2-10-38131/23 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

20. september 2011, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasja number

2-10-38131

Hagi ese

OÜ Aktiva Finants hagi Andri Jänese vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

266.61 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: OÜ Aktiva Finants (rk 10746479; asukoht

A. Weizenbergi 20, Tallinn); esindaja: volikirja

alusel Ene Solovjev (e-post jurist@julianus.ee)

kostja:

A.J

(ik

xxxxxxxxxxx;

elukoht

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxx, xxxxxxxx; e-

post xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)

Menetlus

lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Aktiva Finants hagi A.J vastu osaliselt.

2. Välja mõista A.J OÜ Aktiva Finants kasuks:

2.1. põhivõlg 249.33 eurot, intress 58.81 eurot ja viivis 112.61 eurot, kokku 420.75

eurot (nelisada kakskümmend eurot ja seitsekümmend viis senti);

2.2. viivis tasumata põhivõlalt 0,0527% päevas alates 08.01.2011 kuni põhivõla

tasumiseni, kusjuures viivisesumma kokku ei või ületada 249.33 eurot.

3. Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta hageja menetluskuludest 90% kostja kanda

ja 10% hageja kanda; jätta kostja menetluskulud tema enda kanda.

4. Välja mõista A.J menetluskulu 147.52 eurot (ükssada nelikümmend seitse eurot ja

viiskümmend kaks senti) OÜ Aktiva Finants kasuks.

5. A.J

tasuda

hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt

käesoleva

lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud

ulatuses.

6. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

7. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamine

Kohus annab loa edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse

2/5

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see

võis

oluliselt

mõjutada

lahendit.

Apellatsioonkaebuse

võib

esitada

Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

AS Sampo Pank ja kostja sõlmisid 09.05.2007 järelmaksulimiidi lepingu nr

xxxxxxxxxxxxxxxx. Kostja kasutas AS-i Sampo Pank võimaldatud limiiti kokku summas

6171.53 krooni. AS Sampo Pank arvestas intressi vastavalt lepingule 19% aastas. Kostja ei

tagastanud kasutatud limiiti igakuiselt lepingus ettenähtud tähtajaks AS-i Sampo Pank

kirjadele ja hoiatustele vaatamata, mistõttu lõpetas pank lepingu ennetähtaegselt ning

nõudis kasutatud limiidisumma ja kõrvalnõuete tasumist. Kirja kättesaamise kinnitust ei

ole tellitud, ülesütlemisteatis on tagasi tulnud hoiutähtaja möödumise tõttu. Kostja ei

reageerinud AS-i Sampo Pank nõudele tasuda võlg ning 16.10.2008 loovutas AS Sampo

Pank nõude kostja vastu hagejale. Vaatamata hageja poolt kostja lepingus märgitud

aadressil saadetud võlateatistele, ei ole kostja kohustust käesoleva ajani nõuetekohaselt

täitnud. Pärast nõude loovutamist tasus kostja võla katteks hagejale 2000 krooni perioodil

10.02.2009 – 02.03.2009. Hagi esitamise seisuga on kostja põhivõlg 4171.53 krooni

(266.61 eurot) ja intressivõlg perioodi 15.02.2008 – 26.08.2008 eest 920.22 krooni (58.81

eurot). Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1, § 415 lg-le 1 ja kokkulepitud intressimäärale on

hageja arvestanud põhivõlalt viivist 122.24 eurot (perioodi 19.08.2008 – 07.01.2011 eest

määras 19% aastas). Käitudes heas usus, arvestab hageja viivist alates lepingu

lõpetamisest.

OÜ Julianus Inkasso esindas hagejat kohtuvälises menetluses. Kostja väited seoses

Telekaubandus OÜ võlaga OÜ-ga Julianus Inkasso suhtlemise ja võimalike tasumiste

teemal on asjassepuutumatud. OÜ Julianus Inkasso info kohaselt ei ole kostja kolmanda

isiku võlgade katteks makseid teinud ning väide korduva suhtlemise kohta on vale.

