2-09-35405/32 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-09-35405

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Annemarie Gerassimov Määruse tegemise aeg ja koht

20. september 2011 a.; Valga Kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-35405 Tsiviilasi OÜ X hagi OÜ Y vastu võlgnevuse nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja:

OÜ X

(reg.kood xxxxxxxx, asuk. xxxxxxxxxxxx.xxxxxxxxxxxxxx Esindaja: S. T.

(S. T.

A. OÜ; asuk. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kostja: OÜ

Y

(reg.kood xxxxxxxx; asuk. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kostja esindaja: A. A. (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, asuk. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Menetlustoiming Hagiavalduse läbivaatamata jätmine

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ X hagi OÜ Y vastu võlgnevuse nõudes läbi vaatamata.

2. Menetluskulud jätta hageja kanda.

Määrus toimetada kätte hagejale ja kostjale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates (TsMS § 427 ja § 661 lg 1 ja 2).

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA KOHTU SEISUKOHT

22.07.2009.a esitas OÜ X Tartu Maakohtu Valga kohtumajale hagi OÜ Y vastu, paludes välja mõista OÜ-lt Y OÜ X kasuks põhivõlg 1 475 000 krooni ja viivised seisuga 17.07.2009.a. 173 755 krooni ja edaspidi 0,1% viivist päevas maksmata jäänud võlgnevuse jäägist (tl 1-5). Samuti esitas hageja taotluse, paludes hagi tagamiseks arestida OÜ Y pangakontod 1 475 000 krooni ulatuses.

23. juuli 2009.a kohtumäärusega andis Tartu Maakohtu Valga kohtumaja OÜ Xle tähtaja tagatise andmiseks 5% ulatuses nõudesummalt, kuid mitte vähem kui 500 krooni ja mitte rohkem kui 500 000 krooni. 28.07.2009.a laekus Tartu Maakohtu deposiitarvele OÜ xxxxxxx poolt tagatis summas 73 750 krooni (tl 40-41).

30. juulil 2009.a võttis Tartu Maakohtu Valga kohtumaja OÜ X hagi OÜ Y vastu võlgnevuse nõudes menetlusse (tl 88-90).

Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 31. juulil 2009.a kohtumäärusega arestis kohus hagi tagamiseks OÜ Y ( reg. kood xxxxxxxx) 25.05.2009.a. sõlmitud varakindlustus poliisi nr xxxxx lisas olevas nimekirjas positsioonina nr 28 näidatud xxxxxxxxxxxxxxx (asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) seadmete komplekt (väärtus 2,7 miljonit krooni) osaliselt 1 648 755 krooni ulatuses.

Hagiavalduse kohaselt on kostja ja hageja vahel 23.07.2003 sõlmitud üürileping, mille p. 4.1 ja 5.1 kohaselt kohustub kostja tasuma üüri 250 000 krooni kuus, millele lisandub käibemaks. OÜ X (registrikood xxxxxxxx) nõuab kostjalt üürivõla tasumist.

Kohus on seisukohal, et OÜ X (registrikood xxxxxxxx) ja OÜ xxxxxxx (registrikood xxxxxxxx) on kaks erinevat juriidilist isikut. Kohtule tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on alates 18.10.2005 on, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuvate ruumide üürileandjaks OÜ xxxxxxx. OÜ X võõrandas 18.10.2005.a kinnistu OÜ-le xxxxxxx ja kõik rendilepingust tulenevad õigused ja kohustused anti alates 18.10.2005.a üle OÜ-le xxxxxxx. Samuti on kohtule nähtuvalt kõik hagis esitatud nõude aluseks olevad arved esitanud OÜ xxxxxxx (registrikood xxxxxxx).

Seega puudub hagejal hagis esitatud nõudeõigus lepingulise kohustuse täitmiseks kostjalt.

Hageja on kohtule 14.09.2009.a esitanud nõude loovutamise lepingu ärakirja (tl 137-138), mis on allkirjastatud 10.09.2009.a. Kohtule nähtuvalt sõlmiti nõude loovutamisleping peale hagiavalduse esitamist, mistõttu selgub, et hagiavalduse esitamisel ei olnud nõude loovutamist hagejale toimunud. Seega oli hagiavalduse esitamise ajahetkel õigustatud hagejaks OÜ xxxxxxx, mitte OÜ X.

TsMS § 3 lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub kohtusse seaduses sätestatud korras oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse kaitseks. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole hageja pöördunud kohtusse seaduses sätestatud korras oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse kaitseks.

Kostja on TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel taotlenud hagi läbivaatamata jätmist kuna menetluse puuduvad andmed, et OÜ-le xxxxxxx Kinnisvara kuuluksid hagetavad õigused.

TsMS § 423 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus hagi jätta läbi vaatamata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste asjaolude õigsust.

Kohus on seisukohal, et antud juhul tuleb hagi jätta läbi vaatamata, kuna hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste asjaolude õigsust.

Kohus juhib poolte tähelepanu TsMS § 386 lg-le 2, mille kohaselt asjaolude muutumise korral, eelkõige hagi tagamise aluse äralangemisel või muul seadusega sätestatud alusel võib kohus poole taotlusel hagi tagamise tühistada.

Menetluskulud

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS ) § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtulahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega.

TsMS § 168 lg 2 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Samas juhib kohus hageja tähelepanu TsMS §-le 150 lg 1 p-le 3, mille kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse juhul, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus. Samuti juhib kohus hageja tähelepanu TsMS § 195 lg-le 1, mille kohaselt juhul, kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise.

Annemarie Gerassimov Kohtunik