealise lapse kummalgi vanemal või kui lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks teha, määratakse talle eestkostja.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-11-38764

1(5)

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Avaldus rahuldada.

2. Seada eestkoste A H üle kuni A H täisealiseks saamiseni XXX.

3. Määrata A H eestkostjaks L D.

4. L D on A H seaduslik esindaja, L D kuulub täies ulatuses A H isikuja varahooldusõigus.

5. L D on kohustatud kaitsma A H varalisi ja isiklikke õigusi ning huve, hoolitsema selle eest, et A H saaks vajalikul määral ravija sotsiaalteenuseid.

6. L D on õigus ja kohustus A H kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda, ning muud perekonnaseaduses sätestatud isikuja varahooldusõigused ja kohustused.

7. A H ei või ilma L D nõusolekuta iseseisvalt tehinguid teha, välja arvatud tehingud, millest ei teki A H otseseid tsiviilkohustusi või kui A H täitis tehingu vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja või viimase nõusolekul kolmas isik.

8. L D on kohustatud koostama ja esitama kohtule kirjaliku aruande A H vara kohta seisuga 20. september 2011. Nimekirjas tuleb esitada teave vara koosseisus toimunud Kohtuasja number 2-11-38764 Määruse tegemise aeg ja koht

20. september 2011, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi Narva linna avaldus alaealisele isikule eestkostja määramiseks Menetlustoiming Eestkostja määramine Avaldaja: Narva linn (Narva Linna Sotsiaalameti kaudu) Avaldaja esindaja: Sergei Lahmanov (volikirja alusel) Puudutatud isik: A H (IK XXX) Menetlusosalised ja esindajad Puudutatud isik: L D (IK XXX)

2-11-38764

2(5) muudatuste kohta perioodil 18. august 2011 kuni 20. september 2011. Aruanne esitada kohtule ühe kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest.

9. L D on kohustatud koostama ja esitama kohtule iga-aastase kirjaliku aruande A H vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta hiljemalt jooksva aasta

20. septembriks. Aruandes tuleb eraldi välja tuua tehtud kulutused ning aruandele tuleb lisada kulutusi tõendavad dokumendid.

10. Kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest L D.

11. Jätta Narva linna menetluskulud tema enda kanda ja A H esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võivad eestkostja, samuti eestkostetava otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne vallavõi linnavalitsus esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Narva linn esitas kohtule avalduse alaealisele isikule eestkostja määramiseks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada.

Avaldaja taotleb alaealisele isikule eestkostja määramist. Avalduse kohaselt on eestkostet vajava isik jäänud ilma seadusliku esindajata ning talle tuleb määrata eestkoste ja eestkostjaks lapse ema õde.

Kohus tuvastas, et eestkostet vajav isik on vallaslaps, sünnitunnistusel isa kohta kanne puudub, lapse ema on surnud 26. juulil 2011. Lapse ema õde L D on avaldanud soovi hakata lapse eestkostjaks. Kodukülastuse aktist selgub, et lapsel on vanaema elukohas olemas vajalikud elamistingimused.

Lapse esindaja on seisukohal, et eestkosteasutuse avaldus tuleb rahuldada, lapsele eestkostja määramise tingimused on täidetud, esindaja eestkoste määramise osas vastuväiteid ei oma, eestkostja kandidaat on sobiv täitma eestkostja ülesandeid.

2-11-38764

3(5) Eestkostja kandidaadi ärakuulamisel selgus, et laps elab tema juures, lapse ema on surnud ja lapse võimaliku isa kohta andmed puuduvad, lapse elamistingimused on rahuldavad, tervis hea, läbisaamine usalduslik ja soe.

Lapse ärakuulamisest selgus, et laps elab oma ema õe (eestkostja kandidaadi) juures, lapsel on oma tuba, läbisaamine hea, vastuväiteid eestkostja osas laps ei esitanud.

Perekonnaseaduse (PKS) § 171 lg 1 kohaselt, kui esindusõigust ei ole alaealise lapse kummalgi vanemal või kui lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks teha, määratakse talle eestkostja.

Kohus leiab, et eestkostja määramise eeldused on täidetud, sest lapse isa ei ole kantud lapse sünnitunnistusele vanemana ja võimaliku isa isik ei ole teada ning lapse ema on surnud, s.o alaealise lapse esindusõigust ei ole kummalgi vanemal.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 557 lg 21 ja lg 3, määruses märgitakse, et eestkoste seatakse alaealise täisealiseks saamiseni, kui kohus ei määra eestkostjat lühemaks ajaks. Eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse.

Lapse üle tuleb seada eestkoste kuni lapse täisealiseks saamiseni ning lapsele tuleb määrata eestkostja.

Lapse ema õde L D on avaldanud soovi hakata lapsele eestkostjaks.

Vastavalt PKS § 174 lg 1-4, eestkostjaks võib olla täisealine piiramata teovõimega füüsiline isik. Eestkostjaks ei või olla isik, kellelt on vanema hooldusõigus täielikult või osaliselt ära võetud või kes on varem rikkunud eestkostja kohustusi. Eestkostjaks ei või määrata selle tervishoiuvõi hoolekandeasutuse töötajat, kus laps viibib. Eestkostjat valides arvestatakse tema isikuomadusi, varalist seisundit ja võimeid eestkostja kohustusi täita, vanemate eeldatavat tahet ning tema suhteid lapsega, kelle üle eestkoste seatakse, lapse üleskasvatamise järjepidevust ning lapse rahvuslikku, usulist, kultuurilist ja keelelist päritolu. Kohtul ja vallavõi linnavalitsusel on eestkostjat valides õigus nõuda eestkostjaks määratavalt isikult dokumente ja informatsiooni tema sobivuse hindamiseks. Isiku võib eestkostjaks määrata tema nõusolekul.

