3-11-1388/34 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht

19. september 2011. a, Tallinnas Haldusasja number 3-11-1388 Haldusasi A.L.i kaebus Tallinna Haridusameti 5. mai 2011. a otsuse nr. 1- 2/255 tühistamise nõudes ning Tallinna Haridusameti kohustamise nõudes kustutada A.L.i poolt AS-ile SEB Pank alates avalduse esitamisest kuni kohtuotsuse jõustumiseni tasutud õppelaenu põhiosa ning jätkata õppelaenu põhiosa kustutamist vastavalt A.L.i ja AS-i SEB Pank vahel kehtivale maksegraafikule Menetlusosalised Kaebuse esitaja – A.L. Vastustaja – Tallinna Haridusamet Asja läbivaatamise aeg kirjalikus menetluses Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata (HKMS § 26 lg 1 p 6). Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus selle avalikult teatavakstegemisest 19. septembrist 2011. a arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 19. oktoobril 2011. a (k.a) (HKMS § 31 lg 1, 4). Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A.L. õppis Tallinna Pedagoogilises Seminaris koolieelse lasteasutuse õpetaja rakenduskõrgharidusõppe õppekaval ning ta eksmatrikuleeriti 18.06.2008 seoses õppekava täitmisega täies mahus.

2. 24.09.2005 sõlmisid A.L. ja AS SEB Pank õppelaenulepingu nr. S050003308, mille alusel väljastati A.L.ile õppelaenu kogusummas 3 994,48 eurot (62 500 krooni).

3. 25.08.2008 asus A.L. tööle Tallinna Lasteaed Karikakar õpetaja ametikohale ning töötab seal jätkuvalt.

4. 06.11.2008 esitas A.L. Tallinna Haridusameti juhatajale taotluse õppelaenu põhiosa kustutamiseks koos õppelaenu tagasimakse graafikuga. Puuduvad tõendid taotluse lahendamise kohta haldusaktiga.

5. 28.04.2011 esitas A.L. Tallinna Haridusametile avalduse õppelaenu põhiosa kustutamiseks.

6. Tallinna Haridusameti 05.05.2011 käskkirjaga nr. 1.-2/255 keelduti A.L.i õppelaenu kustutamise avalduse rahuldamisest. Avalduse rahuldamata jätmist põhjendati viitega 01.07.2009 jõustunud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 18 lõikele 5 ning asjaoluga, et A.L.i taotlus ei vasta viidatud sättes kajastatud tingimustele. A.L. sai käskkirja kätte 06.05.2011.

7. 06.06.2011 esitas A.L. Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Haridusameti 05.05.2011 käskkirja nr.1.-2/255 tühistamise nõudes ning Tallinna Haridusameti kohustamise nõudes kustutada A.L.i õppelaenu põhiosa kuni kohtuotsuse jõustumiseni alates avalduse esitamisest ja jätkata õppelaenu põhiosa kustutamist vastavalt A.L.i ja AS-i SEB Pank vahel sõlmitud maksegraafikule. 01.07.2011 määrusega otsustas kohus lahendada haldusasi kirjalikus menetluses. 31.08.2011 määrusega uuendas kohus haldusasja menetluse, võttis menetlusse A.L.i kaebuse täpsustuse, selgitas kaebajale menetluslikku olukorda, määras kaebajale tähtaja kaebuse muutmiseks, täpsustamiseks või sellest loobumiseks ning vastustajale seisukoha või vastuväidete esitamiseks ning otsuse teatavakstegemise aja.

8. 06.09.2011 esitas A.L. kohtule kompromissiettepaneku vastustajale ning täiendava alternatiivse nõude juhuks, kui vastustaja kompromissiettepanekuga ei nõustu - teha kindlaks, et Tallinna Haridusameti tegevusetus 6. novembril 2008. a esitatud avalduse menetlemisel on õigusvastane. Vastustaja taotles jätta kaebus rahuldamata.

KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT

9. Vastustaja on vaidlusaluse käskkirjaga õigusvastaselt ja põhjendamatult keeldunud kaebuse esitaja taotluse rahuldamisest. Tallinna Halduskohus leidis 27.01.2010 otsuses haldusasjas nr. 3-09-1951, et õppelaenu põhiosa kustutamiseks on õigus isikul, kes enne 01.07.2009 on lõpetanud kõrgkooli seoses õppekava läbimisega täies mahus ja asunud tööle riigivõi kohaliku omavalitsuse asutusse ning esitanud tööandjale õppelaenu kustutamise avalduse koos kõigi vajalike lisadega. Õppelaenu põhiosa kustutamisel ei saa olla määravaks asjaolu, et 01.07.2009 seisuga ei ole isikul täidetud 12-kuulise tööstaaži nõuet. Eesti Vabariigi haridusseaduse (HaS) §

361 lg-st 6 tuleneb üheselt, et 12-kuulise riigivõi kohaliku omavalitsuse asutuses töötamise nõuet 01.07.2009 vaja täita ei olnud. Kuna seadus ei reguleeri muid võimalusi õppelaenu põhiosa kustutamise kitsendamiseks, tuleb lähtuda üksnes seadusest. ÕÕS § 30 lg 2 reguleerib üksnes õppelaenu põhiosa tagasimaksmise korda, HaS § 361 lg 6 aga materiaalõiguslikke eeldusi. Seega, kuna kaebuse esitaja on täitnud kõik ÕÕS § 18 lõikest 5 tulenevad nõuded, on tal õigus nõuda õppelaenu kustutamist ja kustutamist alustatakse 12-kuulise staaži täitumisest arvates.

10. Vaidlusalusest käskkirjast ei nähtu põhjendused, miks taotlus jäeti rahuldamata. Õppelaenu põhiosa kustutamise taotluse lahendamine ei ole kaalutlusotsus. Vastustaja peab üksnes tuvastama selle, kas kaebaja on täitnud õppelaenu põhiosa kustutamise eeldused ning juhul, kui see leiab kinnitust, peab vastustaja asuma õppelaenu põhiosa kustutama. A.L.i 06.11.2008 avaldust õppelaenu kustutamiseks ei lahendatud sisuliselt, kuna kaebuse esitajale ei tehtud keelduvat otsust teatavaks ega selgitatud ka selle vaidlustamise korda. Kaebuse esitaja eeldas, et tema avaldust menetletakse jätkuvalt. Kuna esimest avaldust ei lahendatud, esitas kaebaja avalduse teisel korral. Seega võib teisel korral, so 28.04.2011 esitatud avaldust käsitleda kui kaebaja päringut tema avalduse lahendamise kohta ja taotlust selle sisuliseks lahendamiseks. Ka teisel korral ei soostunud vastustaja avaldust sisuliselt lahendama ning kaebaja pidi vastustajale avalduse lahendamist korduvalt meelde tuletama. Alles seejärel lahendas vastustaja avalduse sisuliselt ja andis välja vaidlustatud korralduse. Seega lõpetati kaebuse esitaja avalduse menetlemine sisuliselt alles 05.05.2011.

11. Kaebaja teeb vastustajale ettepaneku sõlmida kompromiss. Alternatiivselt, kui vastustaja ei võta kompromissiettepanekut vastu või kohus ei rahulda kaebaja tühistamisja kohustamiskaebust, taotleb kaebaja, et kohus teeks kindlaks, et Tallinna Haridusameti tegevusetus 6. novembril 2008. a. esitatud avalduse menetlemisel on õigusvastane ning jätta kõik menetluskulud Tallinna Haridusameti kanda.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

12. Vaidlusalune käskkiri vastab HMS §-s 54 sätestanud nõuetele ning on seega õiguspärane ja põhjendatud. ÕÕS § 18 lg 5 kohaselt saab isiku taotlust õppelaenu kustutamise alustamiseks rahuldada üksnes siis, kui on täidetud kõik viidatud paragrahvis sätestatud tingimused. See tähendab, et kas või ühe tingimuse täitmata jätmisel tuleb taotlus jätta rahuldamata. 08.06.2011 esitatud Tallinna Pedagoogilise seminari diplomist nr EL 009149 nähtub, et kaebaja on lõpetanud Tallinna Pedagoogilise seminari koolieelse lasteasutuse õpetaja rakenduskõrghariduse õppekava täitmisega täies mahus 08.07.2008. Samuti on kaebaja esitanud 24.09.2005 kaebaja ja AS-i SEB Eesti Ühispank (praegune SEB Pank) vahel sõlmitud õppelaenulepingu nr. S050003308. Kuna kaebuse esitaja ei olnud täitnud 01.09.2009 seisuga ÕÕS § 18 lõikest 5 tulenevat 12-kuulist tööstaaži nõuet riigivõi kohaliku omavalitsuse asutuses või avalik-õigusliku juriidilise isiku juures, jättis vastustaja 28.04.2011 taotluse rahuldamata. Kaebaja kohaliku omavalitsuse tööstaaž 12 kuud sai täis alles 25.09.2009.

