3-11-1894/26 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Maret Altnurme Otsuse tegemise aeg ja koht 19.09.2011. a Tallinn Haldusasja number 3-11-1894 Haldusasi E.H-B.i kaebus Eesti Töötukassa 08.06.2011 otsuse nr 311000287 tühistamiseks osas, millega jäetakse pankrotihaldur Maire Armi taotlus läbi vaatamata E.H-B.i osas ning Eesti Töötukassa kohustamiseks haldusakti andmiseks. Menetlusosalised Kaebuse esitaja lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko Tammann; Vastustaja Eesti Töötukassa volitatud esindajad Lembitu Nõgel ja Ardo Rosin. Asja läbivaatamise aeg 14.09.2011 Resolutsioon 1. Rahuldada kaebus ja tühistada Eesti Töötukassa 08.06.2011 otsus nr 311000287 osas, millega jäeti pankrotihaldur Maire Armi taotlus läbi vaatamata E.H-B.i osas ning kohustada Eesti Töötukassat taotluse uueks läbi vaatamiseks ja sisulise otsuse tegemiseks. 2. Mõista Eesti Töötukassalt kaebuse esitaja kasuks välja kantud menetluskuluna riigilõiv summas 15.97 eurot ning õigusabikulud summas 150 eurot. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus selle avalikult teatavakstegemisest 19.09.2011 arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul (HKMS § 31 lg-d 1 ja 4). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6).

2 Asjaolud

1. Laurell Investment AS (pankrotis) pankrotihaldur Maire Arm esitas 09.11.2010 Eesti Töötukassale (TK) avalduse töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) alusel hüvitise maksmiseks tööandja maksejõuetuse korral.

2. TK 08.06.2011 otsusega nr 311000287 otsustati jätta Laurell Investment AS (pankrotis) pankrotihaldur Maire Armi 09.11.2011 esitatud avaldus läbi vaatamata E.H-B.i osas.

3. 29.07.2011 esitas E.H-B. Tallinna Halduskohtule kaebuse TK 08.06.2011 otsuse nr 311000287 tühistamiseks osas, millega jäeti pankrotihaldur Maire Armi taotlus läbi vaatamata E.H-B.i osas ning TK kohustamiseks haldusakti andmiseks.

Kaebuse sisu

TK on ebaõigesti jätnud pankrotihalduri taotluse läbi vaatamata. Vastustaja oleks pidanud tulenevalt uurimisprintsiibist välja selgitama, millises ulatuses on taotlus usaldusväärne ja millises mitte ning tegema selle põhjal kaalutletud ja põhjendatud otsuse. Selgusele oleks pidanud jõudma selles, millises ulatuses tuleks lugeda põhjendatuks ja tõendatuks kaebaja töötamine Laurell Investment AS-is (pankrotis) enne pankroti väljakuulutamist ja selles osas taotlus rahuldada. Käesoleval juhul ei ole vaidlustatud haldusakti põhjenduste pinnalt võimalik teha järeldust, et TK välistaks täielikult ja resoluutselt kaebaja töötamise Laurell Investment AS-is (pankrotis) enne pankroti väljakuulutamist. Võimalikud ettevõtte tehtud vead ei tõenda veel töösuhte puudumist ega ole taotluse lahendamisel asjassepuutuvad. Asjaolu, et haigekassale oli jäetud esitamata teatud andmed, ei tõenda samuti töösuhte puudumist. Kaebaja on põhjendanud, miks selline segadus tekkis. Töötajal ei ole keelatud samaaegselt kahel töökohal töötamine. Kuna Laurell Investment AS-is (pankrotis) oli töötajate töö sisu peamiselt uue projekti käivitamiseks vajaliku dokumentatsiooni jms ettevalmistamine, oli võimalik seda tööd teha ka muul vabal ajal, mis sobis töötajale. Vaidlustatud haldusaktist ei selgu, milles väljendub kaebaja poolt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 38 lg-st 3 tuleneva kaasaaitamiskohustuse rikkumine ehk kuidas on kaebaja takistanud talle teada olevate ja asjas tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamist. Kaebaja on esitanud TK-le kõik talle teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid ning teinud TK-ga koostööd - esitanud vajalikke kirjalikke selgitusi. Seega ei ole vaidlusalune haldusakt piisavalt põhjendatud ning kuulub tühistamisele. TK on viivitanud oluliselt TKindlS § 22 lg-s 1 sätestatud otsuse tegemisega. See peegeldab haldusorgani sisemist töökorraldust ja haldussuutmatust. TKindlS § 22 lg-t 3 tuleb mõista selliselt, et hüvitise määramise taotlus (avaldus) tuleb lahendada sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud tähtaja jooksul. Uurimisprintsiibist ja tõhusa haldusmenetluse põhimõttest tulenevalt peab haldusorgan olema nimetatud tähtaja jooksul suuteline kõrvaldama taotlusest (avaldusest) ja sellele lisatud dokumentidest võimalikud puudused. Kui sellise tähtaja jooksul ei ole puuduste kõrvaldamise objektiivselt võimalik, võib vastustaja TKindlS § 22 lg 2 alusel mõjuval põhjusel avalduse läbivaatamise tähtaega 14 päeva võrra pikendada. TK poolt TKindlS § 22 lg-le 3 antud tõlgenduse korral kaotaks TKindlS § 22 lg 2, mille esimese lause järgi võib TK mõjuval põhjusel avalduse läbivaatamise tähtaega pikendada 14 päeva võrra, oma mõtte. Ka ei ole TK taotluste menetlemisel toiminud kooskõlas hea haldustavaga ja hea halduse põhimõttega, kuna ei ole läbiviidud menetluse käigus menetlusosalistega piisavalt suhelnud ja neile informatsiooni andnud. Kaebaja palub rahuldada esitatud kaebuse ning mõista vastustajalt välja menetluskulud. Vastustaja vastulause