09.01.2009 andis kostja lubaduse tasuda võlg ositi – 1000 krooni alates 25. kuupäevast.

06.02.2009 kinnitas kostja hageja esindajale telefoni teel, et on makse teinud. Seega oli

kostja teadlik nii lepingu ülesütlemisest, nõude loovutamisest kui hageja pingutustest võla

tasumiseks kokkuleppe saavutamiseks.

Signeerimata kontoväljavõte tõendab kostja poolt teostatud makseid. Kui kostja ei ole

esitatud tõendiga nõus, siis tuleks asuda seisukohale, et kostja põhivõlg on mõnevõrra

suurem.

Hageja ja OÜ Julianuse Õigusbüroo, kes esindab k.o menetluses hagejat, on eraldiseisvad

juriidilised isikud, nende tegevusalad ei kattu. Hagejal on õigus kasutada endale

meelepärase büroo teenuseid.

3/5

Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 266.61 eurot, intressi 58.81 eurot,

viivise 122.24 eurot ja viivise tasumata põhivõlalt 0,0527% päevas alates hagi esitamisest

kuni võla tasumiseni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt

enda kasuks välja menetluskuluna riigilõivu 63.91 eurot ja õigusabi eest 130 eurot, samuti

viivise menetluskuludelt (tlk 4, 13-16, 32, 52).

KOSTJA VASTUS

03.05.2011 ärakuulamisel seletas kostja, et on AS-iga Sampo Pank 09.05.2007 lepingu

tõenäoliselt sõlminud, oma allkirja sellel ta ei vaidlusta. Kostja ei mäleta, kas ta on saanud

lepingu alusel raha, aga ta maksis pangale raha, kuni talle öeldi, et kõik on makstud.

19.08.2008 ei ole kostja lepingu ülesütlemise kirja saanud. xxxxxxxxx oli kostja

postiaadress, mitte elukoht. Kostja ei tea, kas ta on maksnud tagasi 2000 krooni. AS-ile

Sampo Pank on ta maksnud tunduvalt suurema summa kui 2000 krooni (tlk 48).

Kirjalikus vastuses teatas kostja, et ei tunnista nõuet, mis on aegunud ja tuleb üllatusena

üle pika aja. Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata ja asjas menetluse lõpetada TsMS § 371

lg 1 p 3 alusel. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.

Kostja on AS-ist Sampo Pank võtnud laenu ja selle ka tagastanud. 2008. a või 2009. a

kinnitati kostjale AS-i Sampo Pank kontoris, et võlga ei ole. Nii pangal kui Julianus

Inkassol on olemas kostja kontaktandmed, kuid nad ei ole probleemi kostjale

teatavakstegemiseks jõupingutusi teinud. Julianus Inkassol oli nõue Telekaubandus OÜ

vastu, kelle seaduslik esindaja kostja on; nimetatud nõuet tunnistas kostja täielikult. Hageja

poolt lisatud maksetõendid on tõenäoliselt maksed, mille kostja sooritas eraisikuna

Telekaubandus OÜ eest. Hageja esitatud erinevates dokumentides nõudesumma varieerub.

Hageja esitatud lisadokumente ei saa arvestada tõenditena nende ebaselguse ja tõendile

vajalike omaduste puudumise tõttu. Tegemist on signeerimata ning arusaamatu

paigutusega numbrilise ja tekstilise arvutigraafilise materjaliga.

Hageja ja hageja esindaja on reaalselt samad isikud, kes on vormistatud eraldi nõudjaks ja

nõudja esindajaks, et esitada kostja vastu fiktiivselt võimalikult suur õiguskulude arve.

Hageja igapäevaseks kutsetegevuseks on samasisuliste nõuete esitamine ja seega ei

pidanud ta tegema ühekordseid või erakordseid jõupingutusi hagi koostamiseks.

Kostja vastuväite esitamine on raskendatud juriidilise abi puudumise tõttu (tlk 68-70).