13. Ka vaatas Tallinna Haridusamet läbi A.L.i 06.11.2008 taotluse õppelaenu kustutamiseks ning tuvastas, et kehtiva seaduse alusel oli kaebajal puudu vähemalt 12-kuuline kohaliku omavalitsuse asutuses töötamise staaž, mistõttu puudus alus õppelaenu kustutamiseks. Kaebajat informeeriti 06.11.2008 avalduse läbivaatamisest ning talle tagastati esitatud dokumendid. A.L. ei vaidlustanud Tallinna Haridusameti tegevust ning aktsepteeris Tallinna Haridusameti otsust, jätkates õppelaenu maksete tasumist. 28.04.2011 taotluse näol oli tegemist uue taotlusega, mitte aga 06.11.2008 taotluse lahendamiseks esitatud avaldusega. 28.04.2011 taotlus vaadati läbi seoses seadusandluse muutumisega ning rahuldamata jätmist põhjendati viitega 01.07.2009 jõustunud ÕÕS § 18 lõikele 5 ning asjaoluga, et kaebuse esitaja taotlus ei vasta viidatud sättest tulenevatele tingimustele. Tallinna Haridusametil ei ole alust kaebaja poolt esitatud kompromissiettepanekuga nõustuda ning allkirjastada kompromisslepingut. Vastustaja taotleb jätta kaebus rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

14. Poolte vahel on vaidlus selles, kas Tallinna Haridusamet on 5. mai 2011. a. käskkirjaga nr. 1.-2/255 õiguspäraselt keeldunud kaebaja õppelaenu kustutamise taotluse rahuldamisest ning ka selles, kas käskkirjaga lahendati kaebaja 6. novembril 2008 või 28. aprillil 2011 esitatud taotlust. Kõigepealt teeb kohus kindlaks, millist kaebaja taotlust on Tallinna Haridusamet lahendanud (I);

seejärel võtab seisukoha vaidlustatud haldusakti õigsuses (II) ning lõpuks lahendab menetluskulude jaotuse poolte vahel (III). I

15. Kohus nõustub vastustajaga selles, et A.L.i 28. aprilli 2011. a. avalduse eesmärgiks ei olnud

6. novembril 2008. a. esitatud õppelaenu põhiosa kustutamise taotluse sisuline lahendamine, kuna 28. aprilli 2011. a. avaldusest ei nähtu ühtegi viidet varasemale taotlusele. Vaidlustatud käskkirja pealdisest ega menetluse asjaoludest ei ilmne, et Tallinna Haridusamet oleks lahendanud 6. novembril 2008. a. vastustajale esitatud taotlust. Samuti ei taotlenud kaebaja 28. aprilli 2011. a avalduses Tallinna Haridusametile 6. novembri 2008. a. õppelaenu põhiosa kustutamise taotluse lahendamist, vaid õppelaenu kustutamist. Arvestades ka asjaolu, et 28. aprilli 2011. a. avalduse esitamise ajal oli 6. novembri 2008. a. taotluse esitamisest möödunud üle kahe aasta, on ebausutav, et Tallinna Haridusamet pidas 28. aprilli 2011. a avaldust varasema haldusmenetluse jätkamise taotluseks. Seega tuleb asuda seisukohale, et Tallinna Haridusamet lahendas vaidlustatud käskkirjas A.L.i 28. aprillil 2011. a. esitatud avaldust. II

