2-10-62272/48 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Ulvi Loonurm, Malle Seppik Otsuse tegemise aeg ja koht 20.09.2011, Tallinn Tsiviilasja number 2-10-62272 Tsiviilasi

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses A L hagi J L vastu elatise väljamõistmiseks

2243.34 eurot Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 16.05.2011 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad

J L apellatsioonkaebus 07.09.2011 Hageja A L (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXX XXX X XXXXXXXX), seaduslik esindaja eestkostja M L, riigi õigusabi korras määratud esindaja adv Andres Lusmägi Kostja J L (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX XX-XX XXXX), volitatud esindaja Jevgeni Broi

RESOLUTSIOON 1. Harju Maakohtu 16.05.2011 otsus tühistada ja tsiviilasi saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule. 2. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. 3. Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel. 4. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

S e l g i t u s e d Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

2 menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest.

Hagi asjaolud ja menetluse käik 1. Harju Maakohtu otsusega 11.12.2006 mõisteti kostjalt hageja ema M L kui hageja eestkostja kasuks välja elatis 3000 krooni kuus kuni eestkosteperioodi lõpuni 19.10.2009. 17.12.2009 pikendas Harju Maakohus M L eestkoste aega kuni 17.12.2014 (tsiviilasi nr 2- 09-49367). 18.11.2010 esitas hageja nõude elatise väljamõistmiseks alates 18.11.2009 suuruses 3900 krooni. 2. Hageja on sündinud 14.06.1988, on sügava vaimse alaarenguga lapseeast, täielikult töövõimetu. Hageja eestkostjaks on määratud tema ema M L. Kostjalt oli välja mõistetud elatis poja ülalpidamiseks 3000 krooni igakuiselt kuni 19.11.2009. Seoses hageja invaliidsusega on tema vajadused järk-järgult kasvanud, samuti on tõusnud hinnad ja kostja poolt makstav elatis ei ole piisav kulutuste katmiseks. Arvestades, et hageja ema on samuti invaliidsuspensionär, on tekkinud vajadus väljamõistetud elatise suurendamiseks. Kuna A L ei suuda iseseisvalt oma hügieeni eest hoolitseda, on suured kulutused seotud puhtuse pidamisega (pampersite kasutamine), samuti lisanduvad kulutused pidevale pesupesemisele. Kuna hageja veedab enamuse ajast pikali põrandal, on vajalik põrandakütte paigaldamine, milleks aga ei jätku vahendeid. Kuna A L iseseisvalt ei liigu, tuleb tema transportimiseks kasutada taksoteenust, millest vaid osa kaetakse sotsiaalosakonna poolt. Vajalik oleks muretseda arvuti, kuid selleks vahendid puuduvad. 3. M L on kohustatud oma abivajavat ema üleval pidama, kes vajab abi oma tervise tõttu. Kuivõrd M L on ka ise 60% ulatuses töövõimetu, siis see tähendab, et M L ei ole raha nappuse tõttu võimalik A L vajadusi rahaliselt rahuldada. 4. Hageja vajadused 8572 krooni kuus hõlmavad kulutusi rehabilitatsiooni teenustele, ravimitele, kommunaalkuludele, transpordile, toidule, mööblile, maamaksule, küttepuudele, boilerile, elektrile, Käo päevakeskuse teenustele, riietele, hügieenitarvetele, tarvis katta majapidamistarvetele, jalatsitele, juuksurile, vaba aja veetmisele jne. Sellest summast katab pension 3832 krooni ja sotsiaaltoetus 840 krooni. 3900 krooni (249.26 eurot) peab katma kostja. 5. Hageja esitas Tallinna Päevakeskus „Käo“ arve nr 5400023021, millest nähtub, et hageja söögiraha ja omaosalustasu veebruaris 2011 oli 48.35 eurot; Eesti Energia AS-i arvest nähtub, et elektri eest veebruaris 2011 tuleb tasuda 177.62 eurot; Aktiviseerimiskeskus Ave MTÜ arvest nähtub, et hageja poolt basseini kasutamise eest tuleb maksta 12.80 eurot; Esmar Ehitus AS-i 31.12.2010 arvest nr 115063 nähtub, et veeja kanalisatsiooniteenuste eest ajavahemikul 01.10-31.12.2010 tuli tasuda 85.83 eurot; Prisma Peremarket AS-i arve 18.47 magnetoola ostmise eest; Pirita Selveri Apteegi arve (Pere Apteek OÜ), millest nähtub, et hageja ravimite eest tasuti 11.06 eurot. Asjaolu, et igast kviitungist ei nähtu hageja nimi, ei tähenda iseenesest, et need kulutused ei oleks