KOHTU SEISUKOHT

1. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et AS Sampo Pank ja kostja sõlmisid 09.05.2007

järelmaksulimiidi lepingu nr 482JM20705469, mille kohaselt võimaldas pank kasutada

kostjal limiiti summas 10 000 krooni intressimääraga 19% aastas, kuumakse suurus

510 krooni, limiidi summa täies osas tagasimaksmise kuupäev 09.05.2011 (tlk 17-18).

2. Konto väljavõttest nähtuvalt on kostja kasutanud limiiti, kuid ei tasunud AS-ile Sampo

Pank lepingujärgseid makseid nõuetekohaselt, viimase makse tegi kostja 02.03.2008

(tlk 53-55). Konto väljavõtted on allkirjastamata, kuid neist nähtub selgelt deebet- ja

kreeditkäive ja jääk. Kohus ei kahtle väljavõtete õigsuses ega pea põhjendatuks jätta

neid tõendina arvestamata. AS Sampo Pank koostas perioodil 15.01.2008-27.05.2008

kostjale korduvaid hoiatusi lepingu ennetähtaegse lõpetamise kohta. 19.08.2008 kirjas

kuulutas pank lepingu p-i 8.1.2 alusel limiidi tagastamise tähtpäeva saabunuks, sest

kostja rikkus regulaarselt maksekohustust, ja nõudis kogu võla tasumist hiljemalt

02.09.2008 (tlk 19). 20.10.2008 kirjas teatas AS Sampo Pank kostjale, et loovutas

4/5

nõude kostja vastu 16.10.2008 hagejale (tlk 20). 12.11.2008 võlateatises märkis hageja,

et AS Sampo Pank on limiidilepingu lõpetanud ja nõude hagejale loovutanud, ning

nõudis kostjalt võla tasumist (tlk 21). Nii AS-i Sampo Pank kui hageja kirjad on

saadetud kostjale aadressil xxxxxxxxxxxxxxxx, mis on kostja lepingus märgitud

elukoht (tlk 17). Lepingu p-i 3.1.3 kohaselt kohustus kostja teatama pangale 7 päeva

jooksul, kui muutub tema elukoht (tlk 18). Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et

kostja oleks oma elukoha muutumisest teatanud. TsÜS § 69 lg 1, 2, 3 alusel leiab

kohus, et tuleb lugeda, et kostja on panga ja hageja kirjad kätte saanud, ning leping on

VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud alusel ennetähtaegselt üles öeldud.

Hageja väitel andis kostja talle 09.01.2009 lubaduse tasuda võlg ositi 1000 krooni

kaupa. Hageja väidet kinnitab asjaolu, et maksekorraldustest nähtuvalt on kostja

tasunud OÜ Julianus Inkasso, kes oli hageja esindaja kohtuvälises menetluses, kontole

1000 krooni nii 10.02.2009 kui ka 02.03.2009, selgituseks vastavalt „makse“ ja „makse

2“ (tlk 56-57). Kostja ei ole tõendanud, et tegi maksed Telekaubandus OÜ väidetava

võla katteks. Kohus nõustub hagejaga, et eeltoodu kinnitab, et kostja oli teadlik nii

lepingu ülesütlemisest, nõude loovutamisest kui hageja pingutustest võla tasumiseks

kokkuleppe saavutamiseks.

3. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või

laenu. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 401 lg 1 sätestas, et krediidileping on

leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja)

käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja

lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 näevad

ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle

täitmist. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust

sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude

loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja

senise asemele.

Hagiavalduse ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohaselt oli kostja põhivõlg

(kasutatud limiit) lepingu lõpetamise seisuga 6171.53 krooni ja intressivõlg perioodi

15.02.2008 – 26.08.2008 eest 920.22 krooni, kokku seega 7091.75 krooni. Samas

ilmneb hageja esitatud konto väljavõttest, et kostja võla jääk oli 16.10.2008 seisuga

kokku 6821.41 krooni, sh intress (tlk 53-55). Eeltoodust nähtuvalt ei ole hageja

võlaarvestus tõenditega kooskõlas. Lähtudes konto väljavõttest ja hageja esitatud

andmetest, peab kohus põhjendatuks lugeda 2008. a lepingu lõpetamise seisuga

intressivõlaks 920.22 krooni ja põhivõlaks 5901.19 krooni (6821.41-920.22).