16. Vastavalt 01.07.2009 jõustunud ÕÕS muudatustele oli isikul õigus riigi tagatud õppelaenu summa tagasimaksmata osa kustutamisele sisuliselt kas 1) ÕÕS § 18 lõike 5 alusel ning Vabariigi Valitsuse kehtestatud tingimustel ja korras või 2) kuni 2004. aasta 1. septembrini kehtinud Eesti Vabariigi haridusseaduse § 361 lõike 6 alusel ning enne ÕÕS-i jõustumist kehtinud ning õppelaenu lepinguga kehtestatud tingimustel ja korras juhul, kui isiku õppelaenuleping oli sõlmitud enne ÕÕS-i jõustumist ning isik oli esitanud taotluse õppelaenu kustutamiseks ning tõendid eksmatrikuleerimise kohta seoses õppekava täies mahus täitmisega enne 2009. a 1. juulit (ÕÕS § 30 lg-d 1 ja 2). ÕÕS jõustus 1. septembril 2003. Vaidlus puudub selle üle, et A.L.i õppelaenu leping oli sõlmitud 24.09.2005, st pärast ÕÕS-i jõustumist. Seega ei saa kaebaja viiteid ÕÕS § 30 lõikele 1 ja 2 ning HaS § 361 lõikele 6 pidada asjakohasteks, kuna kaebaja sõlmis õppelaenulepingu pärast ÕÕS-i jõustumist. Kohus märgib, et kaebaja viidatud haldusasjas nr. 3-09-1951 (M. T. vs Anija Vallavalitsus) oli kaebaja õppelaenu leping sõlmitud enne ÕÕS-i jõustumist, millest tulenevalt kohaldusid M. T. ÕÕS § 30 lõigetes 1 ja 2 sätestatud erisused. Kaebajale vastavad erisused ei kohaldu. Kohus saab seega vaid hinnata, kas A.L. vastas

28. aprilli 2011. a. avalduse esitamise ajal ÕÕS § 18 lõikes 5 sätestatud tingimustele.

17. A.L.i 28. aprilli 2011. a. avalduse esitamise ning lahendamise ajal kehtis ÕÕS § 18 lg 5 järgmises redaktsioonis: „Isikul, kes enne 2009. aasta 1. juulit on lõpetanud õppe käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 või 2 nimetatud õppeasutuses seoses õppekava täitmisega täies mahus, olnud teenistuses või tööl riigivõi kohaliku omavalitsuse asutuses või tööl avalik-õigusliku juriidilise isiku juures vähemalt 12 kuud ning esitanud taotluse õppelaenu põhiosa kustutamiseks, kehtiva õppelaenulepingu koos selle kõikide lisadega ja dokumendi, mis tõendab laenusaaja eksmatrikuleerimist seoses õppekava täitmisega täies mahus või õpingute lõpetamist seoses õppekava täitmisega täies mahus, on õigus riigi tagatud õppelaenu summa tagasimaksmata osa kustutamisele nimetatud asutuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku poolt. Õppelaenu kustutamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus.“ Vabariigi Valitsuse määrusega nr. 284 kehtestatud „Õppelaenu kustutamise tingimused ja kord“ (edaspidi Kord) § 4 lg 1 sätestab järgnevat: „Õppelaenu saanud isikul, kellel on kehtiv teenistusvõi töösuhe riigivõi kohaliku omavalitsuse asutuse või avalik-õigusliku juriidilise isikuga, on õigus riigi tagatud õppelaenu summa tagasimaksmata osa kustutamisele riigivõi kohaliku omavalitsuse asutuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku poolt, kui ta enne 1. juulit 2009. a on: 1) olnud teenistuses või tööl riigivõi kohaliku omavalitsuse asutuses või tööl avalik-õigusliku juriidilise isiku juures vähemalt 12 kuud ning 2) esitanud riigivõi kohaliku omavalitsuse asutusele või avalikõiguslikule juriidilisele isikule taotluse õppelaenu põhiosa kustutamiseks, kehtiva õppelaenulepingu koos selle kõikide lisadega ja dokumendi, mis tõendab laenusaaja eksmatrikuleerimist seoses õppekava täitmisega täies mahus või õpingute lõpetamist seoses õppekava täitmisega täies mahus.“ Seega ÕÕS § 18 lg-s 5 ja Korra §-s 4 loetletud õppelaenu kustutamise tingimused kattuvad.