3 hageja jaoks tehtud. Kostja ei ole oma vastuväiteid konkretiseerinud ja tegemist on paljasõnaliste oletustega. Kostja väidetav praegune kasin materiaalne olukord on tingitud asjaolust, et kostja kasutas oma ema kontot oma tulude varjamiseks. Kostja on paigutanud oma ema kontole suuri summasid, mis ületavad tunduvalt tema töötasu.

Kostja vastuväited 6. Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja poolt nõutavas suuruses elatist ei ole kostja võimeline tasuma. Kostja leidis, et olulist hulka esitatud kviitungitest on raske pidada kulutusteks just nimelt hageja vajaduste katteks. Ka on poja invaliidsuspension käesoleval ajal suurem, kui kostja sissetulek. Kostjal on kohustus toetada oma pensionärist ema, kelle tervis on samuti halb. 7. Korteri 04.02.2003 müügilepingu väljavõttest nähtub, et korteri XXXXXXXX X XX-XX Tallinnas müüs kostja 245 000 krooni eest. Raha korteri müügist kanti üle kostja ema V L arvele, kuna ema tegi väga palju tema ülalpidamiseks. Hageja poolt esitatud kostja pangaarve väljavõtte ärakirjadel 01.02.2004-01.05.2006 ja 01.07.2008-16.01.2009 ei ole mingit seost kostja tänapäevase materiaalse olukorraga. Kostja elab koos emaga emale kuuluvas korteris. Neil on ühine majapidamine. Korteriühistule kommunaalteenuste eest tasus ema oma pangaarvelt, tema ostis ka toidukaupu. Elektrienergia ja telefoni eest tasus kostja enda kontolt. Seepärast ajal, kui kostja töötas, kandis ta regulaarselt raha üle ema pangakontole, et ta saaks tasuda korteriga seotud kommunaalteenuste eest ning ka toiduainete soetamiseks ja emale ravimite ostmiseks. 2008. aastal andis ema kostjale enda matuste tarbeks raha 100 000 krooni. Kostja paigutas nimetatud raha oma deposiitarvele. 2009. aastal, pärast läbiviidud lõikusi, kostja ema tervis paranes, seepärast 30.01.2009 kostja tagastas raha emale. 8. Alates 08.01.2010-20.07.2010 kostjale töötutoetust ei makstud. Isegi siis, kui ta sai töötutoetust, läks suurem osa sellest elatise tasumiseks. Kostja töötasu on keskmiselt 296.40 eurot. Teisi sissetulekuid kostjal ei ole. Igakuised kulutused kommunaalteenuste, elektri, sõidukaardi, toidu, riiete jms peale on umbes 310 eurot kuus.

