2-11-36740/10 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
Legislator summary
AI generatedK O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus
Legislator headnote
AI generated2-11-36740/10 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja: K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus
Kohus Pärnu Maakohus
Kohtunik Lea Pavelson
Otsuse tegemise aeg ja koht 20.09.2011, Rapla
Tsiviilasja number 2-11-36740
Tsiviilasi S V ja E V hagi T V vastu elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind 2862.- eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad hageja S V, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx, xxxxxxxx x-xx, hageja E V, isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxx, xxxxxxxx x-xx, hagejate esindaja M B-V, kostja T V, isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxx, xxxxxxxx x-xx
Resolutsioon Välja mõista T V elatis igakuiselt 318.- eurot alates 04.08.2011 kuni poja S, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni ja edasi 147.- eurot kuni tütre E, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni.
Välja mõista T V 1612.- eurot S V ja E V ülalpidamiseks.
Menetluskulud jätta S V ja E V esindaja M B-V ja T V endi kanda.
Kohtuotsus pöörata täitmisele viivitamata.
Edasikaebamise kord Timo Varblane võib esitada kohtuotsuse peale Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kaja 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest.
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud Poolte abielust on sündinud tütar E xx.xx.xxxx ja poeg S xx.xx.xxxx. Kostja annab hagejate esindajale raha laste ülalpidamiseks suvaliselt ja pikemate vaheaegadega. Keskmiselt annab ta kuus ca 70.- eurot kahe lapse ülalpidamiseks. Kostja on andnud lubaduse tasuda laste ülalpidamiseks kuus 500.- eurot. Lubadust ta täitnud ei ole. Kõik laste ülalpidamiskulud on hagejate esindaja kanda, samuti ei aita kostja tasuda elamispinnaga seonduvaid kulutusi, elektriarveid ega telefoniarveid, ega maksa eraldi enda söögiraha, kuigi sööb koos perega. Poja ülalpidamiskulud kuus kokku on 342.- eurot ning tütre kulud 294.- eurot. Hagejate esindaja soovib tagada lastele stabiilset ja normaalset arengut ning elu. Väljamõistetud elatis kataks osa kuludest laste riietamiseks, toitmiseks, eluaseme kulude kandmiseks, koolitamiseks ja arendamiseks
Hageja nõue ja põhjendused Hagejate esindaja palub välja mõista kostjalt elatise 171.- eurot kuus poja ülalpidamiseks, 147.- eurot tütre ülalpidamiseks ning välja mõista elatis tagasiulatuvalt 1 aasta summas 1612.- eurot.
Kostja vastuväited Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 16.09.2011. Nimetatud kuupäevaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud.
Kohtuotsuse põhjendus Perekonnaseaduse § 96 lg 1 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
Perekonnaseaduse § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.
Seega on kostja, kui laste S ja E isa, kohustatud neid ülal pidama.
Perekonnaseaduse § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Perekonnaseaduse § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega. Hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Hagejate esindaja on andnud nõusoleku asja lahendamiseks tagaseljaotsusega. Perekonnaseaduse § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustustest.
Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
Kohtunik