Kohus ei tuvastanud eestkostja kandidaadi osas eestkostjaks olemist takistavaid asjaolusid, laps elab eestkostja kandidaadi juures, eestkostja kandidaat on samast kultuurilisest ja rahvuslikust keskkonnast pärit, eestkostja kandidaat on võimeline last kasvatama ja tema eest hoolitsema.

Eestkostjaks tuleb määrata L D.

PKS § 179 lg 1 ja lg 5 kohaselt, eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja. Tal on õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest oma ülesannete piirides. Eestkostja peab alaealise vara valitsema hea eestkostja hoolsusega. Eestkostja vastutab oma kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest.

Lähtuvalt PKS § 172, eestkostjale kuulub nii lapse isikuhoolduskui ka varahooldusõigus.

Lähtuvalt PKS § 182 lg 1 ja lg 2, kui laps kasvab eestkostja juures, kohaldatakse eestkostja õigusele ja kohustusele lapse isiku eest hoolitseda käesoleva seaduse 10. peatüki 2. jao sätteid. Kui eestkostja peab eestkostetavat ülal, olemata selleks kohustatud, lähevad eestkostjale tema poolt antud ülalpidamise ulatuses üle nõuded eestkostetava ülalpidamiseks kohustatud isikute vastu ning vastavalt PKS § 124 lg 1 ja lg 2, isikuhooldus on hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil

2-11-38764

4(5) hoolitseda. Kehaline, vaimne ja hingeline väärkohtlemine ning muude lapse suhtes alandavate kasvatusabinõude rakendamine on keelatud ja PKS § 125, hariduse andmise asjades arvestavad vanemad ennekõike lapse võimeid ja kalduvusi. Vajaduse korral küsivad vanemad nõu õpetajalt või muult asjatundlikult isikult.

PKS § 183 lg 1-3 kohaselt, eestkostja on kohustatud eestkostetava vara hea eestkostja hoolsusega valitsema, säilitama ning võimaluse korral suurendama. Muu hulgas peab eestkostja nõudma õigel ajal sisse eestkostetavale kuuluvad nõuded ning valitsema eestkostetavale kuuluvat kinnisvara. Eestkostetava varalt saadavast kasust tuleb esmajoones täita varal lasuvad sissenõutavaks muutunud kohustused ning katta muud vara korrapärase valitsemise kulud. Nimetatud kuludest ülejäänud sissetulekut võib kasutada eestkostetava ülalpidamiseks. Eestkostja peab hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides.

Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, talle kuulub täies ulatuses eestkostetava isikuja varahooldusõigus. Eestkostja on kohustatud kaitsma eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve, hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravija sotsiaalteenuseid. Eestkostjal on õigus ja kohustus eestkostetavat kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda ning muud perekonnaseaduses sätestatud isikuja varahooldusõigused ja kohustused.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 11 lg 3 p 1 ja p 2 kohaselt, piiratud teovõimega isiku tehtud tehing, mille see isik on teinud seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta või hilisema heakskiiduta, kehtib, kui tehingust ei teki isikule otseseid tsiviilkohustusi või isik täitis tehingu vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja või viimase nõusolekul kolmas isik.

Eestkostetav ei või ilma eestkostja nõusolekuta iseseisvalt tehinguid teha, välja arvatud tehingud, millest ei teki eestkostetavale otseseid tsiviilkohustusi või kui eestkostetav täitis tehingu vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja või viimase nõusolekul kolmas isik.

Lähtuvalt PKS § 184 lg 1 ja lg 2, eestkostja esitab lapse hariliku viibimiskoha järgsele kohtule kirjaliku nimekirja lapse vara kohta mõistliku aja jooksul eestkoste määramisest arvates. Nimekirjas esitatakse teave kuni nimekirja koostamiseni vara koosseisus toimunud muutuste kohta.

Eestkostja on kohustatud koostama ja esitama kohtule kirjaliku aruande eestkostetava vara kohta seisuga 20. september 2011. Nimekirjas tuleb esitada teave vara koosseisus toimunud muudatuste kohta perioodil 18. august 2011 kuni 20. september 2011. Aruanne esitada kohtule ühe kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest.

Vastavalt PKS § 194 lg 1-3, kohus võib igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta. Eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Kohus peab aruannet sisuliselt kontrollima, hindama tehtud kulutuste põhjendatust ning nõudma vajaduse korral aruande parandamist ja täiendamist.

Eestkostja on kohustatud koostama ja esitama kohtule iga-aastase kirjaliku aruande eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta hiljemalt jooksva aasta 20. septembriks. Aruandes tuleb eraldi välja tuua tehtud kulutused ning aruandele tuleb lisada kulutusi tõendavad dokumendid.

2-11-38764

5(5) Vastavalt TsMS § 531 lg 1, eestkostemenetlust lõpetav kohtumäärus, muu hulgas eestkostja määramise, tema ametiaja pikendamise, eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise määrus, kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale.

Kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale.

Menetluskulud

TsMS § 172 lg 1 kohaselt, hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. /---/.

Menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda.

Viru Maakohtu 19. augusti 2011 kohtumäärusega määrati lapsele esindaja riigi õigusabi korras ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja –kulu.

Vastavalt TsMS § 172 lg 3, /---/ hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda.

Avaldaja menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda ja lapse esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda.

Aarne Lõhmus Kohtunik