Esimese astme kohtu otsus 9. 16.05.2011 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja jättis menetluskulud poolte endi kanda. Kohus mõistis J L välja elatise A L kasuks 249.26 eurot tagasiulatuvalt alates 18.11.2009. 10. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Ja lg 3 kohaselt muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. PKS § 99 lg 1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, lg 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. 11. Vaidlust ei ole selles, et hageja on sündinud 14.06.1988, on sügava vaimse alaarenguga lapseeast, täielikult töövõimetu. On täisealine, kuid vajab abi ega ole võimeline ennast ise ülal pidama. 12. Pooled vaidlevad elatusraha suuruse üle. Kostja väidab, et hageja on kulutused ülepaisutanud. 13. Kuna A L iseseisvalt ei liigu, tuleb tema transportimiseks kasutada taksoteenust, millest vaid osa kaetakse sotsiaalosakonna poolt. Vajalik oleks muretseda arvuti. A L pension on 3006 krooni, M L pension 1573 krooni ja sotsiaaltoetus 640 krooni kuus. Arvestades kostjalt varem välja mõistetud 3000 krooni elatise summat, siis ei ole nõude suurendamine 900 krooni võrra ebamõistlik ega hageja vajadusi mittearvestav. Hageja on invaliid, talle on ette nähtud teatud toimingud, mis nõuavad lisakulutusi. Tema vajadused on suuremad kui tavainimesel. Kostja töötab, tema töötasu on käesoleval ajal 296.40 eurot. Arvestades asjaolu, et kostja on teinud summaliselt suuri ülekandeid oma ema arvele, on need

4 tõendiks, mis kinnitavad, et kostja sissetulekud on suuremad kui märgitud töötasu, kuna vastasel korral ei oleks kostjal võimalik teha eelmärgitud kandeid oma ema pangakontole. Kohus ei saa eelistada lapse elatise suuruse kindlaksmääramisel kostja teisi kohustusi, kuna selline eelistus ei tulene seadusest. Kostja ei ole osalenud lapse ülalpidamisel piisavas suuruses, mistõttu ei ole ta oma ülalpidamiskohustust vajalikul määral täitnud ning elatise väljamõistmine on põhjendatud. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. 14. Elatise suuruse määramisel tuleb muuhulgas arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. PKS-i mõtte kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise, kuid see ei tähenda, et elatise suuruse määramisel ei tuleks arvestada elatist maksma kohustatud vanema objektiivset varalist seisundit. Vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva, kuid väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita. 15. Juhindudes Riigikohtu lahenditest, hinnates kohtule esitatud tõendeid, lähtudes kummagi vanema kohustusest ülal pidada oma täisealist abivajavat last, arvestades hagejal lasuvast kohustusest maksta tulumaksu elatusrahalt, samuti asjaoluga, et poolte sissetulek on kohtule teada, pidas kohus käesoleval ajal põhjendatuks kostjalt välja mõista 249.26 eurot kuus tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Sellest tulenevalt ja vastavalt nõudele kuulub elatis väljamõistmisele tagasiulatuvalt alates 18.11.2009.