3

TKindlS § 21 lg 1 kohaselt esitab pankrotihaldur või ajutine pankrotihaldur või teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis määratud vastava pädevusega isik hüvitise taotlemiseks tööandja maksejõuetuse korral TK-le vormikohase avalduse koos tööandja maksejõuetuks tunnistamist tõendavate dokumentidega. Hüvitise taotlemise avalduse vormi ja avaldusele lisatavate dokumentide loetelu kehtestab sotsiaalminister määrusega. Sotsiaalministri 07.12.2006 määrusega nr 66 kinnitatud „Hüvitise taotlemise avalduse vorm tööandaja maksejõetuse korral ja avaldusele lisatavate dokumentide loetelu“ (Määrus) toob täpselt välja, millised dokumendid tuleb avaldusele lisada. Määruses loetletud dokumentide alusel teeb TK kindlaks tööandja maksejõuetuse, töösuhte olemasolu ja töötajate saamata jäänud tasude suuruse. Saamata jäänud tasud hüvitatakse töötajatele vaid juhul, kui töötaja on tunnistatud maksejõuetuks TKindlS § 19 tähenduses. Maksejõuetust tõendavad dokumendid on TKindlS § 21 lg 2 kohaselt kinnitatud ärakiri kohtumäärusest pankroti väljakuulutamise kohta või pankrotimenetluse lõpetamise kohta pankrotti väljakuulutamata (raugemine). TKindlS § 20 lg 1 kohaselt on kindlustatuks vaid töötajad ehk isikud, kes teevad teisele isikule tööd töölepingu alusel, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Töösuhte olemasolu tõendavateks dokumentideks on Määruse kohaselt halduri kinnitatud väljavõtted töötajate tööraamatutest või koopiad töölepingutest, koopiad jõustunud kohtuotsusest või töövaidluskomisjoni otsustest või muud töösuhet tõendavad dokumendid. Saamata jäänud tasude olemasolu ja suurust saab tõendada saamata jäänud töötasu arvestustega, töötajate keskmise brutokuupalga arvestustega ning arvestuste alusdokumentide või muude nõudeõigust tõendavate dokumentidega. Juhul, kui ülalnimetatud dokumendid puuduvad, ei ole vastustajal võimalik tuvastada hüvitise määramiseks vajalikke asjaolusid. Sellisel juhul on haldusorganil HMS § 15 lg 3 ja § 38 lg 3 alusel õigus jätta avaldus läbi vaatamata. Dokumentide puudumisega on võrdsustatav ka olukord, kus pankrotihaldur küll esitab tööandja poolt talle edastatud formaalselt nõuetele vastavad dokumendid, kuid nendes olevate ebatäpsuste ja vasturääkivuste tõttu puudub haldusorganil võimalus tuvastada asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Kuna vastustajale esitatud dokumendid olid ebatäpsed ja vasturääkivad, samuti ei toonud selgust kaebaja selgitused ning tööandja poolt esitatud lisatõendid, ei olnud vastustajal võimalik esitatud avaldust läbi vaadata otsustes nimetatud põhjustel. Lähtudes eeltoodust palub TK jätta kaebuse rahuldamata.

Kohtu põhjendused

Kohus on seisukohal, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. TK on alusetult jätnud pankrotihalduri taotluse sisuliselt läbi vaatamata ja sisulise otsuse langetamata.