Arvestades, et pärast nõude hagejale loovutamist on kostja tasunud põhivõla katteks

2000 krooni, tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja põhivõlg 3901.19 krooni (249.33

eurot) ja intress 920.22 krooni (58.81 eurot), kokku 4821.41 krooni, s.o 308.14 eurot.

Kostja ei ole tõendanud, et on tagastanud AS-ile Sampo Pank ja/või hagejale hageja

väidetust suurema summa.

4. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 sätestavad, et rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.

Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled leppisid kokku

5/5

intressimääras 19% aastas, üldtingimuste p-i 4.2 kohaselt lähtutakse intressi

arvestamisel 360-päevasest aastast (tlk 17, 18).

Kuna AS-i Sampo Pank 19.08.2008 kirja kohaselt tuli kostjal tasuda kogu võlg

hiljemalt 02.09.2008 (tlk 19), on põhjendatud arvestada viivist alates 03.09.2008, mitte

alates 19.08.2008. Seega tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhivõlalt

perioodi 03.09.2008 – 07.01.2011 eest summas 1761.93 krooni (857 päeva * 3901.19

krooni * 0,0527%), s.o 112.61 eurot.

5. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.

TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega,

kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Konto väljavõttest ja AS-i Sampo Pank teadetest nähtuvalt nõuab hageja kostjalt võlga,

mis sisaldab 2008. a tasumata kuumakseid ning 2008. a lepingu ülesütlemisel

sissenõutavaks muutunud summasid. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitas hageja

05.08.2010 (tlk 8), s.o enne kolme aasta möödumist võla sissenõutavaks muutumisest.

Seega ei ole hageja nõue aegunud.

6. Kokku tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja 420.75 eurot (põhivõlg 249.33 eurot,

intress 58.81 eurot ja viivis 112.61 eurot).

7. Samuti tuleb kostjalt mõista hageja kasuks TsMS § 367 ja hageja taotluse alusel välja

viivis tagastamata põhivõlalt määras 0,0527% päevas alates 08.01.2011 kuni põhivõla

tasumiseni, kusjuures viivisesumma kokku ei või ületada 249.33 eurot.

8. Kostja väite kohta, et temal on vastuväite esitamine raskendatud juriidilise abi

puudumise tõttu, märgib kohus järgmist. 01.06.2011 määrusega jättis kohus kostja

taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata (tlk 63-64). Kostja ei ole nimetatud

määruse peale määruskaebust esitanud.

9. TsMS § 163 lg-t 1 ja § 173 lg-id 1, 4 ning hagi rahuldamise ulatust arvestades tuleb

menetluskulud jaotada järgmisel: hageja menetluskuludest tuleb jätta 90% kostja kanda

ja 10% hageja kanda; kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda.

10. Hagejat esindajas käesolevas menetluses Ene Solovjev OÜ-st Julianuse Õigusbüroo,

õigusabikulu suurus on 130 eurot. Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et hageja

õigusabikulu on fiktiivne. Arvestades nõude olemust, hagiavalduse ja hageja seisukoha

sisu ja vormi ning asjaolusid, et kohus lahendab asja lihtmenetluses ja hageja esindajal

ei ole tulnud kohtuistungil osaleda, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks

õigusabikulu summas 100 eurot (TsMS § 175 lg 1). Lähtudes TsMS § 405 lg-st 1 p 3,

menetluskulude jaotusest ja hageja menetluskulude nimekirjast, tuleb mõista kostjalt

hageja kasuks välja menetluskulu 147.52 eurot (90% riigilõivust 63.91 eurot ning

õigusabikulust 100 eurot).

11. TsMS § 177 lg 2 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

12. TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kohtunik