18. Nähtuvalt kohtutoimiku lk-l 6 olevast diplomi koopiast eksmatrikuleeriti A.L. 18. juunil 2008. a. seoses koolieelse lasteasutuse õpetaja rakenduskõrgharidusõppe õppekava täitmisega täies mahus. Samas täitus kaebajal 12-kuuline tööstaaž Tallinna lasteaias Karikakar alles 25. augustil 2009. a., st ca poolteist kuud hiljem ÕÕS § 18 lg-s 5 ja Korra § 4 lg-s 1 sätestatud tähtajast. Ka esitas kaebaja avalduse Tallinna Haridusametile õppelaenu taotlemiseks alles 28. aprillil 2011. a. Kohus on seisukohal, et tegemist ei ole menetlustähtajaga, mida on vastavalt HMS §-le 34 võimalik ennistada, vaid materiaalõigusliku tähtajaga, mille ületamise osas on seadusandja ette näinud imperatiivse tagajärje – õppelaenu põhiosa kustutamise õiguse kaotuse. Seega ei saanud vastustaja kehtivaid õigusakte järgides kaebaja 28. aprilli 2011. a. taotlust õppelaenu kustutamiseks rahuldada. ÕÕS § 18 lõikes 5 sätestatud piirang, mis võimaldas isiku õppelaenu kustutada vaid juhul, kui vastav taotlus oli esitatud enne 1. juulit 2009 ning isik oli olnud riigivõi kohaliku omavalitsuse asutuses teenistuses või avalik-õigusliku juriidilise isiku juures tööl vähemalt 12 kuud enne 1. juulit 2009, hakkas kehtima seoses Riigi 2009. aasta teise lisaeelarve seadusega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (edaspidi Lisaeelarve seadus) vastuvõtmise ja jõustumisega. Lisaeelarve seaduse §-ga 22 muudeti muuhulgas eeltoodud sätteid, mis Lisaeelarve seaduse § 23 järgi jõustusid 1. juulil 2009. Vaidlus puudub selle üle, et enne nimetatud muudatuste tegemist oleks kaebaja 25. augusti 2008. a. seisuga täitnud kõik ÕÕS § 18 lõikest 5 tulenevad õppelaenu kustutamiseks vajalikud kriteeriumid, milleks olid ÕÕS § 15 lõikes 1 või 2 nimetatud õppeasutuses õppe lõpetamine seoses õppekava täitmisega täies mahus ning tööle asumine kohaliku omavalitsuse asutusse. Seega oleks vastustajal olnud võimalik kaebaja 6. novembril 2008. a. esitatud taotlus õppelaenu põhiosa kustutamiseks rahuldada. Kui kaebaja leiab, et vastustaja on tema õigusi vastava taotluse lahendamisel rikkunud, jättes taotluse lahendamata või rahuldamata, on tal õigus vastustaja tegevus halduskohtus vaidlustada.

19. Käesolevas haldusasjas saab kohus võtta seisukoha vaid selles, kas kaebaja 28. aprilli 2011. a avalduse esitamise ja lahendamise ajal kehtinud ÕÕS § 18 lg 5 (alates 1. juulist 2009 jõustunud redaktsioonis) ning Korra § 4 lg 1 (alates 7. augustist 2009 jõustunud redaktsioonis) on põhiseaduse §-st 10 tuleneva õiguskindluse ja õiguspärase ootuse printsiibiga kooskõlas. Lisaeelarve seaduse eelnõu (511 SE) seletuskirja kohaselt oli ÕÕS § 18 lõikes 5 sätestatud soodustuse andmise eesmärgiks huvi suurendamine teatud asutustes töötamise vastu, kuid tööturu tänases olukorras ei täida nimetatud säte oma algset eesmärki ning sellest on kujunenud teatud osa õppelaenu võtnud isikute hüve, mis seab põhjendamatult ebavõrdsesse olukorda õppelaenu mittevõtnud isikud, muude isikute juures töötavad õppelaenu võtnud isikud või õppelaenu võtnud isikud, kellel üldse puudub töö.