Apellatsioonkaebus 16. J L palub tühistada maakohtu otsuse, uue otsusega jätta hagi rahuldamata ja jätta menetluskulud vastustaja kanda. 17. Kohus on ignoreerinud PKS § 102 lg 1 nõudeid. Kostja töötasu moodustab keskmiselt 296.40 eurot, teised sissetulekud peale töötasu OÜ-s K Grupp Turvateenused kostjal puuduvad. Kulutused kommunaalteenustele on keskmiselt 146 eurot. Korteris elab kostja koos oma ema V L, kostja osa kulutustes on 73 еurot. Telefoni eest tasub kostja 6.50 eurot, kaabeltelevisiooni eest 3.80 eurot, elektri eest 6.20 eurot. Ühistranspordi kvartalikaart läheb kostjale maksma 14.06 eurot kuus. Toidule kulub kostjal umbes 128 eurot, riietele ning jalanõudele umbes 50 eurot, hügieenitarvetele ja ravimitele 15 eurot. Sel moel moodustavad kostja kulutused umbes 310 eurot kuus. Kostja faktiline töötasu ei võimalda täielikult katta tema kulutusi ning neid kompenseerib kostja ema. Kostja on püüdnud leida teist, enamtasustatavat tööd, kuid olulise tööpuuduse tingimustes ei ole see tal õnnestunud. Riigis tööpuuduse olemasolu on üldtuntud faktiks ega nõua tõendamist. Eeltoodust nähtub, et kostja ei ole suuteline tasuma elatist kohtu poolt määratud suuruses. Võttes vastu taolise otsuse, jättis kohus apellandi eksisteerimisvahenditeta. 18. Praeguse kostja varalise seisukorra juures on kohtuotsus ilmselt ebaõiglane ka elatise tagantjärgi väljamõistmise osas. AS-i Swedbank tõendist nähtub, et 2009. aasta novembrist kuni 2010. aasta jaanuarini oli kostja toetus väiksem, kui hageja pension ning toetus. Alates 08.01.2010-20.07.2010 kostjal puudus igasugune sissetulek, faktiliselt oli ta eaka ema ülalpidamisel. 19. Hageja esindaja väitis, et kulutused hagejale on 8572 krooni (547.85 eurot). Kulutused ei ole esitatud kviitungitega tõendatud. Koos hagejaga elavad tema ema M L ja tema vanaema J T. Seetõttu tuleb näiteks kulud eluasemele jagada kolmeks. 20. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kuid maakohus ilma mingigi põhjenduseta ei nõustunud kostja väidetega tema sissetulekute ja võimalustega tasuda elatist suuremas summas.

5

Vastustaja seisukoht 21. Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Tsiviilkolleegiumi seisukoht 22. Ringkonnakohus, kuulanud istungil ära poolte seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et kohtuotsus tuleb TsMS § 656 lg 1 p 5 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ja saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, mida ringkonnakohus ei saa kõrvaldada. Maakohus on jätnud olulises osas tuvastamata asja lahendamiseks tähtsust omavad asjaolud, analüüsimata poolte faktilised väited ja tõendid ning põhjendamata oma järeldused. Samuti on täitmata eelmenetluse ülesanded ning otsus on sisuliselt vastuoluline. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. 23. Käesoleva tsiviilasja raames on menetluses hageja 18.11.2010 esitatud nõue elatise määramiseks alates 18.11.2009. Maakohus on selle nõude 10.12.2010 määrusega eraldanud tsiviilasjast nr 2-08-89077, milles menetletakse sama hageja nõuet väljamõistetud elatise suurendamiseks ja kostja vastuhagi elatise tasumisest vabastamiseks. Kolleegium on seisukohal, et kirjeldatud eraldamine ongi edasiste segaduste põhjuseks nii menetlusosalistele kui maakohtule endale. Nimelt on 18.11.2010 laekunud hagiavalduse puhul vastuolulised selles väljendatud hageja nõue (elatise määramine alates ajast, mil eelmise otsusega määratud elatis lõppes) ja nõude põhjendused. Hagiavalduse põhjendustes (t lk 3-5) on hageja põhjendanud elatise suurendamise vajadust võrreldes 11.12.2006 väljamõistetud summaga. Täielikult on käsitlemata hageja vajadused, mis aga on ülalpidamise nõude esmaseks tõendamisobjektiks hagejale vastavalt PKS § 99 lg-le 1. Menetluse kestel 09.03.2011 on hageja toonud välja oma vajaduste kogusumma 8572 krooni ja loetlenud, milliseid kulutusi selles summa sees silmas peab (t II kd lk 9-10) ning viidanud esitatud arvetele, kuid selliselt esitatult ei ole võimalik kohtul iga kulu eraldi ja seeläbi kogusumma põhjendatust kontrollida. Kuigi TsMS § 363 lg 1 p 2 kohaselt peab hageja ise hagiavalduses muuhulgas märkima oma nõude aluseks olevad faktilised asjaolud, peab ka kohus TsMS § 392 lg 1 p 1 järgi selgitama eelmenetluses välja hageja seisukohad, samuti selgitama menetlusosalistele tõendamiskoormust. TsMS § 392 lg 3 kohaselt võib kohus eelmenetluse ülesannete täitmiseks nõuda menetlusosalistelt selgitusi ja küsitleda pooli. 24. Maakohtu otsuse vastuolulisus seisneb selles, et kuigi resolutsioonis on lahendatud õige nõue (elatise väljamõistmine), on põhjendused olulises osas rajatud nõude suurendamisele. Seetõttu jäid tuvastamata elatise määramise nõude rahuldamiseks vajalikud asjaolud. Kuna hageja ei ole konkretiseerinud vajalikul määral oma vajaduste suurust (see tähendab ei ole konkreetselt kuu lõikes summaliselt välja toonud liidetavaid, millest kujunes summa 8572 krooni) ei olnud maakohtul võimalik hageja vajadusi ka otsuses analüüsida ega võtta põhjendatud seisukohta kostja vastuväite kohta, et hageja poolt esile toodud vajadused on summaliselt ülepaisutatud. TsMS § 442 lg 8 kohaselt peab kohus otsuse põhjendavas osas põhjendama, miks ta ei nõustu poole faktilise väitega. Maakohus on otsuses vaid tõdenud, et lapse seadusliku esindaja arvutuste kohaselt on vajaduseks kuus 547.85 eurot. Täiesti analüüsimata on ka hageja poolt vajaduste tõendamiseks esitatud tõendid. Juba viidatud sätte kohaselt peab kohus otsuses kõiki esitatud tõendeid analüüsima ja kui ta mõnda neist ei arvesta, siis peab seda otsuses põhjendama. Analüüsimata on ka kostja vastuväited ja tema poolt esitatud tõendid. 25. Elatise väljamõistmise nõue tuleb lahendada alates 01.07.2010 kehtiva PKS-i sätete alusel. PKS § 97 p 3 kohaselt on lisaks alaealisele lapsele ja lapsele, kes jätkab täisealiseks saades hariduse omandamist, õigustatud saama ülalpidamist muu alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ülal pidama. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest

6 elulaadist lähtudes. Sama sätte lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi. 26. Hageja on esitanud nõude kogu tema enda sissetuleku ja põhjendatud kulutuste vahe väljamõistmiseks kostjalt. PKS § 116 lg 1 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Seega tuleb kohtul tuvastada mõlema vanema kohustused ja varaline seisund ning nende enese tavalise ülalpidamise tase ja alles seejärel saab otsustada, kas ja kui palju on põhjendatud kostja suhtes kõrvalekaldumine eelpool nimetatud võrdsest ülalpidamise kohustusest. 27. Maakohus on ka eksinud, kui arvestas väljamõistetava elatise suuruse määramisel asjaoluga, nagu peaks hageja saadavalt elatiselt tasuma tulumaksu. Alates 01.01.2011 ei ole asjakohane enam arvestada ülalpidamist saava isiku kohustusega tasuda saadud elatiselt tulumaksu, sest vastavat tulumaksuseaduse (TuMS) sätet on muudetud. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-37-11 25.05.2011 selgitanud, et tulumaksuosa võrra ei tule muuhulgas suurendada elatist, mis on mõistetud välja tagasiulatuvalt enne 01.01.2011 tekkinud ülalpidamiskohustuse täitmiseks, kuid makstakse kohtulahendi alusel pärast 01.01.2011. 28. Asja uuel läbivaatamisel tuleb esmalt teha hagejale ettepanek konkretiseerida oma hagiavalduse põhjendusi määral, mis võimaldab tuvastada summaliselt iga vajaliku kulutuse suuruse ja seeläbi põhjendatud vajaduste suuruse kuus. Hageja vanemate varalise seisundi tuvastamiseks tuleb analüüsida esitatud tõendeid kogumis kooskõlas TsMS § 232 lg-dega 1 ja 2. 29. Menetluskulud jaotatakse tsiviilasja uuel läbivaatamisel.

Ulvi Loonurm Malle Seppik Imbi Sidok