TKindlS § 1 lg 3 kohaselt kohaldatakse TKindlS-is ettenähtud haldusmenetlusele HMS sätteid, arvestades TKindlS erisusi. TKindlS § 22 lg 1 kohaselt vaatab TK halduri avalduse läbi, kontrollib taotletava summa põhjendatust ja teeb otsuse hüvitise määramise või määramata jätmise kohta hiljemalt 30. päeval avalduse vastuvõtmise päevast arvates. Käesoleval juhul on TK pankrotihalduri avalduse jätnud läbi vaatamata HMS § 15 lg 3 ja § 38 lg 3 alusel, mis võimaldavad haldusmenetluses esitatud taotluse jätta läbi vaatamata juhul, kui selles esinevat puudust ei kõrvaldata tähtaegselt või kui menetlusosaline ei ole täitnud oma kohustust haldusorganile esitada ja teatavaks teha talle teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid.

Kohtu arvates ei ole HMS-is sätestatud võimalus avalduse läbivaatamata jätmiseks praeguses haldusasjas kohaldatav. Kohtu hinnangul saab avalduse jätta läbi vaatamata üksnes juhul, kui avaldusega ei kaasne üldse tõendeid, mis vastavat avaldust kinnitaksid või kui menetlusosalise

4 poolt ilmneb selge pahatahtlus haldusorgani eksitamiseks. Käesoleval juhul on tõendid TK-le esitatud, kuid need on TK hinnangul vastuolulised ja segased. Sellises olukorras tuleb TK-l võtta vastu sisuline otsus kas avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta, kuid mitte jätta menetlust nö lahtiseks, nagu praegusel juhul on juhtunud. Kohtu hinnangul kinnitavad seda seisukohta ka TKindlS § 22 lg-d 11 ja 12, mis jõustusid küll alles 01.05.2011, kuid millest saab välja lugeda seaduse eesmärki, mida seaduse mõte kandis juba enne vastavate täpsustuste tegemist seadusesse. Selleks eesmärgiks on kohtu arvates hüvitise määramise menetluse kiirus ja efektiivsus, mis annaks isikutele, kes oma hüvitist ootavad, võimalikult kiiresti kätte TK sisulise otsuse. Sellist otsust oleks võimalik hakata ka kohtus sisuliselt vaidlustama juhul, mil isik selle otsusega nõus ei ole. Ülalviidatud seadusesätetest nähtub, et juhtumitel, kus taotletav summa ei ole TK hinnangul põhjendatud või kui pooled on kokku leppinud tekkivate nõuete rahuldamiseks hüvitise maksmise TKindlS alusel, jätab TK hüvitise määramata või vähendab hüvitise summat. Seega tuleb TK-l vaieldavas situatsioonis esitatud vastuolulisi tõendeid hinnata ja võtta vastu sisuline otsustus. Kõik vaideorganid (sh kohus) lahendavad pidevalt kaebusi vastuoluliste ja puudulike tõendite valguses, mis ei tähenda, et nad saaksid sisulise lahendi tegemisest loobuda. TK menetlustes peab otsus olema kiire ja sisuline, muidu jääks menetlus määratlemata tähtajaks lõpliku lahendita. Ka praegusel juhul on TK olnud seisukohal, et menetlus on sisuliselt lõpetamata ja ootab uusi tõendeid. Selline situatsioon ei saa lõpmatuseni kesta. Kaebaja on kohtule kinnitanud, et rohkem tal tõendeid TK-le esitada ei ole, mistõttu ei saa TK ka HMS § 38 lg-le 3 viidates süüdistada teda kaasaaitamiskohustuse rikkumises. Kui asjaolud, mis TKindlS kohaselt peavad tõendatud olema, seda ei ole, tuleb TK- l jätta taotlus rahuldamata, et avada isikule võimalus sisuliseks vaidluseks kohtus, kui ta seda soovib.

Eelnevat kokku võttes on kohus seisukohal, et TK-l tuleb pankrotihalduri avaldus uuesti läbi vaadata ja see kas rahuldada, rahuldada osaliselt või jätta rahuldamata.

Vastavalt HKMS §-le 92 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja palub vastustajalt menetluskuludena välja mõista riigilõivu summas 15.95 eurot ja õigusabikulud summas 150 eurot. Riigilõivu tasumist tõendav dokument on toimikusse esitatud. Samuti on eelnimetatud summas tõendatud kaebaja poolt õigusabikulude tasumine Priit Palmiste advokaadibüroo arve alusel. Kohus leiab, et haldusasja keerukust ja kestust arvestades on taotletud menetluskulud vajalikud ja põhjendatud ning need tuleb kaebaja kasuks vastustajalt välja mõista.

Maret Altnurme Kohtunik