Seletuskirja järgi oleks riigi tagatud õppelaenu tagasimaksmata osa riigieelarve vahendite arvelt kustutamise lõpetamine alates 1. juulist 2009 vastuolus õiguspärase ootuse põhimõttega vaid juhul, kui tuvastada, et isikud on õppelaenu võtnud vaid seetõttu, et nad teadsid, et kehtib regulatsioon, mille alusel on neil õigus pärast õpingute edukat lõpetamist riigivõi kohaliku omavalitsuse asutuses või avalik-õigusliku juriidilise isiku juurde tööle või teenistusse asumisel laenu kustutamisele riigieelarve vahenditest. Selline väide ei oleks seletuskirja järgi aga kooskõlas õppelaenu olemusega, mille kohaselt on õppelaen riigitagatisega laen hariduse omandamisega kaasnevate kulutuste katmiseks.

Isiku õiguspärase ootuse riivest saaks rääkida vaid juhul, kui isik oleks läinud haridust omandama vaid ja ainuüksi seetõttu, et saada tulevikus õppelaenu kustutamist riigieelarve vahenditest. Seletuskirja kohaselt omandatakse haridust siiski muul põhjusel ning seetõttu ei saa pidada õppelaenu riigieelarve vahendite arvelt kustutamise lõpetamist isiku õiguspärast ootust rikkuvaks. Ka ei saanud isikud võtta õppelaenu selle kustutamise eeldusel seetõttu, et isikutel ei saanud olla õppelaenu võttes teadmist, et laenu kustutamiseks õiguse tekkides on nad saanud riigitööle (puudub nö suunamine riigitööle) või et nad endiselt on riigitööl (riigitöötaja staatus ei ole eluaegne).

Lisaks tuleb eelnõu seletuskirja koostajate arvates arvestada, et õppelaenu kustutamise lõpetamiseks on olemas avalik huvi, mis kaalub üles sellist soodustust saanud isikute isiklikud huvid – arvestades õppelaenu kustutamisega riigieelarvele kaasnevat koormust ning asjaolu, et selline soodustus ei täida enam oma algset eesmärki ning seab ebavõrdsesse olukorda isikud, kelle õppelaenu ei kustutatud, on olemas pingelise riigieelarve olukorras ülekaalukas huvi soodustuse lõpetamiseks.

20. Kohus nõustub Lisaeelarve eelnõu seletuskirjas toodud seisukohtadega. Kohus on ühtlasi seisukohal, et pingelise riigieelarve olukorras esines ülekaalukas avalik huvi õppelaenu kustutamise lõpetamiseks. 2009. aastal muudeti riigieelarvet lisaeelarve seadustega kahel korral olukorras, kus oli ilmne, et 2009. a. riigieelarves planeeritud riigi tulud jäävad üldise majandusolukorra halvenemise tõttu märkimisväärses osas laekumata. 2009. aasta riigieelarve koostamisel oli aluseks võetud rahandusministeeriumi 2008. aasta suvine majandusprognoos, mis eeldas 2009. aastaks 2,6%-list majanduskasvu. 2009. aasta lisaeelarve koostamisel lähtuti prognoosist, et Eesti sisemajanduse kogutoodang väheneb 2009. aastal reaalselt 8% võrra ning jooksevhindades 6,5% võrra. Sellest tulenevalt prognoositi lisaeelarve seaduse vastuvõtmise ajal, et 2009. aasta riigieelarvesse kavandatud 77,117 miljardi krooni suurustest maksutuludest laekub tegelikult 66,405 miljardit krooni, s.o 10,712 miljardit vähem. Samuti peeti reaalseks riigieelarves kavandatud mittemaksuliste tulude laekumata jäämist 0,8 miljardi krooni ulatuses (Vt riigi 2009. aasta lisaeelarve ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu 432 SE seletuskirja Riigikogu kodulehel). Eeltoodust tulenevalt tuli pidada põhjendatuks riigieelarve puudujäägi vähendamist erinevate riiklike soodustuste andmise lõpetamise, palkade ning muude kulude kärpisime kaudu. Tuleb märkida, et Riigikohtu üldkogu on pidanud vajadust, vähendada taolises olukorras riigieelarve puudujääki ning suurendada riigi tulusid, põhiseadusega kooskõlas olevaks (Riigikohtu üldkogu 16. märtsi 2010 otsus asjas nr. 3-4-1-8-09, p 105). Eeltoodud kaalutlustel jääb kaebus HKMS § 26 lg 1 p 6 alusel rahuldamata.

III

21. Kuivõrd kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda.

Tiina Pappel kohtunik